Ekologııa • 25 Sáýir, 2022

«Eko» degen jalań sózge aınalmaýǵa tıis

35 ret kórsetildi

Adamzattyń ortaq úıi Jer planetasynyń búgini men erteńi kimdi bolsyn alańdatatyn ýaqyt kelse de, qorshaǵan ortany qorǵaý máselesi ár kez ysyrylyp, nazardan tys qalyp jatady.

О́zimiz ómir súrip otyrǵan aınalamyzdy qoqystan tazartýdy, kóshet otyrǵyzyp, sýarýdy jylyna bir ret 22 sáýir – Halyqaralyq Jer kúni eske alatynymyz bar. Mundaı birkúndik aksııany halyqty jyl boıy ekologııa týraly qulaqtandyryp baryp ótkizse tıimdi bolar ma edi? Aýanyń lastanýy, qýańshylyq, kúnniń jylynýy, ormandardyń azaıyp, qoqystyń artýy sekildi kúrdeli máselelerdi sheshý úshin budan áldeqaıda keshendi jumys kerek ekeni túsinikti. Alaıda indettiń belgileri kózge ottaı basylǵanda ǵana órtti sóndirýge asyǵatyn ádetimiz ǵoı.

Qorshaǵan ortanyń bolashaǵyna alańdaýshylyq búgin týyndaǵan joq. Alaıda másele kúnnen kúnge ýshyǵyp barady. Ǵalymdar bul Jer betindegi ekologııalyq daǵdarysqa alyp keletinin eskertip-aq keledi. Bul jaǵdaıdyń osy taqyrypqa qyzyǵatyn mamandar men belsendilerdiń aýqymynan shyǵatyn kezi keldi. Tabıǵat resýrstaryn qoldanatyn árbir adam qorshaǵan ortaǵa tıetin zııandy túsinip, ony azaıtý úshin ne isteýge bolatynyn shyn nıetpen talqylaıtyn kúnge jetýimiz kerek. Ekobelsendilik, ekotýrızm, ekologııaǵa zııany joq taýarlar men qyzmetter tabys kózin arttyrýǵa tyrysatyn marketıngtiń bir quralyna jáne zamanaýı sánge aınalyp úlgerdi. Mundaı «janashyrlyq» maǵynasyz bos sóz ben áreketke ulasty. Al máseleniń jahandyq aýqymy «eko» sózi jabysqan jyltyr qabyqtyń syrtynda qalyp qoıdy. Tipti ekologııaǵa alańdaýshy­lyq tanytý adamnyń bıik sana-sezimin, jaýapkershiligin, Batystyń aqparattyq keńistiginde baryn bildiretin «arzan belgi» bolyp qana qalǵandaı. Qalaı bolǵanda da, mundaı «sándi» aksııalar máseleniń mańyzyn jeńildetip jiberdi.

Qorshaǵan ortaǵa tóngen qaýiptiń eń aýyry – aınalamyzdyń lastanýy. Aýanyń, sýdyń jáne topyraqtyń lastanýyna plastmassa, aýyr metaldar jáne nıtrattar sııaqty toksınder men zaýyttar shyǵaratyn, qazbaly otynnyń ja­nýy­­nan týyndaıtyn, munaıdyń tógilýi­nen jáne ónerkásiptik qaldyqtardan ta­raıtyn zııandy zattar men gazdar sebep bolady. Mundaı las ortada dúnıege kelip, ómir súrgen adamnyń densaýlyǵy men ómir sapasy nashar bolatyny aıtpasa da túsinikti. Qazirgi ýaqytta álem halqynyń 91 paıyzy aýa sapasy Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy belgilegen qaýipsizdik standarttaryna sáıkes kelmeıtin jerlerde turady. Qytaı men Úndistan sııaqty elderde tútinniń qalyńdyǵy sonshalyq, kúnniń kózi kórinbeıdi, al turǵyndary maska taǵyp júrýge májbúr. Lastanǵan aýa demikpeni qozdyryp, bala mıynyń damýyn kesheýildetýi múmkin, al egde jastaǵy adamdardyń aqyl-esine áser etedi. Muny Qytaı, Kanada, AQSh-ta júrgizilgen zertteýler dáleldeıdi. Iri qalalardaǵy avtokólikterdiń dabyly, sırenalar men poıyzdardyń daýysy da lastanýdyń bir túrine jatady eken. Bul «shýdyń lastanýy» dep atalady. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy jarııalaǵan baıandamada jol qozǵalysynan týǵan shý adam densaýlyǵyna aýanyń lastanýy­nan keıin áser etetin eń úlken ekolo­gııa­lyq qaýipterdiń biri dep kórsetil­gen. Qalanyń azan-qazan tirshiligi de turǵyndardyń densaýlyǵyn nasharlatatynyn umytpaý kerek. Kóliktiń dabylyn artyq basyp, ýlap-shýlap qoǵamǵa zııan keltiretinderdi Batys elderindegideı zań boıynsha tártipke salýdy qarastyrýǵa qalaı qaraısyz? Asta-tók taǵam qaldyǵy da ózimizdi ý­lap jatqanyn kópshilik bile bermeıdi. Aýa­nyń lastanýy jyl saıyn álemde shama­men 8,8 mln adamnyń ólimine ákeledi eken. Bul temekiden qaıtys bol­ǵandardan da kóp. Alaıda adam ólimi­niń sebebine aýanyń lastanýy dep kór­setil­meıtini anyq qoı. Onyń shyn áserin boljaý ǵana qalady.

Ekologııa taqyrybynan jahandyq jylynýdy bólip alý múmkin emes. Adam áreketinen atmosferaǵa parnıktik gazdar kóp bólinip, planeta jylyna bas­tady. Parnıktik gazdar kún kózin atmosferadan ótkizip, Jer betin jylytyp turady. Onsyz tirshilik te bolmas edi. Alaıda olar kúndelikti tirshilikte tym kóp bólinip Jerge túsken jylýdy atmosferaǵa jibermeı ustap qalyp, Jer­di jyl saıyn jyly mekenge aınaldyryp jatyr. Bul óz kezeginde tem­peratýranyń kóterilýine ákeledi, sodan keıin teńiz deńgeıiniń joǵarylaýyna, polıarlyq muz qabattarynyń erýine, sý tasqyny men shóleıtterdiń kóbeıýine yqpal etedi. Jahandyq jylyný osynysymen qaýipti.

Budan bólek joǵaryda aıtyp ót­ken qaldyqtardy qaıta óńdep, kádege jaratpasaq, muhıttar men sýlar qoqys­qa tolyp jatyr. Mamandar ıadro­lyq qaldyqtar, plastmassa jáne elektronıka qaldyqtary asa qaýipti dep esker­tedi. Qazaqstan sekildi damýshy elderde qoqysty suryptap, óńdeý máselesi kenje qalyp qoıǵany qynjyltady. Úıińdegi qoqysty jeke-jeke jáshikterge bólip ótkizeıin deseń, ony kerek qylyp jatqan úkimet joq. Megapolıstiń ózinde suryptalǵan qoqysyńdy ótkizý úshin arnaıy qabyldaıtyn jer izdep, qalany shyr aınalyp, áýrege túsesiń. Munyń kimge kóbirek kerek ekeni túsiniksiz. Qorshaǵan ortany qorǵaǵysy kelgen jandardyń izgi nıeti janbaı jatyp sónetini osydan. Qoqysty suryptaý, óńdeýge qatysty jalpyulttyq qozǵa­lystar kerek-aq.

Turǵyn úı, ónerkásiptik nemese kommersııalyq jobalardy salý úshin ormandy otap, aǵashtardy keskenderdiń áreketi de qatań synǵa ushyraýy kerek. Búkil álem boıynsha tyıylmaı turǵan bul árekettiń saldary óte aýyr. Keshe ǵana dúnıe júzin eki jylǵa úıge qamaǵan pandemııanyń bir ushy osy ekologııa máselesine kelip tireledi. Jabaıy jan-janýardyń tirshilik ortasyna qol suǵyp, mekenin tartyp alǵan ashkózdiktiń sońy da osylaı bolady. Ǵalymdar jabaıy tabıǵatta adamzatqa belgisiz vırýstyń san túri bar ekenin, eki tirshilik ıesi­niń shekarasy joıylyp, etene arala­sa bastaǵan kezde koronavırýs sekildi ǵylymǵa beıtanys indetter jıi paı­­da bolatynyn aıtqan. Al aǵashtardyń azaıýy otteginiń az óndirilýin jáne onyń temperatýra men jaýyn-shashynǵa áser etetinin bildiredi. Tabıǵattyń tepe-teńdigin buzǵysy kelgen adamzattyń áreketi iz-túzsiz qalmaıtynyna kózimiz jetse de, ekologııaǵa nazar aýdarar túrimiz joq.

Halyqaralyq Jer kúnine oraı ja­zylǵan bul maqalanyń joǵarydaǵy birkúndik aksııadan aıyrmashylyǵy ne dersiz? Aıyrmashylyǵy joq. О́kinishke qaraı, bul da sol kózboıaýshylyqpen para-par. Alaıda únsizdiktiń baǵasy tym qymbat. Osyny túsinip, ysyrapty sap tyıyp, tabıǵattan qol úzbeı, damyǵan qoǵamnyń úndeýine jappaı qosylatyn kez baıaǵyda keldi. Qatelikti moıyndap, bir oqyrmanǵa bolsyn oı salsaq – maqsatymyzdyń oryndalǵany.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar