Úkimet • 17 Mamyr, 2022

О́ńirdiń joly – ákim jumysynyń aınasy

53 ret kórsetildi

Jol – ekonomıkanyń kúretamyry. El Prezıdentiniń bul salaǵa erekshe nazar aýdaratyny da sondyqtan. Úkimettiń osy aptadaǵy otyrysynda avtojol salasyn damytý máseleleri qaraldy. О́ńirdiń joly ákim jumysynyń aınasy ekenin eske salǵan Premer-Mınıstr jergilikti jerdegi joldardyń nasharlyǵyn synǵa aldy.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Aqyly joldarǵa qatysty shaǵym kóp

Elimizdegi avtomobıl joldarynyń jalpy uzyndyǵy 96 myń shaqyrymdy quraıdy. Onyń 25 myń shaqyrymy – res­pýb­lıkalyq joldar, qalǵan 71 myń shaqy­rymy – oblystyq jáne aýdandyq ma­ńyzy bar joldar. 2025 jylǵa deıin res­pýblıkalyq mańyzy bar joldardyń nor­­­matıvtik jaǵdaıdaǵy úlesin 100 pa­ıyz­ǵa, jergilikti jeli joldarynyń úle­sin 95 paıyzǵa deıin jetkizý kózdelip otyr.

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek О́skenbaevtyń aıtýynsha, kólik-tranzıttik áleýetti arttyrý 8 kólik dálizin jańǵyrtý arqyly qamtamasyz etiledi. Búginde dálizderdiń barlyǵy tolyq qýatta jumys istep tur. Jekelegen ýchaskeler boıynsha ótkizý qabiletin arttyrý úshin rekonstrýksııalaý jumystary júrgizilip jatyr.

– Birinshi dáliz – «Batys Eýropa – Batys Qytaı». Uzyndyǵy – 2 747 shaqyrym. Qytaıdan Qazaqstan, Reseı arqyly jáne odan ári Eýropaǵa, sondaı-aq Ortalyq Azııa elderine, atap aıtqanda, О́zbekstanǵa, Qyrǵyzstanǵa jáne keri qaraı tranzıttik aǵyndy qamtamasyz etetin dálizge 2009-2017 jyldary to­lyq rekonstrýksııa júrgizildi. Kólik aǵy­ny­nyń ulǵaıýyna baılanysty 2023-2030 jyldar aralyǵynda Qyzylorda qala­synan Reseı Federasııasy shekarasyna (Már­tók eldi mekeni) deıingi uzyndyǵy 1 363 shaqyrym bolatyn ýchaskeni kezeń-keze­ńi­men birinshi tehnıkalyq sanatqa aýys­tyrý josparlanyp otyr, – dedi mınıstr.

Ekinshi dáliz Almaty – Qaraǵandy – Nur-Sultan – Petropavl – Reseı Fede­ra­sııasy shekarasyna deıingi (Qorǵan) aralyqty qamtıdy. Uzyndyǵy – 1 868 shaqyrym. Dáliz Qazaqstan, Reseı arqy­ly Ortalyq Azııa elderimen, odan ári Eýropamen tranzıttik aǵyndy qamtamasyz etedi. Bul rette, tranzıttiń bir bóligi Qytaı tarapynan keledi. 2017 jyly uzyndyǵy 863 shaqyrymdy quraıtyn «Qaraǵandy – Nur-Sultan – Petropavl» ýchaskesin rekonstrýksııalaý aıaqtaldy. Uzyndyǵy 60 shaqyrym bolatyn «Petropavl – Reseı Federasııasy shekarasy (Qorǵan)» ýchaskesindegi jumystardy aıaqtaý 2023 jylǵa josparlanǵan. 2023 jyly «Almaty – Qaraǵandy» ýchaskesin birinshi tehnıkalyq sanatqa aýystyra otyryp, rekonstrýksııalaý támamdalmaq.

– Úshinshi dáliz – «Nur-Sultan – Qostanaı – Reseı Federasııasy shekarasy (Chelıabi)». Uzyndyǵy – 860 shaqyrym. Atalǵan dáliz Ortalyq Azııa elderinen Qazaqstan, Reseı arqyly jáne odan ári Eýropaǵa tranzıttik aǵyndy qamtamasyz etedi. Ýchaske 2013 jyly rekonstrýksııa­landy. Alaıda qozǵalys qarqynynyń artýyna baılanysty 2030 jylǵa deıin ýchaskeni birinshi tehnıkalyq sanatqa
aýystyrý josparlanýda.

Tórtinshi dáliz – «Qytaı Halyq Respýblıkasy shekarasy – Maıqapshaǵaı – Qalbataý – Semeı – Pavlodar – Reseı Fede­rasııasy shekarasy (Omby)». Uzyndyǵy
1 116 shaqyrymǵa teń. Ol shyǵys óńiriniń negizgi baǵyttarynyń biri. Tranzıt Qytaı­dan Qazaqstan, Reseı aýmaǵy arqyly ótip, Eýropaǵa jalǵasady. Uzyndyǵy 701 shaqyrym «Qalbataý – Pavlodar – Reseı Federa­sııasynyń shekarasy (Omby)» ýchaskesin rekons­trýk­sııalaý 2016 jyly aıaqtaldy. Qazirgi ýaqytta «Qytaı Halyq Respýblı­kasy shekarasy – Maıqapshaǵaı – Qal­bataý» ýchaskesin rekonstrýksııalaý júr­gizilip jatyr. Jumystar 2023 jyly aıaqtalady, – dedi Q.О́skenbaev.

Besinshi dáliz – uzyndyǵy 1 026 sha­qy­rymdy quraıtyn «Almaty – Tal­dy­qorǵan – О́skemen – Shemonaıha – Reseı Fede­rasııasynyń shekarasy (Barnaýl)». Bul Ortalyq Azııa men Qytaıdan Qazaqstan arqyly Reseıdiń shyǵys óńirlerine jáne Qıyr Shyǵysqa tranzıtti qamtamasyz etedi. Zor suranysqa ıe baǵyttyń biri. Búgingi tańda «Taldyqorǵan – О́skemen» avtojolyn rekonstrýksııalaý iske asyrylýda. Jumystar 2023 jyly tolyq aıaqtalmaq. Uzyndyǵy 258 shaqyrym bolatyn «О́skemen – Shemonaıha – Reseı Federasııasy shekarasy (Barnaýl)» ýchaskesin 2024-2026 jyldary rekonstrýksııalaý kózdelip otyr.

– Altynshy dáliz – «Aqtóbe – Qan­dyaǵash – Maqat – Atyraý – Reseı Federa­sııasy shekarasy (Astrahan)». Uzyndyǵy – 893 shaqyrym. Batys óńiri úshin atalǵan dáliz О́zbekstan men Túrikmenstan elderiniń Qazaqstan aýma­ǵyna jáne Reseı arqy­ly Eýropaǵa tranzıtin qamtamasyz etedi. «Aqtóbe – Qandyaǵash» jáne «Aty­raý – Astrahan» ýchaskelerinde qaıta ja­ńartý jumystary júrgizilip jatyr. Bıyl qozǵalysty ashý, keler jyly jumystardy tolyq aıaqtaý josparlanýda. Osy jyly «Qandyaǵash – Maqat – Atyraý» ýchaskesin rekonstrýksııalaý aıaqtalady.

Jetinshi dáliz – «Atyraý – Oral – Saratov». Uzyndyǵy – 587 shaqyrym. «Oral – Saratov» ýchaskesi (100 shaqyrym) 2018 jyly rekonstrýksııalandy. Uzyndyǵy 487 shaqyrym bolatyn «Atyraý – Oral» ýchaskesin tórt jolaqty qozǵalysy bar birinshi sanatqa aýystyrý úshin jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenýde. Qurylys-montaj jumystary bıyl bastalady, – dedi mınıstr.

Segizinshi dáliz – TRASEKA. Búgingi tańda Reseıdegi geosaıası jaǵdaıǵa baılanysty uzyndyǵy 4 016 shaqyrym bolatyn bul dáliz úlken suranysqa ıe. Dáliz baǵyty «Batys Eýropa – Batys Qytaı» dáliziniń negizgi bóligi arqyly ótedi jáne odan ári Aqtóbe men Dossor arqyly Qazaqstannyń teńiz porttaryna shyǵady. Sondaı-aq Aqtaý jáne Quryq teńiz porty arqyly Qytaıdan jáne Ortalyq Azııa elderinen Kavkazǵa, odan ári Eýropaǵa tranzıtti qamtamasyz etedi.

– Osy jyly qurylys jáne rekons­trýk­sııalaý boıynsha uzyndyǵy 4 300 shaqyrym bolatyn 18 joba iske asyry­lýda. Onyń 15-i ótpeli jáne 3-i jańa joba. Jyldyń sońyna qaraı jol jumys­tarynyń 1 600 shaqyrymyn aıaqtaý jos­parlanýda. 1 400 shaqyrymda qozǵalysty ashý kózdelgen. Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes bıyl «Beıneý – Shalqar – Yrǵyz» avtojolynyń qurylysyna tehnıkalyq ekonomıkalyq negizdeme ázirleý bastalady. «Jezqazǵan – Qaraǵandy» jáne «Semeı – О́skemen» jobalary boıynsha qarjylandyrý kózderiniń túrli nusqasy qarastyrylýda, – dedi Q.О́skenbaev.

Mınıstr jyl sońyna deıin respýb­lıkalyq jeli joldarynyń normatıvtik jaǵdaıdaǵy úlesi 91 paıyzǵa deıin, al jergilikti jeli joldarynyń úlesi 85 pa­ıyzǵa deıin jetkiziledi dep ýáde berdi. So­nymen qatar aqyly ýchaskelerdiń uzyn­dyǵy 4 700 shaqyrymdy quramaq.

Qaıyrbek О́skenbaevtyń baıandamasynan keıin Almaty oblysynyń ákimi Qanat Bozymbaev, Jambyl oblysynyń ákimi Nurjan Nurjigitov, Atyraý oblysynyń ákimi Serik Shápkenov ózderi basqaryp otyrǵan óńirlerdegi joldyń jaǵdaıy týraly esep berdi.

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov elimizdiń jol kólik qatynasyn damy­tý úshin sońǵy jyldary aýqymdy jumys júrgizilgenin atap ótti. Degenmen Úki­met basshysy aqyly júıege aýysyp jatqan joldardyń jaǵdaıyna qatysty halyqtyń shaǵymy baryn eske saldy. Osyǵan oraı «QazAvtoJol» ulttyq kompanııasyna joldardy kútip-ustaý sapasy men qaýip­sizdigi boıynsha jumysty kúsheıtý tapsyryldy.

Úkimet basshysy qabyldanyp jatqan sharalarǵa qaramastan, birqatar másele bar ekenin atap ótti. Onyń eń negizgisi – joldardyń, ásirese jergilikti jerdegi joldardyń nasharlyǵy. Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń derekterine sáıkes Qazaqstan jol sapasy jaǵynan álemde 93-orynda tur.

– Memleket basshysy joldardyń jaǵdaıy nashar ekenin birneshe ret aıtty. Árbir ákim óńirdegi joldardyń jaı-kúıine tikeleı jaýapty ekenin atap ótkim keledi, – dedi Á.Smaıylov.

Mal sharýashylyǵy – azyq-túlik qaýipsizdiginiń kepili

Úkimet otyrysynda mal sharýa­shy­ly­ǵyn damytý máselesi de talqylandy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeevtiń aıtýynsha, mal sharýa­shylyǵynyń úlesine aýyl sharýashy­ly­ǵyndaǵy jalpy ónimniń 42,1 paıyzy tıesili. Al eksportta mal sharýashylyǵy óniminiń úlesi 4 paıyzǵa teń.

– Mal sharýashylyǵy – jalpy aýyl sharýashylyǵynyń turaqty damyp kele jatqan salasy. Buǵan mal men qus sa­ny­nyń turaqty ósý qarqyny, olar­dyń sapalyq kórsetkishteriniń jaqsarýy, ja­nýarlardyń ónimdiliginiń artýy, sondaı-aq mal sharýashylyǵy ónimderi­niń óndiris kóleminiń ulǵaıýy dálel. Mu­nyń bárine kólemi jyldan-jylǵa turaq­ty qarqynmen artyp kele jatqan mem­lekettik qoldaý sha­ra­lary arqyly qol jetkizildi. Túp­tep kelgende osynyń bári salanyń ınves­tı­sııa­lyq tartymdylyǵyn arttyrdy, – dedi ol.

Máselen, byltyr ǵana mal sharýa­shy­lyǵynda jalpy somasy 70 mlrd teńgege jýyq 53 ınvestısııalyq joba iske asyryldy. Sútti mal sharýashylyǵynda ımportty almastyrý mindetine sáıkes 2021 jyly qýaty 57 myń tonna bolatyn 35 taýarly sút fermasy iske qosyldy. Bıyl jalpy somasy 100 mlrd teńgeden asatyn 62 jobany iske asyrý josparlanyp otyr. 2,8 myń jumys orny qurylmaq.

Sońǵy jyldary mal sharýa­shy­ly­ǵynyń genetıkalyq áleýeti aıtarlyqtaı ósti. Memlekettik qoldaý sharalaryn kúsheı­tý esebinen asyl tuqymdy maldyń bar­lyq túri boıynsha úles salmaǵy artty. Mysaly, asyl tuqymdy iri qara mal­dyń úles salmaǵy iri qara maldyń jal­py basyna shaqqanda 7 paıyzdan 13 pa­ıyzǵa deıin ósti. Sondaı-aq selek­sııa­lyq jáne asyldandyrý jumys­tarmen aınalysatyn fermerlik sharýashy­lyqtardyń sany 2021 jyly 6 myńnan 30 myńǵa deıin ulǵaıdy. Degenmen mal sharýashylyǵynyń damý qarqyny elimizdiń qolda bar áleýetimen sáıkes kelmeıdi. Mal sharýashylyǵy ónimderiniń birqatar túri boıynsha ım­portqa táýeldilik saqtalyp otyr. Áıtpese, qus eti, et jáne sút ónimderin tereń óńdeýdegi áleýetimiz óńirlik qana emes, sondaı-aq álemdik eksporttaýshylardyń ara­synan tabylýǵa múmkindik beredi.

– Taldaý nátıjesi kórsetkendeı, mal sharýa­shylyǵyn jedel damytý men onyń ónimdiligin arttyrýdyń basty tejeýshi faktory – jem-shóp bazasynyń jet­ki­lik­sizdigi. Qabyldanyp jatqan sharalarǵa qaramastan, búgingi tańda iri azyqpen qamtamasyz etý 80 paıyzdy, shyryndy azyqpen 40 paıyzdy, qunarly azyqpen qamtamasyz etý 50 paıyzdy quraıdy. Degenmen mal sharýashylyǵyn turaqty damytý úshin tolyq qamtamasyz etýmen qatar, azyqtyń saqtandyrý qory da bolýy tıis. Sonymen qatar tıisti abattandyrý jumystaryn júrgizbeı, qarqyndy paıdalaný saldarynan jaıylymdyq alqaptar ónimdiliginiń nasharlaýy baıqalady, – dedi mınıstr.

Bul rette mal azyǵy bazasyna qa­tysty problemany sheshý úshin mınıstr­liktiń byltyr Jem-shóp óndirisi salasyn damytýdyń 2022-2025 jyldarǵa arnal­ǵan jol kartasyn ázirlegenin atap ótken jón. Alaıda jergilikti jerlerde onda kórsetilgen is-sharalardy júzege asyrý sylbyr júrip jatyr. Mal sharýa­shylyǵyn jem-shóp bazasyn esepke almaı damytý prosesi jalǵasýda.

– Saladaǵy qazirgi problemalar sharýa­shylyqtarǵa mal bordaqylaý alańdary men et óńdeý kásiporyndaryna et kontıngentin jetkizý mindettemeleri men motıvasııanyń bolmaýy, sýbsı­dııalaýdyń joǵary sybaılas jemqorlyq sıpatyna ıe seleksııalyq-asyldandyrý jumysyna shamadan tys shoǵyrlanýy, mal bordaqylaý alańdary men et óńdeý kásiporyndarynyń jartylaı júktelýine alyp keldi. Saldarynan joǵa­ry tehnologııalyq ónerkásiptik borda­qylaý men mal soıýdyń ornyna qosymsha qun men mal sharýashylyǵynan túsetin salyq túsimderiniń tıisti shyǵyn­darymen, jergilikti jerlerdegi epızo­otııalyq ahýal­dyń nasharlaýymen aýla­lyq borda­qylaý men mal soıý damı bastady. Taǵy bir másele – mamandardyń tap­shy­lyǵy. Qazirgi ýaqytta jergilikti jerlerde veterınarlardan basqa, zootehnık-tehnologtar men zootehnık-seleksıonerlerdiń jetispeýshiligi baıqalady. Ásirese óndi­ristik qus sharýashylyǵynda kadrlyq qamtamasyz etý boıynsha kúrdeli jaǵdaı baıqalady. Jas mamandardy jergilikti jerlerde qaldyrý máselesi ózekti, – dedi E.Qarashókeev.

Mınıstr mal sharýashylyǵyn damy­týdyń turaqtylyǵy men ornyqtylyǵyn art­tyrý úshin birqatar shara qabyl­dan­ǵanyn atap ótti.

– Birinshiden, jem-shóp óndirisin damytý jónindegi jol kartasynda kóz­delgen barlyq is-sharalardyń oryndalýyn qamtamasyz etý kerek. Ekinshiden, baqylaýshy organdardyń usynymdaryna sáıkes sýbsıdııalaýdyń qazirgi kóp­tegen baǵyty júıelendiriledi jáne ońtaı­­lan­­dyrylady. Bul rette ǵylymı negiz­delgen normalardy eskere otyryp, sýbsıdııalaý normatıvteri qaıta qaralady. Úshinshiden, mal sharýashylyǵyn bilikti mamandarmen, eń aldymen veterınarlarmen jáne zootehnıktermen kadrlyq qamtamasyz etýge nazar aýdarý qajet. Tórtinshiden, veterınarııa júıesin reformalaý esebinen mal sharýashylyǵyna veterınarlyq qyzmet kórsetý sapasyn arttyrý mańyzdy, – dedi ol.

 «Bizdiń aldymyzda turǵan asa mańyz­dy mindet – osy ónim túrlerin shyǵa­rýda otandyq óndirýshilerdiń úlesin 100 paıyzǵa deıin arttyrý. Ásirese shıki­zatty tereń óńdeý jobalaryn iske asyrýǵa basa nazar aýdaryp, syrtqy naryq­tarǵa shyǵýdy da eskerý qajet», dedi Á.Smaıylov.

Premer-Mınıstr mal sharýa­shylyǵyn tıimdi damytý úshin tıisti jem-shóp bazasy qajet ekenin atap ótti. Jyl saıyn elimizde jem-shóp qajetti zootehnıkalyq normadan eki ese az daıyndalady. Jem jetpegen soń, onyń baǵasy da qymbattaı beredi. Osyǵan baılanysty jem-shóp daqyldarynyń egis alqaptaryn kóbeıtip, shalǵaıdaǵy jaıylymdardyń ınfra­qury­lymyn jańǵyrtý tapsyryldy. Bul jumystardy qarjylandyrýǵa basymdyq berý kerektigin de eskertti.

Sonymen qatar elimizde mal sharýa­shylyǵy ónimderin qaıta óńdeýmen aınalysatyn kásiporyndar óndiristik qýatyn tolyq paıdalanyp otyrǵan joq. Osyǵan oraı aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi usaq óndirýshiler men qaıta óńdeýshi kásiporyndardy baılanystyratyn daıyndaýshy uıymdar jelisin qurýǵa yntalandyrý qajet.

Ǵylymı tásilderdi engizý – mal sharýashylyǵy salasynyń tıimdiligin arttyrýdyń mańyzdy sharty. Osyǵan baılanysty salaǵa ınnovasııalardy engizý jónindegi jol kartasyn daıyndaý tapsyryldy.

– Fermerler men ınvestorlar zamanaýı tehnologııalar men ǵylymı jańa­lyqtardy engizýge qarajat bólýge múddeli bolýǵa tıis. Jalpy, mal sharýa­shylyǵyn damytý memlekettik organ­dardyń, fermerlerdiń, bıznestiń, ǵylym men veterınarııanyń ortaq pozısııasy men birlesken kúsh-jigeri arqyly ǵana nátıjeli bolmaq, – dep túıindedi sózin Á.Smaıylov.

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar