Qarjy • 11 Mamyr, 2022

Bank sektoryndaǵy kórsetkish qubylyp tur

45 ret kórsetildi

Qazir otandyq bank sektory asa kúrdeli bolmasa da, orta deńgeıli ózgeris aldynda tur. Olaı deıtinimiz – bizde qyzmet kórsetetin reseılik enshiles bankterdiń basynan baq taıa bastady. Jalpy, elimizde dáp qazir 22 bank jumys istese, sonyń 14-i sheteldikterdiń qatysýymen jumys isteıdi. Onyń ishinde 11 bank – enshiles qarjy ınstıtýttary.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Naýryzda bank sektorynyń jıyntyq aktıvi salymdardyń 22,6%-ǵa nemese 386 mlrd teńgege tómendeýi, sondaı-aq baǵaly qaǵazdar portfeliniń 5,6%-ǵa nemese 439 mlrd teńgege azaıýy esebinen 1,1%-ǵa tómendedi. Aktıv kólemi – 37,8 trln teńge. Bank sektorynda ótimdiliktiń joǵary deńgeıi óte mańyzdy faktor bolyp sanalady. Bul turǵyda bizdiń bankter uıatty emes. Olardyń aktıvterdiń 30,6 paıyzyn quraıtyndaı (11,5 trln teńge) ótimdiligi bar. Joǵary ótimdilik bankterge óz mindettemelerine tolyq kólemde qyzmet kórsetýge múmkindik beredi.

Klıentter salymdarynyń 3,4 paıyzǵa azaıýyna baılanys­ty sektor mindettemesi de 1,2 pa­ıyzǵa qysqaryp, bıyl sáýir­de 33,1 trln teńgeni quraǵan. Min­det­temelerdiń qurylymy, kóbi­ne, bankterdiń jıyntyq mindet­te­me­leriniń 77,5%-yn nemese 25,7 trln teńgeni quraıtyn depozıttik portfelden turady.

«2022 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵ­daı boıynsha bank sektorynda kapıtaldyń jetkilikti qory bar. Negizgi kapıtal jetkiliktiliginiń koeffısıenti (k1) – 18,9%, men­shikti kapıtal jetkiliktiliginiń koeffısıenti (k2) – 22,8%, bul ortasha alǵanda, júıe boıynsha zańnamada belgilengen normatıvterden áldeqaıda kóp. 2022 jylǵy naýryzdyń qorytyndysy boıynsha bankterdiń taza tabysy 358,9 mlrd teńgeni qurady. Bank aktıvteriniń rentabeldiligi (ROA) 2022 jylǵy 1 sáýirde 3,8% (2021 jylǵy 1 sáýirde – 2,5%), kapıtaldyń rentabeldiligi (ROE) – 31,3% (2021 jylǵy 1 sáýirde – 19,8%) boldy. Ekonomıkaǵa kre­dıt­ter 2022 jylǵy naýryzda 0,6%-ǵa ulǵaıyp, 19,2 trln teń­geni qurady. 2022 jylǵy naý­ryzda jeke tulǵalarǵa berilgen kredıtter 1,2%-ǵa 11,2 trln teń­­gege deıin ulǵaıdy, al zańdy tul­­ǵa­­larǵa berilgen kredıtter 0,2%-ǵa 8,1 trln teńgege deıin tómen­dedi», dep málimet usynady Qar­jy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi.

Al teńgemen beriletin nesıe naýryz aıynda 1,7%-ǵa, 17,4 trln teńgege deıin ulǵaıdy. Teńge kýrsy­nyń nyǵaıýy nátıjesinde shetel valıýtasyndaǵy kredıtter kólemi 8%-ǵa, 1,9 trln teńgege deıin tómendegen. 2022 jylǵy naý­­ryzda 1,9 trln teńgege jańa kre­dıt­ter berildi, bul 2022 jyl­ǵy aqpanǵa qaraǵanda 5,5%-ǵa kóp.

v

Ekonomıkaǵa berilgen kredıt­terdiń basym bóligi ónerkásip (14,3 paıyz), saýda (11,4 paıyz), qurylys (3,4 paıyz) jáne kólik (2,7 paıyz) salalaryna tıesili. Basqa saladaǵy kredıtterdiń úlesi – 68,2 paıyz.

«2022 jylǵy naýryzda banktik emes zańdy tulǵalarǵa ulttyq valıý­tamen berilgen kredıtter bo­­ıyn­sha ortasha alynǵan syıaqy mól­­sherlemesi 14,5%-dy (2022 jyl­ǵy 1 naýryzǵa – 12,2%), jeke tul­­ǵalarǵa – 18,0%-dy (jyldyń 1 naý­ryzyna – 18,4%) qurady. 2022 jylǵy naýryzdyń qorytyn­dysy boıynsha 90 kúnnen astam mer­zimi ótken bereshegi bar kredıtter­diń úlesi kredıt portfeliniń jal­py kóleminiń 3,6%-yn qurady (2022 jyldyń basynda – 3,3%). Shaǵyn jáne orta bıznesti esepke alǵanda zańdy tulǵalardyń portfelinde 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bar qaryzdardyń deńgeıi 4,3%-dy qurady (2022 jyl­ǵy qańtarda – 3,4%). Jeke tul­ǵa­lardyń portfelinde – 3,7% (2022 jylǵy qańtarda – 3,7%)», delinedi agenttik dereginde.

Aıta keteıik, buǵan deıin «Bank SentrKredıt» reseılik enshiles bank – «Alfa-Bankti» satyp alǵanyn málimdegen edi. 

«Sanksııaǵa ushyraǵan bank­ti satyp alý tájirıbesi Qazaqstan­da alǵash ret júzege asyrylyp otyr. Jáne óte qysqa merzimde. Klıentterden kelip túsip jatqan saýaldardyń sheshimin tabý – biz úshin eń basty basymdyq. Biz koman­daǵa kóbirek mán berip, jańa banktiń bıznes-prosesterine qyz­met­ker­ler yntasyn arttyrýǵa kúsh salýymyz qajet. Munyń bári keleshekte pozısııamyzdy ny­ǵaıtyp, jańa tıimdi, qo­laı­ly banktik ónimder jasap shy­ǵa­rýǵa jáne uzaqmerzimdi serik­tes­tik qatynastar qurýǵa kómegin tıgizedi», dedi «Bank SentrKredıt» basqarma tóraǵasy Ǵalym Qusaıynov.

Sondaı-aq «Sberbank» reseı­lik enshiles bankin «Báıterek» holdıngi satyp alady eken degen áńgimeniń de ushtyǵy shyǵa bas­tady. Frank Media málimetinshe, holdıng Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankimen birlese otyryp satylym kelisimin iske asyrýy múmkin.

Senimdi derekkózderdiń aıtýynsha, dál qazir Eýropalyq qaıta qurý jáne damý banki «Sberbanktiń» enshiles bankin tikeleı satyp ala almaıdy, son­dyqtan ol mámilege ekinshi kezeń­nen bastap aralaspaq.

Atalǵan enshiles bankterdiń túp atasy ózge eldiki bolǵanymen, olar bizdiń elde qyzmet etedi jáne qazaqstandyq jeke jáne zańdy tulǵalardy nesıeleıdi. Son­dyqtan olarda týyndap jat­qan ózgeris otandyq naryqqa sóz­siz áserin tıgizedi. Ol áserdiń qan­sha­lyqty jaǵymdy nemese ja­ǵym­syz bolaryn dál qazir ke­sip aıtý qıyn. Bári de jasalǵan keli­simge jáne sol kelisimderdiń minsiz oryndalýyna tikeleı baılanysty. Naryqtaǵy ózgeris munymen de toqtamaýy múmkin. Taǵy bir reseılik enshiles bank «VTB Banktiń de (Qazaqstan) jaǵ­daıy jaıly aragidik aıtylyp qa­lyp júr. 25 sáýir kúni dırek­tor­lar keńesiniń sheshimimen bas­qarma tóraǵasynyń eki birdeı oryn­ba­sarynyń ókilet­tigi toqta­tyl­dy. Qazirgi kezde bank jańa jaǵ­daılarǵa beıim­dele oty­ryp bıznes-model qalyptas­tyrý­ǵa tyrysyp, klıentter men serik­­tes­terge qyzmet kór­se­tý­di jal­ǵas­­tyryp jatyr. De­gen­men dı­rek­­torlar keńesi qura­myn­daǵy óz­ge­ris­­terdiń de teginnen-tegin bol­maǵany belgili («Alfa-Bankte» de bári solaı bastalǵan).

Sońǵy jańalyqtar

Jigittermen kúsh synasqan arý

Ulttyq sport • Búgin, 08:43

Qytaıdan qalyp qoıdyq

Sport • Búgin, 08:42

Tabystary – 2 117 000 dollar

Sport • Búgin, 08:40

Sınsınnatıdegi týrnır bastaldy

Sport • Búgin, 08:38

Úzdik qurylysshylar marapattaldy

Qoǵam • Búgin, 08:37

Olımpıadadan keıingi oılar

Sport • Búgin, 08:35

Jarys qyzǵan shaǵyna jetti

Sport • Búgin, 08:34

Tehnopark tegin oqytady

Qoǵam • Búgin, 08:32

Balalarǵa arnalǵan startaptar

Qoǵam • Búgin, 08:30

Julynqurt laboratorııasy áshkerelendi

Aımaqtar • Búgin, 08:27

«Talgodaǵy» talan-taraj

Qoǵam • Búgin, 08:25

Shalǵaıdaǵylar shaǵym aıtady

Bilim • Búgin, 08:22

Jańa mektepter kóbeıedi

Bilim • Búgin, 08:20

Jalbyz ben jaýynqurt ósiredi

Qoǵam • Búgin, 08:17

Moıynqumda mańyzdy máseleler aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Jańa Qazaqstan – sheteldikter kózimen

Saıasat • Búgin, 08:10

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Shıraz bulbuly

Ádebıet • Keshe

Ata jurtta

Ádebıet • Keshe

Oqý men oqymaý hám talǵam

Ádebıet • Keshe

Abaı oblysynyń aty ozdy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar