Tarıh • 19 Mamyr, 2022

Tarıhı tanym taǵylymy

44 ret kórsetildi

Elorda tórinen oryn tepken Ulttyq mýzeıge qaraı aǵylǵan halyqtyń qarasy búgin tipti qalyń. Ásirese tarıhyn tanyp, ótkenniń ónegesin boıyna jıǵysy kelgen jastardyń yqylasy janǵa qýat, júrekke jiger syılaıdy. Jumys kúniniń aıaqtalǵanyna qaramastan jantalasyp alyp ǵımaratqa antalaı asyqqan áleýmettiń mýzeı aldyndaǵy qarbalas tirshiligine qarap kóńil súısingendeı.

Sebebi bul túnniń tarıh úshin de, ha­lyq úshin de tanymdyq taǵylymy mol. Ár jyldyń 18 mamyrynda álem bo­ıynsha atalyp ótetin halyqaralyq mýzeı kúni aıasynda júzege asatyn «Mýzeı túni» aksııasy búginde elordalyqtardyń asyǵa kútetin mańyzdy merekesine aı­nal­ǵan. Ulttyq mýzeı ujymy bul jo­ly da jyldaǵy dástúrinen tanbapty. Sársenbiniń sátine dóp túsken taǵylymdy shara «Mýzeı qudireti» degen taqyryppen tarıhyn tanyǵysy kelgen jurtshylyqty tánti etti. Keshki saǵat 18.00-den 00.00-ge deıin jalǵasqan mazmundy kesh qyzyqty baǵdarlamaǵa toly boldy. Atap aıtsaq, mádenı is-shara mýzeıdiń ortalyq kireberis alańynda Qorǵanys mınıstrligi men Ulttyq Ulan qurmetti qaraýyl rotasynyń jáne áskerı orkestrleriniń saltanatty defılesinen bastaý alyp, «Astana Opera» teatrynyń orkestri, Astana sırki ónerpazdarynyń qoıylymy, Erkeǵalı Rahmadıev atyndaǵy Memlekettik akade­mııalyq fılarmonııasynyń klassıkalyq jáne estrada bóliminiń konserti, sondaı-aq teatrlandyrylǵan ekskýrsııa men Nur-Sultan qalasy «Shańyraq» teatrynyń kórinisi kórermen nazaryna usynyldy.

Mádenı qundylyqtardy, halqymyzdyń tarıhyn, mádenıetin bir keńistikke birik­tire otyryp, ártúrli janr men stıldegi óner týyndylaryn usyný, mýzeı qyzmetin, ondaǵy eksponattar men jádigerlerdi keńinen nasıhattaýdy maqsat etken taǵylymdy keshtiń ashylý saltanatynda sóz alǵan Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi dırektorynyń orynbasary Nazgúl Qadyrymbetova is-sharanyń mańyzdylyǵyna toqtalyp ótti:

– Mýzeı – ǵylym men bilimniń ortasy. Ol árbir memlekettiń ulttyq qun­dylyqtaryn ulyqtaıtyn, rýhyn as­qaqtatatyn qudiret. «Mýzeı túni» aksııasy Ulttyq mýzeıde dástúrli túrde uıymdastyrylyp keledi. Tarıhı jádi­gerlerdiń syryn halyqqa búkpesiz jetki­zetin mýzeı salasynyń mamandary bul kúndi asyǵa kúteri anyq. Is-sharanyń maq­saty tarıhymyzǵa, mádenıetimizge, rý­hanı qundylyqtarymyzǵa degen jas­tar­dyń qurmetin arttyrý,  – dedi N.Qady­rymbetova.

Iá, tarıhpen tildeskiń kelse – mýzeıge bar. О́ıtkeni taǵylymdy meken tórinen oryn alǵan shejire tunǵan jádigerler galereıasy tarıh taramdaryn kóne zamannan búginge deıin sheber tarqatady. Bıylǵy mýzeıdegi túniniń ereksheligi sol,  «Juldyzdy gıd» jobasy aıasynda halyqaralyq baıqaýlardyń laýreattary Rýhııa Baıdúkenova, Aqerke Tájibaeva, Sevda Alıeva, Ádilhan Makın jáne tele­júrgizýshiler Gúlnaz Álimgereı, Áıge­rim Esenáli  kelýshilerdi mýzeı zaldarymen tanystyrdy. Kóptegen qyzyqty ári tanymdyq mádenı baǵdarlamalar uıym­dastyryldy, mýzeı qyzmetkerleri bala­l­arǵa arnalǵan oıyndar men vıkto­rınalyq saıystar ótkizip, qundy jádi­gerlerdi qalpyna keltirý prosesi kórse­tildi. Budan bólek is-shara aıasynda Qazaq­stan beıneleý óneriniń klassık jáne zamanaýı sýretshileriniń keskindeme týyn­­dylarynan jınaqtalǵan turaqty eks­­pozısııalyq zalynyń ashylýy ótti. Kelý­shiler Qazaqstannyń ejelgi dáýi­ri­nen qazirgi zamanǵa deıingi tarıhy men mádenıetin, naqtyraq atap aıt­saq, klassıkadan avangardqa deıingi biregeı murajaı kolleksııalaryn, ekspozısııalar men arnaıy taqyryptyq kórmelerdi tamashalady. 

 «Mýzeı túni» aksııasy Ulttyq mýzeıde dástúrli túrde uıymdastyrylyp keledi. 2015 jyly ótken alǵashqy is-sharaǵa 23 myń adam qatyssa, 2016 jylǵy 18 mamyr kúni Ulttyq mýzeıge 30 myńnan astam adam kelgen. 2017 jyly atalǵan aksııa 2 ret ótkizilip, 39 myńnan asa adam keldi. Onyń alǵashqysy «Naýryz» merekesine oraı uıymdastyrylsa, ekinshisi Halyqaralyq mýzeı kúnine arnaldy. 2018 jyly 37 myńnan asa qonaq, al 2019 jyly 42 myńnan asa adam keldi. 2020-2021 jyldary elimizde oryn alǵan karantın jaǵdaıyna baılanysty atalǵan is-shara mýzeıdiń áleýmettik jelidegi paraqshalary arqyly onlaın formatta júzege asqan bolatyn.

Tarıhqa sál sheginis jasasaq, «Halyq­aralyq mýzeı kúni» merekesi 1977 jyly Halyqaralyq mýzeıler keńesiniń Bas konferensııasynda bekitilgen. Atalǵan dataǵa oraı 1997 jyly tuńǵysh ret «Mýzeı túni» sharasy Berlın qalasynda ótti. Búginde Mýzeı kúnin álemniń 150-den astam memleketi mereke retinde atap ótedi. Qazaqstandaǵy alǵashqy «mýzeıdegi tún» 2006 jyly Almaty qalasyndaǵy Ortalyq mýzeıde ótti. Osy mádenı oqıǵadan keıin bul bastamany elimizdiń túkpir-túkpirindegi mýzeılerdiń barlyǵy derlik qoldap, jyl saıyn «Mýzeı túni» aksııasyn ótkizý dástúrge aınaldy.

Qazaqstandaǵy eń alǵashqy mýzeılik bas­tamany 1883 jyly Jáńgir han kótergen. Sol jyly ol óz ordasynda mýzeılik kórme zalyn ashty. Mýzeıtanýshy Nurserik Jolbarystyń keltirgen derekterin negizge alsaq, qazaq jerinde arnaıy mekeme retinde uıymdastyrylǵan alǵashqy mýzeıler 1831 jyly 1 sáýirde Orynborda, 1883 jyly Semeıde, 1898 jyly Vernyıda, 1859 jyly Oralda ashyldy. Revolıýsııaǵa deıin Qazaqstanda osy 4 mýzeı bolsa, búginde elimizde 230-dan astam mýzeı jumys isteıdi eken. Jalpy, «Mýzeıdegi tún» ıdeıasy eń alǵash ret 1970 jyldary usynylǵanymen, usynys qoldaý tappaı, uzaq úzilisten keıin 1997 jyly Germanııa memleketiniń bastamasymen Berlınde júzege asqan. Lange Nacht der Museen («Mýzeıdegi eń uzaq tún») degen ataýmen ótken jarqyn jobaǵa Parıj qyzyǵýshylyq bildirip, aıtýly is-shara keıin ataqty Lývrda jalǵasyn tapqan.  Mýzeıdegi tún osylaısha jahandyq sıpat alyp, shartarapqa taraǵan.     

Iá, búginde mýzeı mádenıeti desek, oıymyzǵa birden Sankt-Peterbýrgtegi Ermıtaj, Parıjdegi Lývr, Versal, Londondaǵy Ulttyq galereıa, Taýer, Brıtan mýzeıi bastaǵan jádigerler ordasy oralady. Atalǵan elderge baryp turyp, aıtýly mádenı oryndarǵa soqpaı ketýdi orny tolmas olqylyq kóretin sana qalyptasqan jahandyq túsinikte. Qanshama myńjyldyq tarıhty bir shańyraq astyna túıistirgen sol mekender mereıin Ulttyq mýzeı tórine kóshirsek, qandaı ǵalamat bolar edi degen oıdyń da tarıh sóılegen osy bir túnde kókeıde qyltıǵany belgili. Oǵan Qazaqstannyń baı tarıhy da, qundy jádigerleri de sózsiz septeser edi. Aýmaǵy 14 myń sharshy metrdi alatyn Ulttyq mýzeı ǵımaraty dúnıe júzindegi eń úlken murajaılardyń qataryna kiredi. Ártúrli taqyryptar boıynsha júıelenip, bólingen 8 kórme zalynyń halqymyzdyń ǵasyrdan-ǵasyrǵa tamyr tartatyn ótkenin, tarıhyn halyq arasyna, keıingi urpaqqa taratýda róli erekshe. Jınalǵan jádigerler elimizdiń ótkeni men búgingisi týraly oı salyp, jastardy otansúıgishtikke, patrıottyqqa tárbıeleýde yqpaly zor. Mýzeı tórinde ár eksponatqa zerdeleı qarap, tańyrqaı til qatqan otandyq qana emes, sheteldik qonaqtardyń yqylasy da osy oıymyzdy bekittire túskendeı. Álem nazaryn burǵyzǵan Ulttyq mýzeıimizdi ulttyq brendke aınaldyra alsaq, qanekı?!

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 10:59

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar