Azyq-túlik taýarlaryna tapshylyq joq

Aıdar Ábildabekovtiń aıtýynsha, azyq-túlik ınflıasııasynyń ósýi kórshi elderde de baıqalady. Mysaly, Reseıde azyq-túlik ınflıasııasy jyldyq mánde naýryz aıynyń qorytyndysy boıynsha 18%, al О́zbekstanda jyldyq mánde 14,5%-dy qurady. Sonymen qatar azyq-túlik baǵasynyń ósýi Eýropa elderinde de baıqalady. Fransııada ınflıasııa jyldyq mánde 5,1% rekordtyq kórsetkishke jetti.

«Baǵanyń ósýiniń álemdik úrdisteri – Qazaqstanda azyq-túlik baǵasynyń ósýiniń syrtqy faktory. 2022 jyly baǵa ósýiniń álemdik tendensııasy negizinen ótken jyldyń sebepteri men Ýkraınadaǵy áskerı oqıǵalarǵa baılanysty boldy. RF-ǵa salynǵan sanksııalarǵa jáne olarǵa Reseıdiń jaýap sharalaryna baılanysty álemde azyq-túlik jetkizýdiń belgilengen tizbegi buzyldy. Janjal álemde bytyrańqy azyq-túlik daǵdarysyn týdyrdy», dedi spıker.

A.Ábildabekov azyq-túlik baǵasy ósýiniń negizgi sebebi bolǵan ishki faktorlar týraly da aıtyp berdi. 2021 jyly Reseıde kókónis daqyldarynyń jetispeýshiligi suranystyń artýyna, eń aldymen, qyryqqabat pen kartop baǵasynyń ósýine alyp keldi. Sonymen qatar qyryqqabat baǵasynyń qymbattaýy, ádette, qubylmalylyqqa baılanysty bolady. 2019 jyly egin túsimi jaqsy boldy jáne syrttan, ásirese Reseıden suranys joǵary boldy. 2020 jyly otandyq fermerler qyryqqabatty kóp otyrǵyzdy, biraq pandemııaǵa baılanysty kóp ónim egis dalasynda qaldy. 2021 jyly fermerler qyryqqabatty az otyrǵyzdy, sondyqtan Reseıden suranys artyp, sáıkesinshe, baǵalar kóterildi. Baǵanyń ósý sebebi maýsymdyq faktor, bul saqtaý shyǵyndarynyń ósýine jáne qorlardyń azaıýyna baılanysty. 

«Qurǵaqshylyq saldarynan azyqtyń qymbattaýy sıyr eti, taýyq eti, sút ónimderi men jumyrtqa baǵasynyń ósýine sebep bolyp otyr. 2021 jyly janar-jaǵarmaıǵa aksızderdiń artýy azyq-túlik qymbattaýynyń sebepteriniń biri boldy, kommýnaldyq qyzmetter tarıfteriniń shamaly ósýi, shıkizat, tyńaıtqyshtar, veterınarııalyq preparattar baǵasynyń ósýi áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ta­ýarlary baǵasynyń ósýin ústeı tústi. Qazirgi ýaqytta qant baǵasynyń ósýi Ýkraınadaǵy oqıǵalardan týyndaǵan álemdegi geosaıası jaǵdaıǵa jáne Reseı Federasııasynan qant eksportyna tyıym salýyna baılanysty. Reseı bizge qanttyń negizgi jetkizýshisi boldy, biz 58% ımporttadyq», dedi sheneýnik.

Ol sondaı-aq Qazaqstan naryqtyq ekonomıkasy bar el bolyp tabylatynyn jáne «Saýda qyzmetin retteý týraly» Zańǵa baılanysty, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna bólshek saýda baǵalaryn qospaǵanda, taýar baǵalaryn saýda ishindegi sýbektiler derbes aıqyndaıtynyn eske saldy. Tizbe 19 taýardan turady. Bul rette shekti saýda ústemesiniń jol beriletin mólsheri óndirýshiniń bosatý baǵasynyń nemese ónim berýshiniń satyp alý baǵasynyń 15%-ynan aspaıdy.

A.Ábildabekov Saýda mınıstrliginiń qyzmetkerleri barlyq saýda núktelerindegi, jelilerdegi, «úıdegi dúkenderdegi», sýpermarketterdegi, bazarlardaǵy jáne kóterme bazarlardaǵy jaǵdaıǵa taldaý júrgizilgenin aıtty.

Birinshiden, «Kóterme jáne bólshek saýda baǵa­laryna qatysty jaǵdaı kóp jyldar boıy baqylaýsyz qalyp keledi. Ekinshiden, naryq­tardaǵy saýda ústemesin eshkim baqylamaıdy. Sonymen qatar keıbir iri kóterme saýda naryqtarynda baǵany qalyptastyrýdyń naryqtyq emes tetikteri bar. Osyǵan baılanysty tutynýshy úshin túpkilikti qunǵa áser etetin baǵa tiz­be­gindegi artyq ónim deldaldary paıda boldy. Úshinshiden, kóptegen «úıdegi dúken­der» ónimniń bir bóligin kóterme bazar­lar men qoımalardan satyp alady, al baǵasy qymbatyraq. Jeliler negizi­nen iri jetkizilimderdi ózderi jasaıdy, forvardtyq satyp alýlar jasaıdy, al baǵalar arzan bolýy múmkin. Belgili bol­ǵandaı, saý­da bazarlaryna kirýge shekteýler bar, keıbir naryqtardyń ákimshilikteri taýar­lar baǵasyna áser etedi, taýarlardy tek óz deldaldarynan ǵana satyp alýǵa mindetteıdi, saýdagerlerden qosymsha alymdar uıymdastyrady. Munyń bári sońǵy baǵaǵa áser etedi. Azyq-túlik taýarlaryna baǵa belgileýdiń barlyq tizbeginde deldaldyq shemalardy tekserý boıynsha qurylǵan respýblıkalyq jáne óńirlik komıssııalar tekserýlerge moratorııdiń qoldanylýyna baılanysty da osy shemalardy tekserý jónindegi is-áreketterde shektelgen», dep atap ótti spıker.

Biraq kóbinese orta jáne iri kásipkerlik sýbektileri bolyp tabylatyn bólshek saý­da dúkenderinde, saýda jelilerinde saýda ústemeleri ruqsat etilgen mólsherden aspaıdy. Biraq «úıdegi dúkender» men shaǵyn bazarlar budan qymsynbaıdy. Qazirgi kezde olar moratorıımen qorǵalǵan.

AShM Agrarlyq azyq-túlik naryqtary jáne aýyl sharýashylyǵy ónimin qaıta óńdeý departamentiniń dırektory Nazgúl Hate­pova qazirgi kezde ishki naryqta eshqan­daı azyq-túlik taýaryna tapshylyq joq eke­nin habarlady. Onyń aıtýynsha, azyq-túlik ta­ýarlaryn turaqtandyrý jumys­tary negizinen eki mehanızm bo­ıynsha – tu­raqtandyrý qorlaryna tikeleı áleýmettik mańy­zy bar taýarlardy satyp alý jáne jeńil­­detilgen nesıe berý arqyly saýda or­ta­lyq­taryn qarjylandyrý arqyly júrgizi­ledi.

«Birinshi mehanızm boıynsha mınıstrlik tarapynan birqatar jumys atqarylyp jatyr. Oblys ákimdikteriniń qorynan turaqtandyrý qorlarynyń jumysyna bólingen qarjy kólemi 76 mlrd teńgeni quraıdy. Sondaı-aq 16,2 mlrd teńgeni qosymsha úlestirý jumystary júrgizilip jatyr. Jalpy eseptegende, aldaǵy ýaqytta osy baǵytta 92 mlrd teńge bólý kózdelgen. Búginde respýblıka boıynsha áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń qorlary 635 myń tonnany quraıdy. Onyń ishinde turaqtandyrý qorlarynda 130 myń tonna áleýmettik mańyzy bar taýar bar, ishki naryqta qandaı da bolsyn taýarǵa baǵanyń kúrt ósýi nemese jekelegen oblystarda sol taýarlar kóleminiń azaıý faktorlary bolǵan kezde turaqtandyrý qorlarynan taýarlyq ıntervensııa júzege asyrý arqyly osy atalǵan kólemder ishki naryqqa taratylatyn bolady», dedi spıker.

Nazgúl Hatepova Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi tarapynan baǵany turaq­tandyrý jáne ishki naryqta taýarǵa degen tapshylyqty boldyrmaý úshin birqatar shara júzege asyrylatynyn málimdedi.

«Birinshiden, 2021 jyldyń qyrkúıek aıy­nan bastap kúnbaǵys maıyn jáne kúnbaǵys tuqymyn eksporttaýǵa shekteý sharalary qoldanylady. Búginde kúnbaǵys maıyna degen eksporttyq kvota 114 myńdy, kúnbaǵys tuqymyna 125 myńdy quraıdy. Sonymen qatar qańtar aıynan bastap iri qara jáne usaq maldy eksportqa shyǵarýǵa tyıym salǵan buıryq kúshine endi. Bul buıryq alty aı boıy kúshinde bolady. Qańtar aıynan bas­tap kartop jáne sábiz daqyldaryn syrtqa shyǵarýǵa tyıym salyndy. Odan keıin mınıstrlik tarapynan oblys ákimdikterimen birlesip júrgizgen jumystyń nátıjesinde ishki naryqtaǵy kartop pen sábizdiń qajetti qorlarynyń bar ekenine kóz jetkizilgennen keıin osy tyıym sharalary kvotalaý sharalaryna aýys­tyryldy. Búginde kartop daqylyna kvota 144 myń tonnany quraıdy. Ishki naryqta kartoptyń qajetti kólemi bar. Qazirgi kezde baǵanyń maýsymaralyq joǵarylaýy baıqalady, biraq ishki naryqta kókónis daqyldarynyń qajetti kólemi bar», dep sendirdi spıker.