Teatr • 26 Sáýir, 2022

Shabyt pen sheberlik úılesimi

235 ret kórsetildi

Teatr álemine ózgeshe qubylys bolyp kelgen talantty rejısser, Ǵ.Músirepov atyndaǵy Balalar men jasóspirimder teatrynyń kórkemdik jetekshisi Farhad Moldaǵalıdyń «Qulager» dastanyn drama tilinde sóıletkenine de bıyl úshinshi jyldyń júzi tolypty. Báıge men baqtalastyqty, alaman men arpalysty tulpar tuıaǵynyń dúbirine syıdyrǵan «Qulager» spektakli sahnalanǵan kúnnen bastap synshy bitkenniń baǵasyn alyp, sahna saıystarynda top jarýmen keledi. «Aldynan umtylǵanda ań qutylmas, artynan jónelgende jetpes jylqy». Qulagerdiń óleńdegi ór sıpaty shabyt pen sheberliktiń úılesiminen týǵan spektaklden de kórinis tapty.

atr­la­rynyń arasynan tarıhta tuńǵysh ret A.Chehov atyndaǵy dúnıejúzilik teatr baıqaýyna joldama alǵan, TMD, Baltyq, Grýzııa elderi arasynda Tashkentte ótken halyqaralyq Jastar forýmyna qatysyp alys-jaqyn shetelge tanymal bolyp úl­ger­gen «Qulager» spektakli áli talaı qoıý shańnyń arasynan qara úzip jeke-dara keletin qýatyn tolyqtaı tanytyp otyr.

Teatr ómirine tyń serpilis ákelip, shyǵarmashylyq tabyspen júrip jatqan soqtaly qoıylymdy jaqynda qaıyra bir tamashalaýdyń múmkindigi týdy. Ataqty «Gımalaıynda» «Aspannyń tósin arda emip» dep ózi jyrlaǵandaı, Ilııastyń arda emip ósken aýyly – Oıtoǵan. «Kúı», «Kúıshi», «Dala» sekildi óleńderinde ulttyq uǵymnyń baılyǵyn beınelegen sátti sýretter, qyrýar teńeý, tabıǵat kó­ri­nis­teriniń jarqyn boıaýyn jyrlaǵan dúldúl aqyn eń alǵash osy sulýlyqtyń báriniń jupar ıisin, dámin, qasıetin ózi týǵan aýyldyń aýasymen birge sińirip ósti. «Qyran ǵana samǵap shyǵatyn bıikke Ilııas qalaı qalyqtap shyqty?» degen suraq týǵanda, eń aldymen qudaı bergen talantyna qosa, boıyna darhan daryn darytqan týǵan jeriniń sheksiz qudireti qoltyǵynan demegeni anyq.

Adal júreginen aqtarylyp shyqqan aqıqat jyrlarynyń qaınar-bastaýy, túgin tartsa, maıy shyǵatyn Jetisýdyń jeti ózeniniń biri, tasqyn sýy sar­qy­raǵan aryndy Aqsý­dy ja­ǵalaǵan jurt ishin­de Ilııas­pen bir aýylda týǵany­na maqtanbaıtyn qazaq joq. Ilııastyń prozasy men poezııasyndaǵy prototıpterdi, jer-sý ataýlaryn jazbaı tanyp otyratyn aýyldaǵy káriqulaq qarııalardyń kózi ketkenimen, shyǵar­malaryna shyraqshy bol­ǵan urpaqtan, sabyla izdep, sa­ǵy­nyp jyrǵa qosatyn óren­der­den Ilııas týyp-ósken aýyl eshqashan kende bolǵan emes.

Aqynyn izdegen, alysta jatyp «Qu­la­ger» qoıylymynyń dúbirin estip, dóńbekship jata almaı Almatyny betke alǵan sol aqsýlyq azamattardyń bir sho­­ǵy­ry jastar teatrynyń je­tek­shi qo­ıy­lymyna aınalǵan týyndyny arnaıy kelip tamashalady. «Sen Almatydasyń ǵoı, óziń de aýylymyzdyń bir balasysyń, qal­maı kel, – dedi «Bóribaı» qo­ǵamdyq qorynyń tóraǵasy Berikbol Qasymov spektaklge kel­g­enimdi qatań tapsyryp jatyp. – 1972 jyly M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama tea­trynda qoıylǵan aqyn Qudash Muqashevtyń «Dala das­ta­ny» spektaklinen keıin elý jyldan soń Ilııas atamyzdyń úlken sahnaǵa shyǵyp turǵany osy. «Qulagerdiń» qoıylǵanyn estip turyp, jata almadyq. Aq­sýdan bir top delegasııa ke­lip, res­pýb­lı­kalyq deń­geı­­de­gi teatr­dyń sah­nasyna shyǵar­ǵan re­jısserge Ilııastyń aýyl­das­­tarynyń atynan alǵys aıtyp, ónerli azamattardy mara­pat­ta­ǵy­myz keledi».

Alǵashqy áser bólek te, ara­ǵa ýaqyt salyp, sýytyp baryp kór­gen spektakldiń syı­laı­tyn sezimi, oıatar oıy tym basqa. Ál­­bette, teatrǵa kelgen qara­paıym kó­rer­­men «Qulager» qo­­ıyl­ymyn «at týraly spektakl» dep keletini anyq. Jyl­qy beınesine jasyrylǵan tarpań qazaqtyń minezin sońyra baryp tanıdy. Astyndaǵy atyn baladaı óbektegen Aqannyń Qulagerinen aırylǵandaǵy qasireti arqyly talant­tardyń topshysynan qaq­qan qoǵamnyń ádiletsizdigin sı­pat­­taǵan spektakl bastalǵan sát. Alaman báıgeniń aldyn berme­gen Qulagerin je­tek­tep Saǵy­naı­dyń asyna kelgen Aqan­ǵa degen eldiń kóńili alabóten. Ejelgi dástúr boıynsha astyń aldynda ata sal­tymen arýaqtarǵa Quran oqylyp jat­qanda, Aqannyń kelgenin tý syrtymen sezip otyrǵan jurt aıat pen súreniń so­ńy­na qaramaı, qo­lymen betin sıpap úlgermeı ja­typ serige sálem bermekke jú­gi­rip aldynan shyǵady. Aqtyq saparǵa attanǵan adamnyń artynan jasalatyn kóne ǵuryptyń saltanat-sáni jetip artylatyny belgili, biraq basy artyq dekorasııasyz, qyzyldy-jasyldy fol­klorlyq elementtersiz-aq qazaqtyń baı dástúri men salty sahnalyq mınımalızmge sy­ıyp ketken. Rejısser astaǵy oqıǵany sıýjet etip ala tura, «torqaly toı, to­py­raqty ólim» deıtin qazaqtyń astyń ózin toı­ǵa bergisiz ótkizetin saltanat-salty­nyń birin de kiristirmegen, soǵan qa­ra­mastan, sahnada ult­tyq turmys-tir­shi­liktiń barlyq beder-naqyshy tutas­taı qam­tyl­ǵan. Farhad pesanyń ıns­senı­rovkasyn jasaǵanda Jan­sú­girov poemasynyń mátinin kóp ózgertpegen, solaı bola tura, keıipkerlerdiń aýzynda artyq sóz joq, poemadaǵy Ilııasqa ǵana tán ekpindi jyr shýmaqtary, allıterasııa, assonans, gıperbola deıtin kórkem tásildiń ornyna rejısser plastıkany, horeografııa men mýzykany paıdalanyp, sheshimdi osy tóńirekten tabýǵa ty­ry­sady.

Asqa jınalǵan jurt qaq jary­­lyp, jar­tysy Aqannyń janyna top­tasyp, jar­tysy Baty­rash baǵ­lannyń shashba­ýyn kó­terip álek. Jınalǵan jurt Aqan ákelgen atty kelekelep, mazaq etip jat­qanda, syrtynan bas­­palap kelip, tur­qyn baıqaǵan Kú­reńbaıdyń «...Jaman sury!» dep shoshynyp selt etkizetin sum­dyq sózi aldaǵy tartystyń salmaǵyn ańdat­qan­daı. Bes jyl boıy báıgeniń aldyn bermegen Batyrashtyń jal-quıryǵy ke­lis­­ken Kóktuıǵyny adam tilimen sóı­leı almaǵany bolmasa, teatrdyń beldi akteri Erlan Ká­ri­baevtyń sheber somdaýy nátı­jesinde «báıgemdi shappaı ber» deıtin sulý júrisine kórermen erik­siz arbalady. Ási­re­se baýyry jazy­lyp shapqan sáıgúlikterdiń báıgesin beı­nelegen sahna – ulttyq teatr re­jıs­­sýra­syndaǵy tyń tásil. Jo­ǵa­rydan ar­qanǵa baılanǵan tuıaq­tardy túsirý ar­qyly top attyń tuıaǵynyń dúbirin ber­geni, ala­man báıgedegi Qulager men Kóktuı­ǵyn­nyń birde ozyp, birde qalyp, keıde quıysqan túıistirip qatar shapqan delebe qozdyrar jarysy vokalmen, mýzykamen súıemeldengende, áseri tipti ús­te­melenip, arasynda qıqýlap otyrǵan kórermender de boldy. Sahnada tartys-talas, kúres-qaqtyǵys bolmaıynsha, oqıǵa shıyr­shyq atpaıdy. Spek­takl­degi qaqtyǵys – Batyrashtyń Qulagerge qastandyq ja­sa­ǵany. Qaraqshynyń qolynan mert bolǵan júırigin joqtaǵan Aqan­nyń zary men kúıinishi Erden Jaqsybektiń saı-súıek­ti syr­qy­rata shyrqaǵan «Mań­mań­ger» ánimen úılesimdi estilgenin atap ótken oryndy. Aqyn poezııasyna tán aryndylyq pen tegeý­rindilikti rejısser tipti te­reń­detip, árige siltegen. Spek­takl­de epostyq atmosfera bar. Qu­la­ger­diń ekpin-qýaty ár sahnadan seziledi.

Qulagerdi kórgennen kóńilin kúıik shalyp, qabaǵy ashylmaı, ıyǵyna ilgen qamqa tonnan aýyr qozǵalatyn Baty­rash­tyń beınesi Rahman Omarovtyń keıip­teýinde tym salmaqty. Biraq baısaldy minez Qulagerdi kórgende baıyz tappaı alasurady. «Spektaklde men eki ret «qap-qap» deımin. Biri basynda, biri sońynda aıtylatyn osy eki «qap-qaptyń» arasynda Batyrashtyń bar bolmysy kórinedi. Meniń keıipkerim de myńǵyrtyp mal aıdaǵan baı, jylqy tanıtyn qazaq. Birinshi ret Kóktuıǵyn atyma Kóksheden kel­gen keseldi kórip turyp, ishim­di ishtarlyqtyń qyzyl qur­ty tyrnap «qap» deımin. Ekinshi ret spektakl sońynda Qulagerdi omaqastyrǵan soń ókinish ózegimdi órtep «qap» dep opynamyn. Baty­rashtyń ókinetin sebebi, ol tarıhta márttigimen aty shyqqan myr­za adam bolǵan. Jaqsynyń qadirin bilgen, jaǵalata syı bergen, myńdaǵan adamdy jo­mart­tyǵymen jarylqaǵan eli­ne qadirli azamat. Qazirgi biz­diń tú­sinigimizde – mesenat. Alaı­da Qulagerdiń shyn júırik ekenin kórgennen keıin talaı jyl kózge bassa da, qoly jetpegen janýarǵa qyzǵanyshy oıan­ǵan Batyrash amalsyz aram áreketke barady» deıdi akter keıipkerjandylyǵyn kórsetip. Spektakldiń sharyqtaý shegine jetkende, Qulager Baty­rash baı­dyń qaraqshysynyń qo­lynan jazym bolyp, jan tap­syrǵaly jatqanda, tulparǵa kenet til bitip, óziniń klassıkalyq monologyna qosa, Sul­tan­mahmut pen Maǵjandardyń óleń­de­ri­nen úzin­di oqıdy. Qoıylym arqa­la­ǵan murattyń túıini de osy arada sheshiledi.

Poemanyń 1936 jyly jazylyp, al­ǵash­qy taraýlary naq osy jyldary jaryqqa shyǵa bastaǵanyn eskersek, bul naǵyz repressııa mashınasynyń ult maı­talmandaryn aıaýsyz týrap jatqan kezeńi. Ádebıet pen ónerge taptyq turǵydan qaraıtyn keńestik kezeńde Aqan seri obrazyna kóbirek mán berilip keldi, al rejısser Qu­la­ger beınesine tuńǵysh ret tarpań talanttardyń eshkimge bas ımegen órshil rýhyn jınaqtap kórsetti. «Qazaq –
ol Qulager. Biz Qulager obrazy arqyly qazaqtyń shyn júırikterin kórsetkimiz keldi. Qazaq pen jyl­qy – egiz, ekeýi ajyramastaı bir uǵym. Qu­lager – stalındik terrordan zardap shekken Álıhan Bó­keı­hanov, Ahmet Baıtursynov, Sultanmahmut Toraıǵyrov, Mir­jaqyp Dýlatov sııaqty tarıhı tulǵalardyń sım­voly» deıdi Farhadtyń ózi. Qula­ger – bıikke umtylǵan adamdardyń jınaq­tal­ǵan beınesi. Al ondaı adamdarǵa tasada turyp oq atyp, tobyǵynan qaǵatyn zu­lym jandar men ádiletsiz orta qashan da tabylady. Ol tek shy­ǵar­mashylyq adamdary emes, oza shaýyp báıge alǵan sportshy da, álemge uly jańalyq ákelgen ǵalym da bolýy múmkin. Ilııas aqynnyń ajaly da ózi jyrlaǵan Qulagerdiń ajalyna uqsas bolyp shyqty. Qulager-taǵdyr ke­ship qapyda ketse de, iriligimen, isimen, batyr­ly­ǵymen el esinde qalǵan erler eshqashan umyt bolmaıdy.

«Qulager» qoıylymyna aq­sýlyq delegasııany bastap kel­gen aýdannyń qadirli azamaty Berikbol Qasymov, Oı­to­ǵan aýylynyń ákimi Venera Be­rikqyzy, eliniń kórkeıýine eń­begi sińgen bilikti basshy Roza Káribjanova, oblysqa tanymal beldi kásipker Sabyr Qadyruly, belgili sýretshi-sheber Estaı Daýbaev jáne Ilııastyń uly Bolat Jansúgirovtiń jary Qarlyǵash, qyzy, Genetıka jáne sıtologııa ınstıtýtynyń bas dırektory Láılá Jansúgirova qatysty. B.Qa­symov dara tulǵany bir ǵana qoıylymmen kórermenmen qaıta qaýyshtyrǵany úshin teatr basshysy Talǵat Esenálıevke Aqsý aýdany ákiminiń Alǵyshatyn, rejıs­ser Farhad Moldaǵalı men Rahman Omarǵa «Bóribaı batyr» medalin, al qoıy­lym­ǵa qatysqan ózge ártisterge «Ilııas Jansúgirov» tósbelgisin tabystady. Aqsý­lyq ónerpaz Erbol Orazbekov jyrdan shashý shashyp, óner men mádenıettiń máýeli baǵyndaı uly mártebeli teatrǵa týǵan jerdiń ystyq yqylasyn arnaý aıtyp jetkizdi.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar