Qarjy • 11 Mamyr, 2022

Bank sektoryndaǵy kórsetkish qubylyp tur

Qazir otandyq bank sektory asa kúrdeli bolmasa da, orta deńgeıli ózgeris aldynda tur. Olaı deıtinimiz – bizde qyzmet kórsetetin reseılik enshiles bankterdiń basynan baq taıa bastady. Jalpy, elimizde dáp qazir 22 bank jumys istese, sonyń 14-i sheteldikterdiń qatysýymen jumys isteıdi. Onyń ishinde 11 bank – enshiles qarjy ınstıtýttary.

Abaı QAZBEKULY

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Naýryzda bank sektorynyń jıyntyq aktıvi salymdardyń 22,6%-ǵa nemese 386 mlrd teńgege tómendeýi, sondaı-aq baǵaly qaǵazdar portfeliniń 5,6%-ǵa nemese 439 mlrd teńgege azaıýy esebinen 1,1%-ǵa tómendedi. Aktıv kólemi – 37,8 trln teńge. Bank sektorynda ótimdiliktiń joǵary deńgeıi óte mańyzdy faktor bolyp sanalady. Bul turǵyda bizdiń bankter uıatty emes. Olardyń aktıvterdiń 30,6 paıyzyn quraıtyndaı (11,5 trln teńge) ótimdiligi bar. Joǵary ótimdilik bankterge óz mindettemelerine tolyq kólemde qyzmet kórsetýge múmkindik beredi.

Klıentter salymdarynyń 3,4 paıyzǵa azaıýyna baılanysty sektor mindettemesi de 1,2 paıyzǵa qysqaryp, bıyl sáýirde 33,1 trln teńgeni quraǵan. Mindettemelerdiń qurylymy, kóbine, bankterdiń jıyntyq mindettemeleriniń 77,5%-yn nemese 25,7 trln teńgeni quraıtyn depozıttik portfelden turady.

«2022 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha bank sektorynda kapıtaldyń jetkilikti qory bar. Negizgi kapıtal jetkiliktiliginiń koeffısıenti (k1) – 18,9%, menshikti kapıtal jetkiliktiliginiń koeffısıenti (k2) – 22,8%, bul ortasha alǵanda, júıe boıynsha zańnamada belgilengen normatıvterden áldeqaıda kóp. 2022 jylǵy naýryzdyń qorytyndysy boıynsha bankterdiń taza tabysy 358,9 mlrd teńgeni qurady. Bank aktıvteriniń rentabeldiligi (ROA) 2022 jylǵy 1 sáýirde 3,8% (2021 jylǵy 1 sáýirde – 2,5%), kapıtaldyń rentabeldiligi (ROE) – 31,3% (2021 jylǵy 1 sáýirde – 19,8%) boldy. Ekonomıkaǵa kredıtter 2022 jylǵy naýryzda 0,6%-ǵa ulǵaıyp, 19,2 trln teńgeni qurady. 2022 jylǵy naýryzda jeke tulǵalarǵa berilgen kredıtter 1,2%-ǵa 11,2 trln teńgege deıin ulǵaıdy, al zańdy tulǵalarǵa berilgen kredıtter 0,2%-ǵa 8,1 trln teńgege deıin tómendedi», dep málimet usynady Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi.

Al teńgemen beriletin nesıe naýryz aıynda 1,7%-ǵa, 17,4 trln teńgege deıin ulǵaıdy. Teńge kýrsynyń nyǵaıýy nátıjesinde shetel valıýtasyndaǵy kredıtter kólemi 8%-ǵa, 1,9 trln teńgege deıin tómendegen. 2022 jylǵy naýryzda 1,9 trln teńgege jańa kredıtter berildi, bul 2022 jylǵy aqpanǵa qaraǵanda 5,5%-ǵa kóp.

Ekonomıkaǵa berilgen kredıtterdiń basym bóligi ónerkásip (14,3 paıyz), saýda (11,4 paıyz), qurylys (3,4 paıyz) jáne kólik (2,7 paıyz) salalaryna tıesili. Basqa saladaǵy kredıtterdiń úlesi – 68,2 paıyz.

«2022 jylǵy naýryzda banktik emes zańdy tulǵalarǵa ulttyq valıýtamen berilgen kredıtter boıynsha ortasha alynǵan syıaqy mólsherlemesi 14,5%-dy (2022 jylǵy 1 naýryzǵa – 12,2%), jeke tulǵalarǵa – 18,0%-dy (jyldyń 1 naýryzyna – 18,4%) qurady. 2022 jylǵy naýryzdyń qorytyndysy boıynsha 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bar kredıtterdiń úlesi kredıt portfeliniń jalpy kóleminiń 3,6%-yn qurady (2022 jyldyń basynda – 3,3%). Shaǵyn jáne orta bıznesti esepke alǵanda zańdy tulǵalardyń portfelinde 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bar qaryzdardyń deńgeıi 4,3%-dy qurady (2022 jylǵy qańtarda – 3,4%). Jeke tulǵalardyń portfelinde – 3,7% (2022 jylǵy qańtarda – 3,7%)», delinedi agenttik dereginde.

Aıta keteıik, buǵan deıin «Bank SentrKredıt» reseılik enshiles bank – «Alfa-Bankti» satyp alǵanyn málimdegen edi.

«Sanksııaǵa ushyraǵan bankti satyp alý tájirıbesi Qazaqstanda alǵash ret júzege asyrylyp otyr. Jáne óte qysqa merzimde. Klıentterden kelip túsip jatqan saýaldardyń sheshimin tabý – biz úshin eń basty basymdyq. Biz komandaǵa kóbirek mán berip, jańa banktiń bıznes-prosesterine qyzmetkerler yntasyn arttyrýǵa kúsh salýymyz qajet. Munyń bári keleshekte pozısııamyzdy nyǵaıtyp, jańa tıimdi, qolaıly banktik ónimder jasap shyǵarýǵa jáne uzaqmerzimdi seriktestik qatynastar qurýǵa kómegin tıgizedi», dedi «Bank SentrKredıt» basqarma tóraǵasy Ǵalym Qusaıynov.

Sondaı-aq «Sberbank» reseılik enshiles bankin «Báıterek» holdıngi satyp alady eken degen áńgimeniń de ushtyǵy shyǵa bastady. Frank Media málimetinshe, holdıng Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankimen birlese otyryp satylym kelisimin iske asyrýy múmkin.

Senimdi derekkózderdiń aıtýynsha, dál qazir Eýropalyq qaıta qurý jáne damý banki «Sberbanktiń» enshiles bankin tikeleı satyp ala almaıdy, sondyqtan ol mámilege ekinshi kezeńnen bastap aralaspaq.

Atalǵan enshiles bankterdiń túp atasy ózge eldiki bolǵanymen, olar bizdiń elde qyzmet etedi jáne qazaqstandyq jeke jáne zańdy tulǵalardy nesıeleıdi. Sondyqtan olarda týyndap jatqan ózgeris otandyq naryqqa sózsiz áserin tıgizedi. Ol áserdiń qanshalyqty jaǵymdy nemese jaǵymsyz bolaryn dál qazir kesip aıtý qıyn. Bári de jasalǵan kelisimge jáne sol kelisimderdiń minsiz oryndalýyna tikeleı baılanysty. Naryqtaǵy ózgeris munymen de toqtamaýy múmkin. Taǵy bir reseılik enshiles bank «VTB Banktiń de (Qazaqstan) jaǵdaıy jaıly aragidik aıtylyp qalyp júr. 25 sáýir kúni dırektorlar keńesiniń sheshimimen basqarma tóraǵasynyń eki birdeı orynbasarynyń ókilettigi toqtatyldy. Qazirgi kezde bank jańa jaǵdaılarǵa beıimdele otyryp bıznes-model qalyptastyrýǵa tyrysyp, klıentter men seriktesterge qyzmet kórsetýdi jalǵastyryp jatyr. Degenmen dırektorlar keńesi quramyndaǵy ózgeristerdiń de teginnen-tegin bolmaǵany belgili («Alfa-Bankte» de bári solaı bastalǵan).

Kúnniń mańyzdy jáne ózekti jańalyqtaryn «Egemen Qazaqstan» telegram kanalynan oqyńyz