Úkimet • 12 Sáýir, 2022

Ekonomıkanyń ósýi 4,4%-ǵa deıin jedeldedi

57 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda elimizdiń bıylǵy qańtar-naýryz aılaryndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń jáne respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýynyń qorytyndylary qaraldy.

Baıandama jasaǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov bıylǵy qańtar-naýryz aılarynda Qazaqstan ekonomıkasynyń ósý qarqyny 4,4%-ǵa deıin jedeldegenin atap ótti. Esepti kezeńde negizgi trendter boıynsha naqty sektorda ósimniń jedeldeýi, eksport kóleminiń údemeli ulǵaıýy, kórsetiletin qyzmetter sektorynda turaqty dınamıka baıqalady. «Naqty sektordaǵy ósim 5,9%-dy qurady. Qyzmet kórsetý salasyndaǵy iskerlik belsendilik 2,8%-ǵa deıin artty. Salalar arasynda kólik jáne qoımalaý (9,3%-ǵa ósim), qurylys (8,6%-ǵa), saýda (8,0%-ǵa), sýmen jabdyqtaý (7,7%-ǵa), óńdeý ónerkásibi (6,5%-ǵa), aqparat jáne baı­la­nys (6,4%-ǵa), taý-ken ónerkásibi (6,1%-ǵa), aýyl sharýashylyǵy (1,8%-ǵa) oń ósim kórsetip otyr», dep atap ótti Á.Qýantyrov.

О́ńdeý ónerkásibi turaqty ósý úrdisin saqtap otyr. Osy jyldyń qańtar-naýryz aılarynda óndiris kólemi 6,5%-ǵa ósti. Barlyq óńirde oń ósim tirkeldi. Eń kóp ósim Almaty qalasynda (18,0%-ǵa ósý), sondaı-aq Soltústik Qazaqstan (14,4%-ǵa) jáne Atyraý oblystarynda (14,3%-ǵa) baıqalady. Taý-ken ónerkásibinde óndiris kólemi 6,1%-ǵa ulǵaıdy. Salalar bólinisinde óndiris taý-ken ónerkásibinde qyzmet kórsetýde 17,1%-ǵa, gaz óndirýde 8,2%-ǵa, shıki munaı óndirýde 7,6%-ǵa, basqa da paıdaly qazbalardy óndirýde 6,3%-ǵa, metall kenderi men kómir óndirýde 1,9%-ǵa ulǵaıdy.

Turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýdiń ósý qarqyny 7,7 p.t. jaqsardy. Barlyǵy 2,9 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul ótken jylǵy qańtar-naýryzdaǵy kórsetkishten 0,4%-ǵa joǵary.

Syrtqy taýar aınalymy ósti

Osy jyldyń qańtar-aqpanynda syrtqy saýda taýar aınalymy 52,5%-ǵa ósip, 18,2 mlrd dollardy qurady. Onyń ishinde eksport boıynsha kórsetkish 71%-ǵa ósip, 12 mlrd dollarǵa deıin jetti. Bul oraıda óńdelgen taýarlar eksporty 47%-ǵa artyp, 3,5 mlrd dollar boldy. Taýarlar ımporty 6 mlrd dollardy qurady. Jalpy, oń saýda balansy 6 mlrd dollar deńgeıinde qalyptasty.

7 ekonomıkalyq kórsetkish boıynsha óńirler arasynda jalpy jaǵdaı mynadaı. Barlyq kórsetkishter boıynsha oń ósý 6 óńirde – Aqmola, Almaty, Shyǵys Qazaqstan jáne Jambyl oblystarynda, sondaı-aq Nur-Sultan jáne Shymkent qalalarynda belgilenip otyr. 6 kórsetkish boıynsha ósý 6 óńirde baıqalýda. Olar Atyraý, Qaraǵandy, Qostanaı, Qyzylorda, Mańǵystaý jáne Soltústik Qazaqstan oblystary. 5 kórsetkish boıynsha oń ósim 4 óńirde – Almaty qalasy, sondaı-aq, Aqtóbe, Pavlodar jáne Túrkistan oblys­tarynda baıqalýda. 4 kórsetkish boıynsha oń ósim Batys Qazaqstan oblysynda baıqalýda.

Ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa kelesi sharalarǵa nazar aýdarý usynylyp otyr: Kóktemgi egis jumystaryn tıimdi júrgizýge keshendi qoldaý kórsetý, óńdeý ónerkásibinde josparlanǵan ósý qarqynyn qamtamasyz etý. Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵalaryna turaqty monıtorıng júr­gizý, turaqtandyrý qorlary arqyly olar­dyń qoljetimdiligin qamtamasyz etý. Inves­torlardy tartý jáne súıemeldeý boıynsha naqty jumysty barlyq deńgeıde jandandyrý. Turaqty jáne ýaqytsha jumyspen qamtýdy qoldaý baǵdarlamalaryn iske asyrý sheńberinde eńbek naryǵyndaǵy turaqtylyqty qamtamasyz etý. Eksport­taýshylardyń jańa naryqtarǵa shyǵýyna qoldaý kórsetý, eksporttaý baǵyttarynyń balamaly joldaryn qalyptastyrý.

Vedomstvo basshysynyń aıtýynsha, joǵaryda atalǵan sharalardy tolyqtaı iske asyrý elimizdiń ekonomıkasynyń ósýin jedeldetýge múmkindik beredi.

Ulttyq bank tóraǵasy Ǵalymjan Pirmatov óz baıandamasynda bıylǵy naý­ryzda qarjy naryqtarynda joǵary qubylmalylyq saqtalǵanyn atap ótti.

Qazaqstanda iskerlik belsendilik ındeksi naýryzda teris kórsetkishke aýy­syp, 48,3 boldy (aqpanda – 50,6). Reseı Federasııasyna qarsy sanksııalarǵa baılanysty logıstıkalyq problemalar sebebinen shıkizat pen materıaldardyń baǵasy ósti. Ýkraına men Reseı Federasııasynyń arasyndaǵy qaqtyǵys aıasynda eksport kóleminiń qysqarýy áserinen naýryzda ósimdik maıy (bir aıda 23,2%-ǵa) jáne dándi daqyldar (17,1%) baǵasynyń rekordtyq ósýi FAO azyq-túlik baǵalary ındeksiniń 1990 jyldan bastap eń joǵary deńgeıine alyp keldi (159,3 tarmaq, bul aqpandaǵy mánnen 17,9 tarmaqqa (12,6%) joǵary). 

Ǵ.Pirmatov bergen aqparatqa saı, shıkizat, janar-jaǵarmaı, gazdyń qymbattaýy aıasynda eýroaımaqtaǵy ınflıasııa naýryzda aldyn ala derekter bo­ıynsha 7,9%-ǵa deıin ósti, AQSh-ta aqpanda 40 jyldyq eń joǵary kórsetkishke jetip, 7,9% boldy. Reseıde ınflıasııa naýryzda 16,7%-ǵa deıin jedeldedi. Qazaqstan úshin syrtqy ınflıasııalyq jaǵdaı taýar jetkizilimi problemalarynyń saqtalýyna, azyq-túlik pen shıkizat baǵasynyń ósýine, sondaı-aq teńge baǵamynyń álsireýine jáne geosaıası táýekelderdiń iske asýyna baılanysty bıyl qolaısyz bolady. Proınflıasııalyq táýekelderdiń kúsheıýin eskere otyryp, damyǵan elder, atap aıtqanda AQSh aqsha-kredıt saıasatyn jedel kúsheıtýge kóshýde.

Naýryzda Qazaqstanda ınflıasııa 8,7%-dan 12%-ǵa deıin jedeldep, 2016 jylǵy qyrkúıekten beri eń joǵary mánge jetti. Azyq-túlik taýarlary ınflıasııaǵa eń kóp úles qosty, olardyń ósýi 10%-dan 15,4%-ǵa deıin jedeldedi (bir aıda ınflıasııa 5,8%-ǵa ósti). Oramjapyraq, qant, kartop, qyzanaq baǵalarynyń aıtarlyqtaı ósýi baıqaldy. Naýryzdyń tórtinshi aptasynyń (24-29 naýryz) qorytyndysy boıynsha áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy jyldyq kórsetýde 18,6%-ǵa deıin ósti. Osy ósýge naýryzdyń ekinshi aptasynda jekelegen azyq-túlik taýarlaryna suranystyń artýy aıtarlyqtaı úles qosty.

Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ta­ýarlary baǵasynyń aptalyq ósýi naýryzdyń sońǵy aptasynda 1,3%, sáýirdiń birinshi aptasynda 0,9% bolyp, turaqtanýda. Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlardyń baǵasy naýryzda 8,6%-dan 10,9%-ǵa deıin qymbattady. Oǵan teńge baǵamynyń álsireýi jáne azyq-túlikke qaraǵanda tómenirek bolsa da, artyq suranystyń qysymy sebep boldy.

Respýblıkalyq bıýdjettiń atqary­lýy týraly Qarjy mınıstri Erulan Ja­maýbaev baıandama jasady. Memlekettik bıýdjetke transfertterdi esepke alma­ǵanda 3 trln 739 mlrd teńge somasynda kirister tústi nemese jospar 107,1%-ǵa oryndaldy. Respýblıkalyq bıýdjetke 2,6 trln teńgege jýyq kirister tústi nemese jospar 100,7%-ǵa oryndaldy. Kirister boıynsha jospar 17 mlrd teńgege, onyń ishinde salyqtar 5 mlrd teńgege, salyqtyq emes 12 mlrd teńgege asyra oryndaldy.

Jergilikti bıýdjetterdiń kiristeri 125,7%-ǵa atqaryldy jáne 1 trln 125 mlrd teńgeni qurady. Jospar 230 mlrd teńgege, onyń ishinde salyqtar boıynsha 203 mlrd teńgege asyra oryndaldy. Kirister boıynsha josparlar Mańǵystaý oblysyn qospaǵanda, barlyq óńirde derlik asyra oryndaldy.

Memlekettik bıýdjettiń shyǵystary 99%-ǵa, respýblıkalyq bıýdjettiń shy­ǵys­tary 99,5%-ǵa, jergilikti bıýdjetterdiń shyǵystary 98,8%-ǵa atqaryldy.

Respýblıkalyq bıýdjet boıynsha somasy 4 trln teńgege jýyq shyǵystar júrgizildi. Atqarylmaý 20 mlrd teńgeni qurady, onyń ishinde 5 mlrd teńge – únemdeý. Igerilmegeni – 15 mlrd teńge.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev bıylǵy 3 aıda jalpy aýyl sharýashylyǵy óniminiń kólemi 1,8%-ǵa ulǵaıyp, 700,3 mlrd teńgeni quraǵanyn aıtty. Bul ósim negizinen mal sharýashylyǵy ónimin óndirý kóleminiń 2%-ǵa ulǵaıýy esebinen qamtamasyz etildi. «Atap aıtsaq, et óndirý kólemi tirideı salmaqta 1,2%-ǵa, sút óndirý kólemi 1,3%-ǵa, taýyq jumyrtqasyn óndirý kólemi 11,6%-ǵa ósti. Bul rette, 42,8 mlrd teńgege ósimdik sharýashylyǵy ónimderi óndirilip, naqty kólem ındeksi 100%-dy qurady. Bul kólem aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn jabyq topyraqta ósirý esebinen qamtamasyz etildi», dedi Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń basshysy.

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek О́skenbaev 2022 jyldyń birinshi toqsanynda óńdeýshi ónerkásipte oń úrdis baıqalyp, jıyntyq kórsetkish 106,5%-dy quraǵanyn málimdedi. «Mashına jasaý salasy avtokólik quraldaryn, treılerler men ashyq tirkemelerdi, mashınalar men jabdyqtardy shyǵarý, ózge kólik quraldaryn, kompıýterler, elektrondy jáne optıkalyq jabdyqtardy, elektr jabdyqtaryn óndirý, jóndeý jáne ornatý esebinen 11,3% kóleminde turaqty ósim kórsetti», dedi Q.О́skenbaev.

Energetıka mınıstrliginiń basshysy Bolat Aqsholaqovtyń aıtýynsha, atalǵan kezeńde munaı salasynda munaı óndirý jáne eksporty kórsetkishteri boıynsha ósim baıqalady. Aldyn ala derekter bo­ıynsha, bıylǵy qańtar-naýryzda munaı jáne kondensat óndirý kólemi 22,7 mln tonnany nemese 2021 jyldyń sáıkes kezeńine 107,6%-dy qurady. Onyń ishinde munaı-gaz salasynyń iri kompanııalary boıynsha: Teńizde atalǵan kezeńde 7,3 mln tonna munaı óndirildi, Qashaǵanda munaı óndirý kólemi 4,7 mln tonnany qurady, Qarashyǵanaq jobasynyń kórsetkishi 3,2 mln tonnany qurady. Esepti kezeńde 17,6 mln tonna munaı eksporttaldy, bul 2021 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 5,3%-ǵa artyq.

Esepti kezeńde 15 mlrd tekshe metr gaz óndirildi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńine qaraǵanda 8,2%-ǵa óskenin kórsetedi. Taýarlyq gazdy ishki tutyný kólemi 6,7 mlrd tekshe metrdi qurady, bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńine 100,9%-ǵa oryndaldy.

Kóktemgi egis jumystaryn ýaqtyly jáne turaqty júrgizý úshin aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge 212 myń teńge/tonna baǵasymen 400 myń tonna dızel otyny bólindi.

Máseleni qorytyndylaǵan Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov ekonomıkanyń naqty sektorynyń ornyqty damýynyń nátıjesinde bıylǵy birinshi toqsanda IJО́ 4,4%-ǵa óskenin atap ótti. «Aqmola, Almaty, Jambyl, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda jáne elordada barlyq negizgi kórsetkish boıynsha ósim bar. Al Aqtóbe, Pavlodar, Túrkistan oblystary men Almaty qalasynda eki kórsetkish boıynsha teris nátıje tirkelgen. Qalǵan óńirler jumysty jandandyrýy tıis», dedi Premer-Mınıstr.

Á.Smaıylovtyń aıtýynsha, jalpy al­ǵanda elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna shekteý sharalarynyń áseri barynsha azaıtyldy. Alaıda bul jumystardy jalǵastyrǵan jón. Sebebi bizben kórshiles elderdiń ekonomıkasyna sanksııalardyń yqpaly kúsheıe túsýde. Sonymen qatar Úkimettiń aldyndaǵy kúrdeli mindettiń biri – ınflıasııany ustap turý. Naýryz aıynyń qorytyndysy bo­ıynsha elimizdegi jyldyq ınflıasııanyń deńgeıi 12%-dy qurady. Oǵan bizdiń saý­da jasap otyrǵan seriktes elderdegi ınflıasııanyń ósýi men álemde azyq-túlik baǵasynyń qymbattaýy tikeleı áser etti.

«Elimizde Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan ınflıasııa deńgeıin baqylaý jáne tómendetý boıynsha keshendi sharalar iske asyrylýda. Inflıasııany ustap turý úshin qajetti quraldar bar. Memlekettik organdar men ákimdikter olardy tıimdi paıdalanyp, bul máseleni erekshe nazarda ustaýǵa tıis», dedi Á.Smaıylov.

a

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Ǵylymdy qarjylandyrý eki esege kóbeıdi

Úkimet otyrysynda otandyq ǵylymdy damytý máselesi qaraldy. Bilim jáne ǵylym mınıstri A.Aımaǵambetov, Bıologııalyq qaýipsizdik problemalary ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń bas dırektory K.Zakarıa baıandama jasady.

Úkimet basshysy barlyq ǵylymı qyzmetkerlerdi kásibı mereke – Ǵylym kúnimen quttyqtady.

«Qazaqstanda sońǵy eki jylda respýb­lıkalyq bıýdjetten ǵylymdy qarjy­landyrý shamamen 2 ese ósti (2022 jyly shamamen 84 mlrd teńgeni qurady). Onyń ústine memlekettik qarjyny ǵylymı jo­balarǵa bólý quzyreti ǵalymdar­dyń ózderine berilgen. Qazirgi kezde qazaq­stan­dyq ǵalymdardyń ǵylymı jumys­tary kóbeıip keledi. Olardyń zertteý eńbek­teri elimizben qatar, shet memleketterde de laıyqty baǵalanyp otyr», dedi Á.Sma­ıylov.

Úkimet basshysynyń pikirine qara­ǵanda, Qazaqstannyń koronavırýs ınfeksııasyna qarsy óz vaksınasy bar 6 eldiń qatarynda bolýy otandyq ǵylymnyń áleýeti qanshalyqty zor ekenin kórsetedi. Pandemııa kezinde bul vaksınany kóptegen azamattarymyz saldyrdy, basqa elderge de jiberildi.

«Biz ǵylymǵa jańa lep ákelgen óz vaksınamyzdy maqtan tutamyz! Bul – shyn máninde bizdiń ǵalymdarymyzdyń úlken jeńisi! Otandyq ǵylym halqymyzdyń turmys sapasyn jaqsartýǵa eleýli úles qosýǵa tıis. Ǵylym salasyndaǵy baǵdar­lamalyq qujattardyń barlyǵy osyǵan baǵyttalǵan», dedi Premer-Mınıstr.

Ǵalymdardy qoldaý, ınfraqurylymdy damytý, ǵylymdy vedomstvoaralyq úılestirý jónindegi keshendi sharalar «Sıfrlandyrý, ǵylym men ınnovasııalar esebinen tehnologııalyq serpilis» atty ulttyq jobada qarastyrylǵan. Ulttyq jobany iske asyrý ǵalymdar men olardyń ǵylymı jumystarynyń sanyn arttyrýǵa, zertteý ınstıtýttarynyń jabdyqtaryn jańartýǵa múmkindik beredi. О́tken jyldan beri jyl saıyn 500 ǵalym álemniń jetekshi ǵylymı ortalyqtaryna baryp, taǵylymdamadan ótedi. Jyl saıyn «Jas ǵalym» jobasy aıasynda 1 myń grant bólinedi. «Biz 2025 jylǵa qaraı ǵylymdy qarjylandyrýda jekemenshik qarjynyń úlesin 50%-ǵa deıin ulǵaıtýymyz kerek. AT, medısınalyq-bıologııalyq salalarda, agroónerkásiptik keshende, «jasyl» tehnologııalarda, taý-ken ǵylymy men metallýrgııada 5 iri ǵylymı-óndiristik ortalyq qurylady», dedi Á.Smaıylov.

Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, búgingi tańda óńdeý ónerkásibin damytý men joǵary tehnologııalyq óndiristerdi qurýda ǵylymnyń róli erekshe. Bul eńbek ónimdiligi men halyqtyń tabysyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Ǵylymı zertteý jumystarynyń nátıjeliligin jaqsartý úshin aýqymdy jumys júrgizý kerek. ǴZI men ýnıversıtetter, otandyq ındýstrııa men bıznes tyǵyz baılanysta bolǵanda ǵana óndiris damıdy. Halyqqa naqty paıda ákeledi. Eń aldymen, ǵylymı jańalyqtarǵa muqtaj kásiporyndardy anyqtaý úshin marketıng júıesin engizý kerek. Ǵylym qory óz jumysyn ǵylymı ortanyń ınvestısııalyq tartymdylyǵyn arttyrýǵa, ǵylymı-zertteý nátıjelerin kommersııalandyrýǵa baǵyttaýǵa tıis.

Osyǵan oraı Á.Smaıylov Bilim jáne ǵylym mınıstrligine bıylǵy 30 sá­ýirge deıin Qazaqstan ǵylymyn damytý­dyń 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan tujyrym­damasynyń qabyldanýyn qamtamasyz etýdi, jas talanttardy izdeý jáne olar­dy ǵylymǵa tartý mehanızmderin pysyq­taýdy, zertteý áleýeti joǵary ǵalym­dardyń jańa býynynyń aqparattyq bazasyn jasaýdy, Ulttyq ǵylym akademııa­syna memlekettik mártebe bere otyryp, ınstıtýsıonaldyq transformasııalaý sharalaryn qabyldaýdy tapsyrdy.

«Sonymen qatar Ǵylym qorynyń ekonomıkalyq tıimdiligin arttyrýǵa, ǵylymı-zertteýlerdi kapıtaldandyrýǵa, olardyń ınvestısııalyq tartymdylyǵyn, barlyq kezeńdegi ashyqtyǵyn arttyrýǵa basa mán bere otyryp, onyń rebrendıngin qamtamasyz etý kerek», dedi Á.Smaıylov.

Buǵan qosa, bıznes-qoǵamdastyq ókilderimen jáne «Atameken» UKP-men birlesip, Halyqtyń tabysyn arttyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasynyń jobasyna ǵylymdy qajet etetin óndiristerdi, joǵary tehnologııalyq jumys oryndaryn qurýda ǵylymnyń úlesi boıynsha bólimdi qosyp, onyń naqty ındıkatorlaryn belgileýdi qamtamasyz etý tapsyryldy.

«Sondaı-aq Indýstrııa jáne ınfra­qu­rylymdyq damý, Energetıka mınıstr­likterimen birlesip, ǵylymı-tehnıkalyq keńester qurýdy jáne jer qoınaýyn paıda­lanýshylardyń ǵylymı-zertteý ju­mys­­taryn qarjylandyrýynyń ortalyq­tan­dyrylǵan mehanızmin engizýdi qamta­masyz etý kerek», dedi Premer-Mınıstr.

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar