Sarapshylardyń aıtýynsha, elimizde sońǵy kúnderi táýliktik munaı óndirý deńgeıi 225 myń tonnany quraǵan. Bul KTK termınalynda tótenshe jaǵdaı bolǵanǵa deıingi kórsetkishten 12 paıyzǵa tómen.
«Teńizshevroıl munaıdyń bir bóligin – aıyna 200-300 myń tonnany Atyraý-Samara arqyly jáne temirjol tasymaly kómegimen aıyna 180 myń tonnany Batýmı portyna jónelte bastady. Sondaı-aq «KTK-K» júıesinen munaı jetkizilimderin qaıta bólýge baılanysty kompanııa Qashaǵan jáne Qarashyǵanaq ken oryndarynan jetkizilimderdiń ulǵaıýyn kútýde. Sáýirde «Atyraý-Samara» baǵyty arqyly 157,4 myń tonna deńgeıinde Qarashyǵanaq munaıyn, 60 myń tonna Qashaǵan munaıyn eksporttaý josparlanǵan. Atasý-Alashankoý arqyly 40 myń tonna Qashaǵan munaıy Qytaıǵa jiberilmek», dep jazady Energy Monitor.
Sáýirdiń basynda Qazaqstan ken oryndary táýligine 192 myń tonna munaı óndirgen jáne bul naýryzdyń basyndaǵy kórsetkishten 25 paıyzǵa tómen. Sol kezde sarapshylar «Bul – Qazaqstan sońǵy kúnderi táýligine 420 myń barrel munaıǵa az óndirip jatyr degen sóz. Demek kún saıyn munaıdan túsetin 43 mln dollar eksporttyq túsimnen aıyrylyp otyrmyz», degen edi.
Al qazirgi 225 myń tonna kólemindegi óndiris – sáýirdiń basyndaǵydan sál de bolsa joǵary. Soǵan qaramastan kúnine kemi 20-25 mln dollar eksporttyq túsimnen aıyrylyp jatqanymyz belgili.
Munaı salasynyń mamandary osy oraıda Ulttyq qor qarajatyn ońdy-soldy ala berýdiń de táýekeli joǵary bolaryn eske salady.
«Búgin (5 sáýir – red) Úkimet ekonomıkany qoldaý maqsatynda Ulttyq qordan qosymsha 1,6 trln teńge alý týraly sheshim qabyldady. Qazir qordaǵy aqsha kólemi – 55 mlrd dollar. Úkimet bıýdjetti munaı baǵasy barreline 90 dollar, teńge kýrsy 460 kezinde qaıta qarap, osyndaı sheshim qabyldap otyr. Eger munaı baǵasy barreline 90 dollardan tómendep ketse, onda 2023 jyly Ulttyq qorǵa súıený úlken táýekel týdyrady. О́ıtkeni qordaǵy shekti tómengi qaldyqtyń IJО́-ge qatynasy 30 paıyzdan kem bolmaýy tıis», deıdi.
Munaı salasynyń sarapshysy Abzal Narymbetovtiń aıtýynsha, eger munaı baǵasy qazirgi kúıinde saqtalyp qalsa, onda Ulttyq qor jyldy 0,2 trln teńge tabyspen aıaqtaıdy. «Biraq qordaǵy qarjy kólemi 2014 jylǵy 77 mlrd dollardan 2022 jylǵy 56 mlrd dollarǵa deıin azaıǵanyn eskersek, qordyń jyldy kirispen aıaqtaıtynyna sený qıyn», deıdi A.Narymbetov.
Optımızmge erik bergimiz kelse de, bıyl shyǵyn bolary aıqyn. Iаǵnı Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaevtyń aıtýynsha, KTK-daǵy apat saldarynan Qazaqstanǵa keletin shyǵyn mólsheri 100-150 mlrd teńge kóleminde esepteledi. «Eshkim de dál qazir naqty sıfrdy aıta almaıdy. Bári apat saldaryn joıýdyń qansha merzimge sozylaryna, ári qaraı sanksııalyq sharalardyń bolý-bolmaýyna baılanysty. Al negizi shyǵyn mólsheri 100-150 mlrd teńge mólsherinde baǵalanyp otyr», deıdi mınıstr.
«Teńizshevroıl» osy aıda aldyn ala josparlanǵan 23 partııanyń (2,6 mln teńge) ornyna 17 partııa (2,12 mln teńge) munaı shyǵarýdy josparlasa, «Qashaǵan» erterekte josparlanǵan 16 partııanyń (1,75 mln teńge) ornyna 12 partııa (1,5 mln teńgege taıaý) munaımen shektelmek. «Qarashyǵanaq» ta áýel basta josparlanǵan 11 partııany altaýǵa deıin qysqartpaqshy. Sáıkesinshe, «Qarashyǵanaq Petrolıým Opereıtıngtiń» tabysy 870 myńnan 715 myń teńgege tómendeıdi.
Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»
Energetıka mınıstri Bolat Aqsholaqovtyń aıtýynsha, eger KTK bıyl jumysyn tolyq qalypqa keltirmese, Qazaqstan munaı óndirisin 2,5 mln tonnaǵa deıin kemitýge májbúr bolady. Mınıstrdiń aıtýynsha, termınaldaǵy jumysy buzylmaǵan jalǵyz aılaq táýligine 110 myń tonna qazaqstandyq munaıdy tıep jatyr.
Sońǵy kúnderi baǵa birshama ósip, Brent munaıy barreline 113 dollarǵa jetti. «Qara altynnyń» erekshe ekpinmen qymbattaýyna Lıvııadaǵy asa iri ash-Sharara ken ornyndaǵy munaı óndirisiniń toqtaýy (eldegi saıası demonstrasııaǵa baılanysty) sebep boldy. Alaıda sarapshylar álemdik baǵanyń ósýi Qazaqstan úshin qýanysh emes, biz tap qazir eksport aǵyndaryn ártaraptandyrýǵa basa mán berýimiz kerektigin aıtady.
«Qazir Qazaqstan táýligine 300 myń barrel munaıdy eksporttaı almaı otyr. Túrikmenstan men Ázerbaıjan kezinde ózderiniń eksporttyq logıstıkasyn sátti dıversıfıkasııalaı aldy. Bul eki elde de úsh-úshten baǵyt bar. Qazirgi jaǵdaıda baıaǵy óndiris kólemin saqtap qalý múmkin emes. Satylym kólemi «Atyraý – Samara» munaı qubyry arqyly ulǵaıdy. Biraq bul jerde de kemshilik bar. О́ıtkeni elimiz KTK arqyly barreline 100 dollardan joǵary satylatyn CPC Blend markasyn satsa, «Atyraý – Samara» arqyly qazaqstandyq munaı reseılik Urals munaıymen aralastyrylǵan qospa retinde saýdalanady. Tıisinshe baǵasy barreline 35 dollardan tómen bolady. Iаǵnı barreldik koeffısıentke baılanysty da shyǵyndar týady», deıdi Energy Analytics telegram-kanalynyń avtory, munaı-gaz salasynyń sarapshysy Abzal Narymbetov.
Onyń aıtýynsha, qazaq munaıyn Qytaı, Ázerbaıjan, eger sanksııalar alynsa Iran arqyly da satýǵa bolady.
«Naryqtaǵy qazirgi baǵadan molynan tabys taýyp, ony mańyzdy tapsyrmalardy sheshýge jumsaǵan jaqsy edi. Alaıda týyndaǵan kúrdeli ahýal kezinde Qazaqstan jedel túrde óziniń uzaq merzimdi josparlaryn iske asyra bastaýy tıis. Uzaq merzimdi strategııamen aınalysatyn bálkim jeke bir organ qurylýy qajet shyǵar. Bizde ártaraptandyrý jospary, birneshe jylǵa jospar, uzaq merzimdi, orta merzimdi jáne qysqa merzimdi josparlar bolýy tıis», deıdi ol.
«Qaztransoıl» sáýir aıynda Qashaǵan jáne Qarashyǵanaq ken oryndarynda óndiriletin munaıdy eksporttaý kólemin arttyratynyn málimdedi. «Atasý – Alashankoý» arqyly Qytaıǵa qaraı 40 myń tonna munaı tasymaldansa, «О́zen – Atyraý – Samara» marshrýtymen Reseıge 214,7 myń tonna munaı jetkizilmek. Qytaıdaǵy epıdemııalyq ahýaldyń turaqtala bastaýy jáne Eýroodaq elderiniń reseılik munaıdan túbegeıli bas tartýynyń múmkin ekeni munaı baǵasyn ári qaraı ósire túsýge sebep bolmaq. Qazir Eýroodaq bank sektory, onyń ishinde «Sberbankke» jáne Reseıdiń munaı jetkizý isine (Reseı munaıyna tolyq embargo jarııalanýy múmkin) qatysty sanksııalardyń altynshy paketin ázirlep jatyr.
