Ekonomıka • 20 Sáýir, 2022

KTK: Apat saldary qandaı?

291 ret kórsetildi

Qazaqstan munaıyn eksporttaýdyń basty marshrýty – Kaspıı qubyr jelisi konsorsıýmynyń jóndeý jumystaryna jabylýy el ekonomıkasyna úlken táýekel týdyryp otyr. Reseı Qara teńizde turǵan daýyl saldarynan qubyr jaryldy dep málimdedi. Bálkı basqa da sebepteri bar bolar dep bizdiń oıymyz san-saqqa júgiredi.

Sarapshylardyń aıtýynsha, elimizde sońǵy kúnderi táýliktik munaı óndirý deńgeıi 225 myń tonnany quraǵan. Bul KTK termınalynda tótenshe jaǵdaı bolǵanǵa deıingi kórsetkishten 12 paıyzǵa tómen.

«Teńizshevroıl munaıdyń bir bóligin – aıyna 200-300 myń tonnany Atyraý-Samara arqyly jáne temirjol tasymaly kómegimen aıyna 180 myń tonnany Batýmı portyna jónelte bastady. Sondaı-aq «KTK-K» júıesinen munaı jetkizilimderin qaıta bólýge baılanysty kompanııa Qashaǵan jáne Qarashy­ǵa­naq ken oryndarynan jetkizilimder­diń ulǵaıýyn kútýde. Sáýirde «Atyraý-Samara» baǵyty arqyly 157,4 myń tonna deńgeıinde Qarashyǵanaq munaıyn, 60 myń tonna Qashaǵan munaıyn eksporttaý josparlanǵan. Atasý-Alashankoý arqyly 40 myń tonna Qashaǵan mu­naıy Qytaıǵa jiberilmek», dep jazady Energy Monitor.

Sáýirdiń basynda Qazaqstan ken oryndary táýligine 192 myń tonna munaı óndirgen jáne bul naýryzdyń basyndaǵy kórsetkishten 25 paıyzǵa tómen. Sol kezde sarapshylar «Bul – Qazaqstan sońǵy kúnderi táýligine 420 myń barrel munaıǵa az óndirip jatyr degen sóz. Demek kún saıyn munaıdan túsetin 43 mln dollar eksporttyq túsimnen aıyrylyp otyrmyz», degen edi.

Al qazirgi 225 myń tonna kólemindegi óndiris – sáýirdiń ba­syn­daǵydan sál de bolsa joǵary. Soǵan qara­mastan kúnine kemi 20-25 mln dol­lar eks­porttyq túsimnen aıyrylyp jat­qa­ny­myz bel­gili.

Munaı salasynyń mamandary osy oraıda Ulttyq qor qarajatyn ońdy-soldy ala berýdiń de táýekeli joǵary bolaryn eske salady.

«Búgin (5 sáýir – red) Úkimet ekonomıkany qoldaý maqsatynda Ulttyq qordan qosymsha 1,6 trln teńge alý týraly sheshim qabyldady. Qazir qordaǵy aqsha kólemi – 55 mlrd dollar. Úkimet bıýd­jetti munaı baǵasy barreline 90 dollar, teńge kýrsy 460 kezinde qaıta qarap, osyndaı sheshim qabyldap otyr. Eger munaı baǵasy bar­re­line 90 dollardan tómendep ketse, onda 2023 jyly Ulttyq qorǵa súıený úlken táýekel týdyrady. О́ıtkeni qor­da­ǵy shekti tómengi qaldyqtyń IJО́-ge qaty­nasy 30 paıyzdan kem bolmaýy tıis», deıdi.

Munaı salasynyń sarapshysy Abzal Narymbetovtiń aıtýynsha, eger munaı baǵasy qazirgi kúıinde saqtalyp qalsa, onda Ulttyq qor jyldy 0,2 trln teńge ta­bys­pen aıaqtaıdy. «Biraq qordaǵy qarjy kólemi 2014 jylǵy 77 mlrd dollar­dan 2022 jylǵy 56 mlrd dollarǵa deıin azaıǵanyn eskersek, qordyń jyldy kiris­pen aıaq­taıtynyna sený qıyn», deıdi A.Narymbetov.

Optımızmge erik bergimiz kelse de, bıyl shyǵyn bolary aıqyn. Iаǵnı Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaevtyń aıtýynsha, KTK-daǵy apat saldarynan Qazaqstanǵa keletin shyǵyn mólsheri 100-150 mlrd teńge kóleminde esepteledi. «Eshkim de dál qazir naqty sıfrdy aıta almaıdy. Bári apat saldaryn joıýdyń qansha merzimge sozylaryna, ári qaraı sanksııalyq sharalardyń bolý-bolmaýyna baılanysty. Al negizi shyǵyn mólsheri 100-150 mlrd teńge mólsherinde baǵalanyp otyr», deıdi mınıstr.

«Teńizshevroıl» osy aıda aldyn ala jos­parlanǵan 23 partııanyń (2,6 mln teńge) ornyna 17 partııa (2,12 mln teńge) mu­naı shyǵarýdy josparlasa, «Qasha­­ǵan» erterekte josparlanǵan 16 partııanyń (1,75 mln teńge) ornyna 12 par­tııa (1,5 mln teń­gege taıaý) munaı­men shek­telmek. «Qara­shy­ǵanaq» ta áýel basta jos­parlanǵan 11 partııany altaý­ǵa deıin qysqartpaqshy. Sáı­ke­­sinshe, «Qara­shyǵanaq Petrolıým Ope­reıtıng­tiń» tabysy 870 myńnan 715 myń teńgege tómendeıdi.

a

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Energetıka mınıstri Bolat Aqsho­laqov­tyń aıtýynsha, eger KTK bıyl ju­my­­syn tolyq qalypqa keltirmese, Qa­zaq­stan munaı óndirisin 2,5 mln ton­na­ǵa deıin kemitýge májbúr bolady. Mı­­nıstr­diń aıtýynsha, termınaldaǵy jumysy buzyl­maǵan jalǵyz aılaq táýligine 110 myń tonna qazaqstandyq munaıdy tıep jatyr.

Sońǵy kúnderi baǵa birshama ósip, Brent munaıy barreline 113 dollarǵa jetti. «Qara altynnyń» erekshe ekpin­men qym­bat­taýyna Lıvııadaǵy asa iri ash-Sha­rara ken ornyndaǵy munaı ón­di­­ri­siniń toqtaýy (eldegi saıası de­mon­s­trasııaǵa baılanysty) sebep boldy. Alaıda sarapshylar álemdik ba­ǵa­­nyń ósýi Qazaqstan úshin qýanysh emes, biz tap qazir eksport aǵyndaryn ár­ta­rap­tan­­dyrýǵa basa mán berýimiz kerek­tigin aı­tady.

«Qazir Qazaqstan táýligine 300 myń barrel munaıdy eksporttaı almaı otyr. Túrikmenstan men Ázerbaıjan kezinde ózderiniń eksporttyq logıstı­ka­syn sátti dıver­sıfıkasııalaı aldy. Bul eki elde de úsh-úshten baǵyt bar. Qazirgi jaǵdaıda baıaǵy óndiris kólemin saqtap qalý múm­kin emes. Satylym kó­le­mi «Atyraý – Sa­ma­ra» munaı qubyry arqyly ulǵaıdy. Biraq bul jerde de kem­shilik bar. О́ıtkeni elimiz KTK ar­qyly barreline 100 dollardan joǵa­ry satylatyn CPC Blend markasyn satsa, «Atyraý – Samara» arqyly qazaq­standyq munaı reseılik Urals munaıy­men ara­las­tyrylǵan qospa retinde saý­da­la­nady. Tıisinshe baǵasy barreline 35 dollardan tómen bolady. Iаǵnı bar­rel­dik koeffısıentke baılanysty da shyǵyndar týady», deıdi Energy Analytics telegram-kanalynyń avtory, munaı-gaz salasynyń sarapshysy Abzal Narymbetov.

Onyń aıtýynsha, qazaq munaıyn Qytaı, Ázerbaıjan, eger sanksııalar alyn­sa Iran arqyly da satýǵa bolady.

«Naryqtaǵy qazirgi baǵadan molynan tabys taýyp, ony mańyzdy tapsyrmalardy sheshýge jumsaǵan jaqsy edi. Alaıda týyndaǵan kúrdeli ahýal kezinde Qazaqstan jedel túrde óziniń uzaq merzimdi josparlaryn iske asyra bastaýy tıis. Uzaq merzimdi strategııamen aınalysatyn bálkim jeke bir organ qurylýy qajet shyǵar. Bizde ártaraptandyrý jospary, birneshe jylǵa jospar, uzaq merzimdi, orta merzimdi jáne qysqa merzimdi josparlar bolýy tıis», deıdi ol.

«Qaztransoıl» sáýir aıynda Qa­sha­ǵan jáne Qarashyǵanaq ken oryndarynda óndiriletin mu­naıdy eksporttaý kóle­min arttyra­ty­nyn málimdedi. «Atasý – ­Ala­shan­­­koý» arqyly Qytaıǵa qaraı 40 myń tonna munaı tasymaldansa, «О́zen – Atyraý – Samara» marshrýtymen Re­seıge 214,7 myń tonna munaı jet­kizil­mek. Qytaıdaǵy epıdemııalyq ahýal­dyń turaqtala bastaýy jáne Eýro­­odaq elde­ri­niń reseılik munaıdan tú­be­­­geıli bas tartýynyń múmkin ekeni mu­naı baǵasyn ári qaraı ósire túsýge sebep bolmaq. Qazir Eýro­odaq bank sektory, onyń ishinde «Sber­­bankke» jáne Reseıdiń munaı jet­ki­zý isine (Reseı mu­na­ıyna tolyq embargo jarııalanýy múm­kin) qatysty sank­sııalardyń altynshy paketin ázirlep jatyr.

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodarda jer astynan sý atqylady

Aımaqtar • Búgin, 14:25

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

Uqsas jańalyqtar