Úkimet • 13 Mamyr, 2022

El ekonomıkasy 4,4 paıyzǵa ósti

14167 ret kórsetildi

Osy jyldyń qańtar-sáýir aralyǵynda el ekonomıkasy 4,4 paıyzǵa ósti. Esepti kezeńde naqty sektor ósimniń jedeldeýi, eksport kóleminiń údemeli ulǵaıýy, qyzmet kórsetý sektoryndaǵy turaqty dınamıka baıqalyp jatyr.

Úkimet ınflıasııany tejeıdi

Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrovtyń málimetinshe, naqty sektordaǵy ósim 5,1 paıyzdy qurady. Qyzmet kórsetý salasynda iskerlik belsendilik 3,4 paıyzǵa deıin ulǵaıdy. Salalar arasynda saýda, qurylys, kólik jáne qoımalaý, aqparat jáne baılanys, óńdeý ónerkásibi, sýmen jabdyqtaý, taý-ken óndirisi ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy oń ósim kórsetýde.

Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınves­tısııalardyń ósý qarqy­ny 2,3 paıyzǵa teń. Taý-ken ón­di­risi ónerkásibin esepke alma­ǵanda, negizgi kapıtalǵa salynǵan ınves­tısııalardyń ósý qarqyny 0,7 pa­ıyzdy qurady. Investısııalar bilim berýde 87 paıyzǵa, mem­le­kettik basqarý, áleýmettik qam­syz­dandyrýda 74,1 paıyzǵa, qurylys salasynda 62 paıyzǵa, ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmette 53,7 paıyzǵa ósti.

О́ńirler arasynda eń joǵarǵy kórsetkish Shymkent qalasynda, sondaı-aq Aqmola oblysynda jáne Almaty qalasynda baıqalyp otyr.

– Qańtar-naýryzda syrtqy saý­da taýar aınalymy 45 paıyzǵa ósip, 28,7 mlrd dollardy qurady. Onyń ishinde eksport kórsetkishi 66 paıyzǵa ósip, 19,1 mlrd dollarǵa deıin jetti. Bul rette óńdelgen taýarlar eksporty 32,4 paıyzǵa artyp, 5,3 mlrd dollardy qurady. Taýar­lar ımporty 9,5 mlrd dollarǵa teń. Jalpy, oń saýda balansy jaq­saryp, 9,6 mlrd dollardy qurady, – dedi Á.Qýantyrov.

О́ńdeý ónerkásibinde serpindi ósý úrdisi baıqalýda. Qańtar-sáýir aılarynda óndiris kólemi 5,8 paıyzǵa ósti. Barlyq óńir bo­ıynsha oń ósý kórsetkishi tir­keldi. Eń joǵarǵy ósý Almaty qala­syna, sondaı-aq Atyraý jáne Jam­byl oblystaryna tıesili. Taý-ken ónerkásibinde óndiris kóle­mi 4,4 paıyzǵa ulǵaıdy. Aýyl sha­rý­a­shylyǵynyń jalpy shyǵarylymy 1,9 paıyzǵa ulǵaıǵan.

– Esepti kezeńde qurylys sek­tory joǵary ósý qarqynyn kór­setip, oryndalǵan qurylys jumys­tarynyń kólemi 9,5 paıyzǵa ósti. Kór­setkishtiń oń ósimi 15 óńirde tirkelgen. Qurylys-montajdaý ju­mystarynyń eń joǵary ósýi Aqmola oblysynda, sondaı-aq Almaty jáne Nur-Sultan qalalarynda baıqalýda. Osy jylǵy qańtar-sáýir aılarynyń qorytyndysy boıynsha turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý 2,4 paıyzǵa ósip, 3,6 mln sharshy metrdi qurady. Oń dınamıka 13 óńirde tirkeldi. Olardyń arasynda eń joǵarǵy kórsetkish Shymkent qalasynda, sondaı-aq Almaty jáne Pavlodar oblystarynda baıqaldy, – dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.

7 ekonomıkalyq kórsetkish boıynsha 6 óńirde oń dınamıka bar – Aqmola, Almaty, Pavlodar jáne Shyǵys Qazaqstan oblystary, sondaı-aq Nur-Sultan jáne Shymkent qalalarynda belgilenip otyr. 6 kórsetkish boıynsha ósim 5 óńirde baıqalýda.

Álemde ınflıasııalyq qysym geosaıası shıelenistiń saldarynan kúsheıip otyrǵany belgili. Bul jaǵdaı taýar jetkizilimindegi problemalardy ýshyqtyra tústi. Ulttyq bank basshysy Ǵalymjan Pirmatovtyń aıtýynsha, azyq-túliktiń álemdik baǵasy joǵary deńgeıde saqtalyp otyr. Shıkizat pen materıaldar qunynyń turaqty túrde ósýi aıasynda daıyn ónimniń de jappaı qymbattaýy oryn alǵan.

Ulttyq bank boljamyna sáı­kes Qazaqstandaǵy ınflıasııa naý­ryzdaǵy 12 paıyzdan sáýirde barlyq komponent boıynsha baǵa jyldam óskendikten 13,2 paıyz­ǵa deıin ósti. Azyq-túlik baǵa­sy­nyń jyldyq ósimi 15,4 paıyzdan 17,9 paıyzǵa deıin jedeldedi. Áleý­mettik mańyzy bar azyq-túlik taýar­lary baǵasynyń apta saıynǵy ósýi turaqtandy. Alaıda naýryzda jekelegen azyq-túlik taýarlaryna suranys artqandyqtan, baǵanyń jyldyq ósimi joǵary deńgeıde saqtalyp otyr.

– Syrtqy ınflıasııalyq jaǵdaı 10,9 paıyzdan 11,1 paıyzǵa deıin jedeldegen azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasyna ósim turǵysynan qysym kórsetýin jalǵastyrýda. Aqyly qyzmet kórsetý baǵasynyń ósýi 8,3 paıyzdan 8,9 paıyzǵa deıin jedeldedi. Bul birqatar naryq qyzmeti baǵasynyń ósýine baılanysty. Inflıasııalyq táýekelderdi eskere otyryp, ınflıasııa jyl sońyna deıin joǵary deńgeıde saqtalady, – dedi Ǵ.Pirmatov.

Sáýirde jahandyq qar­jy naryqtaryndaǵy qubyl­ma­ly­lyq­tyń jalǵasýyna qaramastan, teńge baǵamy 1 AQSh dollary úshin 445,62 teńgege deıin nemese 4,6 pa­ıyzǵa nyǵaıdy.

– Sáýirde shetel valıýtasyna suranystyń aıtarlyqtaı azaıýy baıqaldy. Qazaqstan qor bır­jasyndaǵy saýda-sattyqtyń ortasha kúndik kólemi 179 mln dollardan 92 mln dollarǵa deıin azaıdy. Valıýta naryǵyna kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń valıýtalyq túsimdi satýy qoldaý kórsetti. Olar­dyń kólemi sáýirde shamamen 253,2 mln dollardy qurady. Respýb­lıkalyq bıýdjetke beriletin trans­fertterdi qamtamasyz etý úshin sáýirde Ulttyq qordan 168,3 mln dollar satyldy, – dedi Ulttyq bank basshysy.

Ishki valıýta naryǵyndaǵy jaǵ­daı­dyń turaqtanýy aıasynda Ult­tyq bank sáýir aıynda valıýtalyq ıntervensııalardy júrgizgen joq.

– Qysqa merzimdi perspektıvada geosaıası jaǵdaıdyń belgisizdiginen teńgeniń qubylmalylyq táýekeli saq­talady. Ulttyq bank teńgerim­sizdiktiń jınaqtalýyna jol ber­meıtin jáne altyn-valıýta rezerv­teriniń saqtalýyn qamtamasyz etetin erkin baǵam rejimin ustanýdy jalǵastyrady, – dep naqtylady Ǵ.Pirmatov.

Jalpy halyqaralyq rezervter sáýir aıynyń sońynda 85,9 mlrd dollardy qurady. Ulttyq banktiń altyn-valıýta aktıvteri jyl basynan beri valıýtalyq ıntervensııalar, ekinshi deńgeıli bank shottaryndaǵy qaldyqtardyń jáne syrtqy borysh boıynsha tólem­derdiń esebinen 851 mln dollarǵa tómendep, 33,5 mlrd dollardy qu­rady.

– Ulttyq qordyń aktıvteri 52,4 mlrd dollarǵa teń. Respýblıkalyq bıýdjetke 1,5 trln teńge transfert bólý úshin bıylǵy 4 aıda 2,3 mlrd dollarǵa valıýtalyq aktıvter satyldy. Munaı baǵasy kóterilgen tusta Ulttyq qorǵa túsetin túsim ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 5 eseden asa ulǵaıyp, jyl basynan beri 2,1 trln teńgeni qurady. Ulttyq qordyń kiristiligi qurylǵannan bastap 30 sáýirge deıin jyldyq kórsetkishte 3,22 paıyzǵa jetti, – dedi Ulttyq bank tóraǵasy.

Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınet­aqy qorynyń zeınetaqy aktıvteri sáýirde 12,9 trln teńgeni qurady. Jyl basynan beri ınvestısııalyq kiris shamamen 136,5 mlrd teńge, zeınetaqy jarnalary – 524 mlrd teńge, zeınetaqy tólemderi 89,6 mlrd teńge boldy. Sońǵy 12 aıda zeınetaqy aktıvteriniń kiristiligi 8 paıyzǵa teń.

Ulttyq bank jaǵdaıdyń damýy men onyń naryqtarǵa yqpalyn únemi qadaǵalap, sanksııalardyń Qazaqstannyń qarjy júıesine áser etý dárejesin baǵalap otyrady. Sondaı-aq baǵa jáne qarjy turaq­tylyǵyn qamtamasyz etý úshin sharalar qabyldaýdy jalǵastyrady.

Premer-Mınıstrdiń orynbasary – qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev memlekettik bıýdjetke 5 trln 93 mlrd teńge somasynda kirister túskenin nemese jospar 108,6 paıyzǵa oryndalǵanyn atap ótti. Respýblıkalyq bıýdjetke 3,4 trln teńgege jýyq qarajat tús­ti nemese jospar 101,1 paıyzǵa oryn­daldy. Kirister boıynsha jospar 36 mlrd teńgege, onyń ishinde salyqtar 24 mlrd teńgege, sa­lyq­tyq emes túsimder 12 mlrd teń­­gege asyra oryndalǵan. Ishki tu­tyný taýarlaryna salynatyn qosylǵan qun salyǵy boıynsha jos­par oryndalmaǵan.

– Jergilikti bıýdjetterdiń kiristeri 127,1 paıyzǵa atqaryldy jáne 1 trln 719 mlrd teńgeni qurady. Jospar 366 mlrd teńgege, onyń ishinde salyqtar boıynsha 325 mlrd teńgege asyra oryndaldy. Kirister boıynsha josparlar Mańǵystaý oblysyn qospaǵanda, barlyq óńirde asyra oryndaldy. Memlekettik bıýdjettiń shyǵystary 98,8 paıyzǵa, respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary 99,4 paıyzǵa, jergilikti bıýdjetterdiń shyǵystary 98,5 paıyzǵa atqaryldy. Respýblıkalyq bıýdjet boıynsha somasy 5,6 trln teńgege shyǵystar júrgizildi. Atqa­ryl­maý 31 mlrd teńgeni qurady. Onyń ishinde 8 mlrd teńge únem­deldi. Igerilmegeni – 23 mlrd teńge. Igerilmegen iri somalar qarjy, mádenıet jáne sport, qorǵanys jáne ishki ister mınıstrlikterinde qalyptasty, – dedi E.Jamaýbaev.

Jergilikti bıýdjetterdiń shyǵys­tary 2,7 trln teńgeni qurady. Atqarylmaǵany – 42 mlrd teńge. Bıyl óńirlerge 2,6 trln teńgege jýyq nysanaly transfertter kóz­delgen. Olarǵa 1 mamyrǵa 696 mlrd teńge bólingen. Onyń 98,3 paıyz ıgerildi. Atqarylmaǵany – 12 mlrd teńge, onyń ishinde 3 mlrd teńge – únemdeý, 9 mlrd teńge ıgerilmegen. Eń kóp ıgerilmeý Mańǵystaý, Almaty jáne Qaraǵandy oblys­tarynda, sondaı-aq Nur-Sultan qa­la­synda qalyptasqan.

Baıandamashylardy tyńdaǵan Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov elimizdiń ishki jalpy óni­mindegi ósimi ekonomıkanyń naqty sektorynyń qarqyndy damýynyń nátıjesinde qamtamasyz etilgenin atap ótti.

Sondaı-aq Úkimet basshysy sank­sııalyq shekteýler aıasynda syrtqy keleńsiz áserlerdi azaıtý jáne ulttyq ekonomıkanyń odan ári damýyn qamtamasyz etý jó­nindegi is-sharalardy jandandyrý qajet ekenin jetkizdi.

Premer-Mınıstr jyldyq ınflıasııany jedeldetýge áser etip otyrǵan azyq-túlik taýarlary baǵasynyń ósýin tejeý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalarǵa erekshe nazar aýdardy.

– Birikken Ulttar Uıymynyń derekteri boıynsha dúnıe júzinde azyq-túlik baǵalary sońǵy 12 aıda 36 paıyzǵa ósti. Álemde, ásirese, qant, et jáne sút ónimderiniń baǵasy ósip barady. Bul óz kezeginde bizdiń naryqqa da tikeleı áser etip otyr. Qazirgi ýaqytta Úkimet ınflıasııany tejeý boıynsha tıisti sharalardy qabyldaýda. Memlekettik organdar men ákimdikter jumysty tıimdi qamtamasyz etip, bul máseleni erekshe baqylaýda ustaýy kerek, – dedi Á.Smaıylov.

Byltyrǵy sáıkes kezeńde Qazaqstannyń ishki jalpy óniminiń ósý qarqyny 0,7 paıyzdy quraǵanyn atap ótken jón.

Jylytý maýsymy – jyl boıy nazarda

Sondaı-aq Úkimet otyrysynda jylytý kezeńiniń qorytyndysy men aldaǵy jylytý maýsymyna daıyndyq barysy qaraldy.

Energetıka mınıstri Bolat Aqsholaqovtyń aıtýynsha, Qazaqstanda Petropavl qalasyn qos­paǵanda, jylý berý maýsymy tu­raqty rejimde ótti. 2021 jyly eldiń elektr stansalarynda 114,3 mlrd kVts elektr energııasy ón­dirildi. Qysqy eń joǵary júkteme 2022 jylǵy 21 qańtarda tirkelip, 15 931 MVt-ty qurady.

Byltyr Qazaqstannyń birtutas elektr energetıkalyq júıesinde 5 562 tehnologııalyq buzýshylyq oryn aldy. О́tken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda teh­nologııalyq buzýshylyqtar sany 20 paıyzǵa artty. Elektr stansalarynda tehnologııalyq buzýshylyqtyń ósýine Qazaqstan aýmaǵynda koronavırýs pandemııasyna baılanysty engizilgen sharalarǵa sáıkes 2020 jyly jabdyqty josparly jóndeý boıynsha jumystar kóleminiń tó­men­deýi, jetkiliksizdigi jáne jumys­tardyń keıinge qaldyrylýy áser etti.

– Qazirgi jylytý maýsymynda elektr stansalarynyń jergilikti atqarýshy organdar bekitken jylý jelileri jumysynyń tempe­ra­týralyq kestelerin saqtamaýdyń 36 jaǵdaıy tirkeldi. Bul ótken jylǵy deńgeıden 18 paıyzǵa tómen. Jylý jelileriniń temperatýralyq kestesiniń buzylýynyń negizgi sebebi – energetıkalyq qondyrǵyny paıdalanýda jiberilgen kemshilikter, – dedi B.Aqsholaqov.

Elektr stansalarynyń otyn úshin kredıtorlyq beresheginiń kóp bolýy da ózekti másele. Energııa óndirýshi uıymdardyń «QazTransGaz-Aımaq» AQ aldyn­daǵy bereshegi 2 mlrd 272 mln teńgeni qurady. Sondaı-aq «Boga­tyr-Kómir» JShS aldynda «Kók­shetaý Jylý»-dyń 722 mln teńge mólsherinde bereshegi bar.

Indýstrııa jáne ınfra­qu­ry­lymdyq damý vıse-mınıstri Marat Qarabaev 2021-2022 jylǵy jy­lytý maýsymy turaqty ótti dep baǵalady. 2021 jyldyń qory­tyn­dysy boıynsha 111,7 mln tonna kómir óndirildi.

– Halyqty jáne kommýnaldyq-turmystyq sektordy kómirmen qamtamasyz etý bizdiń mınıstrliktiń turaqty baqylaýynda bolyp, kómir jetispeýshiligi bolǵan jaǵdaıda máseleler jedel sheshilip otyrdy, – dedi M.Qarabaev

Ol aldaǵy jylý berý maýsymyna 47 myńnan astam kóp­qabatty turǵyn úıdi, 11 myńǵa jýyq bilim berý jáne 5 myńǵa jýyq densaýlyq saqtaý obektilerin daıyndaý qajet ekenin atap ótti. Shamamen 4 myń shaqyrym jylýmen jabdyqtaý jelilerin, 10 myń derbes qazandyq qondyrǵylaryn jáne 13 myń shaqyrym sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelilerin daıarlaý qajet.

– Debıtorlyq bereshek­ke toqtalsaq, búginde tutyný­sh­y­lar­dyń kommýnaldyq qyzmetter úshin debıtorlyq bereshek kólemi shamamen 14,8 mlrd teńgeni qurap otyr. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 214 mln teńgege azaıǵan. Ákimdikter boryshkerlermen debıtorlyq bereshekti óteý jáne azaıtý bo­ıynsha júıeli jumystar júrgizýde, – dedi ol.

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıy­lov jylytý maýsymyna qa­tysty birqatar tapsyrma berdi. Atap aıtqanda, Energetıka mınıs­trligi men ákimdikter jylytý maý­symy bastalǵanǵa deıin jylý jáne energetıka nysandarynyń barlyǵynyń jaı-kúıi men daıyn­dyǵyn tolyq tekserýge tıis.
1 maýsymǵa deıin ákimdikter turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq, turǵyn úı jáne áleýmettik sala obek­tilerin jylý berý maýsymyna daıyndaý jónindegi is-sha­ra­­lar josparyn bekitýi kerek. Bi­lim berý jáne densaýlyq saq­taý obektileriniń daıyndyǵyn 1 qyr­­­kúıekke deıin qamtamasyz etý qajet.

Úkimet basshysy óńir ákim­deriniń nazaryn jańa qury­lys­tardy iske qosý úshin olardy kom­mý­naldyq jáne ınjenerlik ınfra­qurylymmen ýaqtyly qamta­masyz etýge aýdardy.

Sonymen qatar tutyný­shy­lardyń kommýnaldyq qyzmetter úshin debıtorlyq bereshegin azaıtý jáne energııa óndirýshi uıymdardyń otyn jetkizýshiler aldyndaǵy bereshegin óteý jóninde sharalar qabyldaý qajet.

Álıhan Smaıylov byltyr respýblıkanyń shyǵys jáne soltústik óńirlerinde kúnniń erte sýýy saldarynan kezekter paıda bolyp, kómir baǵasynyń kóterilgenin eske saldy.

– Indýstrııa jáne ınfra­qu­rylymdyq damý mınıstrligi ákim­diktermen birlesip, turǵyndardy, JEO men qazandyqtardy qajetti kólemdegi kómirmen aldyn ala qamtamasyz etý jumystaryn uıym­dastyrýǵa tıis. «Qazaqstan temir joly» kompanııasy elektr stansalaryna kómir jetkizýge basymdyq bere otyryp, olardy qajetti vagondarmen qamtamasyz etýi kerek. Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi ákimdiktermen birlesip, kómir baǵasyn erekshe baqylaýǵa alyp, ásirese turǵyndar úshin kómir baǵasynyń negizsiz ósýine jol bermeý sharalaryn qabyldaýy qajet, – dedi Úkimet basshysy.

Sońǵy jańalyqtar

О́rleýge bastaıtyn ózgeris

Referendým-2022 • Keshe

Altyn satyp alýdyń mańyzy

Ekonomıka • Keshe

Kókeıkesti máseleler tyńdaldy

Referendým-2022 • Keshe

Assambleıa jastary reformany qoldaıdy

Referendým-2022 • Keshe

Qan qysymy «jasaryp» barady

Medısına • Keshe

Ult ustazyna bókeılikterdiń qurmeti

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Aıdynǵa aqsaqa jiberildi

Aımaqtar • Keshe

Taýpisteli taǵylymy

Aımaqtar • Keshe

Talant rýhyna taǵzym

О́ner • Keshe

Aktrısa – aqtarylý

О́ner • Keshe

Yryzdyq joryǵynyń jampozdary

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar