Pikir • 27 Sáýir, 2022

Erte turýdyń nyǵmeti

1438 ret kórsetildi

Burynǵy ótken babalarymyzdan bizge jetken: «Erte turǵan jigittiń yrysy artyq, erte turǵan áıeldiń bir isi artyq» deıtin ósıet bar. Iаǵnı kóneden kele jetken bul támsildi tápsirler bolsaq, atqan tańmen talasyp erte turǵan jigittiń otbasylyq

Iаǵnı kóneden kele jetken bul támsildi tápsirler bolsaq, atqan tańmen talasyp erte turǵan jigittiń otbasylyq berekesi artyp, rızyǵy molaısa, erte turǵan áıeldiń isi bitip, yrysy ilgerilemek eken. Bundaı úlgili úrdis tek bizde ǵana emes, basqa halyqtarda da bar kórinedi. Aıtalyq, parsy jurty: «Erte turǵan adamnyń arman-maqsaty erte oryndalady» dese, qytaılyqtar «Tańda uıyqtap jatqan adamnyń ba­qy­ty, ózimen birge uıyqtaıdy» deıdi eken. Sol sııaqty XIX ǵasyrda ómir súrgen Maı­lyqoja jyraý: «Jaman toımas mal dese, Dıqan toımas jer dese, Er tileýin beredi, Erteden turyp erlese», dep erte turýdyń nyǵmeti jaıly aıtypty.

О́z kezeginde úlken jetistikterge jetken shyǵarmashylyq adamdary qundy týyndylarynyń eń bir tamasha sátterin tańmen talasa turyp jazatyny jaıly kóptegen dálel keltiredi. Mysaly, Ahat Qudaıberdıev óziniń ákesi Shákárim jaıly jazyp, onysy «Juldyz» jýrnalynyń 1992 jylǵy №11 sanynda jaryq kórgen esteliginde, ákeı jaryqtyq basty-bas­ty tereń oıly shyǵarmalaryn tańerteń erte turyp, ǵalamǵa araıly tań shapaǵy shashylǵan tusta jazatyn edi dese, úlken qalamger qyrǵyz halqynyń zańǵar jazýshysy Shyńǵys Aıtmatov óziniń kemel týyndylaryna arqaý bolǵan keremet sıýjetter tek tańǵy serýen ústinde kókeıine tyńnan kelip, tań nurymen birge quıylatyny jaıly estelik qaldyrypty.

 Osynda aıtylǵandaı, adam balasyna dúnıelik bereke hám shyǵarmashylyq shabyt syılaıtyn tańǵy ýaqyttyń tynysh sáti men araıly shaǵy jaıly lırık aqyn Syrbaı Máýlenov óziniń «Tańǵy tynyshtyq» atty jyrynda:

«Móldirep tunyp aýa tańǵy ýaqyt,

Dúnıe demin alyp qaldy jatyp.

Juldyzdar túnde turǵan qaraýylǵa,

Kóz ildi uıqy jeńip balbyratyp.

Aıalap tańnyń osy tynyshtyǵyn,

Taratyp kókjıekke nur ushqynyn,

Keledi altyn araı kóterilip,

Bastaýǵa kúlli álemniń jumys kúnin», –
dep jyrlaǵandaı, kimde-kim tańnan shabyt izdese nemese rızyq-bereke tilese ony táńir de qoldaıdy eken. Qadirli paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.): «Tań namazyn oqyǵannan keıin rızyqtaryńdy tabýdan qapyda qalyp uıyqtamańdar. Erterek turyp, erterek qamdansa Alla Taǵala násip etip, ol pende degenine qol jetkizedi» dep tegin ósıet qaldyrǵan joq.

Sol sııaqty, «Tańǵy saýda – saýda, túski saýda – qaýǵa» degen atam qazaqtyń danalyq sózi bar. Bul uǵym bir jaǵynan erte turyp jasalǵan saýdanyń berekeli bolatynyn jetkizse, ekinshi jaǵynan adamnyń eń úlken bazary – onyń ómiri ekenin meńzep turǵandaı. Aıtalyq, myna bir báıitte: «Tańǵy ýaqyt – ýaqyttardyń tiregi, Uly Alla tań men túnde tur edi, Tań azanmen duǵa qylyp surasań, Tirligińniń máni sonda kiredi, Ǵapyl adam tańǵy ýaqyt qadirin, Kúndiz ketip kesh batqanda biledi» degeni tárizdi.

Álem musylmandary biletin tórt mázhab ımamdarynyń biri ımam Shafıǵı birde tań namazynan keıin úıine qaıtyp kele jatyp, bir kisimen kezdesip qalady. Álgi adam birinshi bolyp ımamǵa sálemin berip, jaqsy tilek-duǵasyn jasap bolyp: «Qalaı tańdy atyrdyńyz?» dep suraǵan eken. Sonda ımam Shafıǵı tańdy qalaı atyrǵanyn bylaısha túsindiripti: «Menen tańdy segiz nárseni qalaǵan kúıde atyrdym». Suraq qoıǵan kisi ımamnyń jaýabyna tańdanyp: «Ýa, ımam! Sizden kim segiz nárseni talap etýde? Sizdiń eshkimde aqyńyz joq emes pe?!», deıdi. Áńgimeniń astaryna túsinbegen pendege kúlimsireı qaraǵan ımam: «Men sizge ár kúngi tań menen neni qalaıtynyn aıta­ıyn», deıdi de:

 – Jaratqan Alla menen paryz amaldaryn qalaıdy; Allanyń elshisi Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambar menen ózi ósıet etken súnnetin qalaıdy; áıel, bala-shaǵam kúndelikti nápaqasyn qalaıdy; nápsim ózine baǵynǵandy qalaıdy; shaıtan izine meniń ergenimdi qalaıdy; eki ıyǵymdaǵy eki perishte jaqsy jáne jaman amaldarymdy jazǵandy qalaıdy; ótken kúnderim qartaıǵanymdy qalaıdy; jan alýshy perishte bolsa, ólimge daıyn bolýymdy qalaıdy. Mine, osylarmen birge tańdy atyramyn. Ár kúni osy suraqtar menen jaýap kútedi, – depti.

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar