Qazaqstan • 22 Mamyr, 2022

TMD elderin kúsh biriktirýge shaqyrdy

38 ret kórsetildi

Qazaqstan Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen Táýelsiz Memleketter Dostastyǵynyń Úkimet basshylary keńesiniń kezekti otyrysy ótti, dep habarlady Úkimettiń baspasóz qyzmeti.

Beınekonferensııa baılanysy reji­mindegi otyrysqa Ázerbaıjan Úkimetiniń bas­shysy Alı Asadov, Belarýs Úkimetiniń basshysy Roman Golovchenko, Qyrǵyzstan Úki­metiniń basshysy Aqylbek Ja­pa­rov, Reseı Úkimetiniń bas­shysy Mıhaıl Mı­shýstın, Tájik­stan Úkimetiniń basshysy Ko­­hır Rasýlzoda, О́zbekstan Úkime­tiniń bas­shysy Abdýlla Arıpov, sondaı-aq Arme­nııa vıse-premeri Mger Grıgorıan, Túrik­menstan Mınıstrler kabıneti tór­aǵa­synyń orynbasary Mýhammetgýly Mý­­ham­­medov jáne TMD atqarýshy ko­mı­tetiniń tóraǵasy Sergeı Lebedev qatysty.

Álıhan Smaıylov Qazaqstan Respýb­lıkasy úshin osy jy­ly Táýelsiz Mem­leketter Dos­tas­tyǵyna tóraǵalyq etý úlken qurmet ekenin atap ótti.

«Byltyr biz Uıymnyń 30 jyldyǵyn atap óttik. TMD qyz­metine oń baǵa berildi. Uıymnyń saıa­sı dıalogty qoldaý, saýda-ekono­mıkalyq jáne mádenı-gýma­nı­tarlyq ózara is-qımyldy keńeı­tý bo­ıynsha aımaqtyq alań retinde laıyqty bedelge ıe bolǵany aıtyldy. Búginde TMD elderimiz ara­syndaǵy yntymaqtastyqty qol­daýda mańyzdy ról atqaryp keledi», dedi Qazaqstan Premer-Mınıstri.

Otyrys barysynda Úkimet basshylary ekonomıkalyq yn­tymaqtastyqtyń ózekti máseleleri boıynsha pikir almasty. Álıhan Smaıylov óz sózinde Qazaqstannyń tóraǵalyq etý aıasyndaǵy basym mindetteriniń biri ózara saýda kólemin ulǵaıtý jáne ony ártaraptandyrý ekenin atap ótti.

«Buǵan bizdiń múmkindikterimiz je­tedi. О́tken jyly Qazaqstannyń TMD mem­leketterimen ózara saýda kólemi 32,8 mlrd dollardy qurady, bul 2020 jyl­men sa­lystyrǵanda 30,2%-ǵa artyq. Bıyl­ǵy úsh aıdyń qorytyndysy boıynsha Qazaq­stan men TMD elderi arasyndaǵy taýar aı­na­lymy shamamen 7,5 mlrd dollardy qurady, bul ótken jyldyń sáıkes ke­zeńimen salystyrǵanda 16,3%-ǵa artyq», dedi Á.Smaıylov.

О́nerkásip kooperasııasyn odan ári damytý týraly aıtqan Qa­zaq­stan Úkimetiniń basshysy TMD elderiniń básekeli ar­tyq­shy­lyqtaryn tolyq iske asyrý qajet ekenine nazar aýdardy.

«Biz ónerkásip koopera­sııa­synyń mańyzdy baǵyttarynyń tizbesin aıqyn­dadyq. Jańa kooperasııalyq baılanys­tar­dy qurý jáne qoldanystaǵylaryn damytý múmkindikteri qarastyrylyp jatyr. Atqarylyp jatqan jumys TMD-ǵa múshe memleketterdiń ekonomıkalarynyń turaqtylyǵyn arttyrýǵa jol ashady», dedi Pre­mer-Mınıstr.

Sonymen qatar Á.Smaıylov TMD-nyń 2030 jylǵa deıingi Ekonomıkalyq ynty­maqtastyq strategııasynyń mindetteriniń biri shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbek­tileri arasynda iskerlik baıla­nystar ornatý men damy­týǵa járdemdesý ekenin eske saldy. Osyǵan baılanysty Úki­met basshysynyń aıtýynsha, 1998 jyly qabyldanǵan TMD mem­le­ketterindegi shaǵyn kásipker­likti qoldaý jáne damytý baǵ­dar­lamasynyń erejelerin ózek­tendirý qajet. Buǵan qosa Premer-Mı­nıstr álemdegi daǵdarys jaǵ­daılary azyq-túlik naryǵyna teris áser etip otyrǵanyn atap ótti. Máselen, BUU FAO derekterine sáıkes álemdegi azyq-túlik baǵa­synyń ındeksi byltyrǵy sáýirmen salystyrǵanda, bıyl sáýir aıynda 30%-ǵa joǵarylaǵan. Azyq-túlik qaýipsizdigi problemalaryn sheshý úshin Á.Smaıylov kezeń-kezeńimen keshendi ekono­mıkalyq uıymdastyrý sharalaryn iske asyrýǵa, atap aıtqanda, agrarlyq naryqtarda, onyń ishin­de birlesken azyq-túlik teń­gerimin ázirleý jáne júrgizý arqy­ly negizsiz memleketaralyq báseke­lestikti tómendetýge; aýyl sha­rýashylyǵynda ınvestısııalyq-ınnovasııalyq jobalardy júzege asyrý úshin memleketaralyq bir­lestikterdi nemese birlesken ká­sip­­oryndardy qurýǵa; ótpeli taýar ótkizý júıesin damytýǵa sha­qyrdy.

Sondaı-aq óz sózinde Premer-Mı­nıstr klımattyń ózgerýi já­ne kıber­qaýipsizdik qaýpi máse­lelerine toqtaldy.

«Qazirgi syn-tegeýrinder olardy eń­serý jolynda úılestirilgen jáne birlesken sharalardy qa­byldaýdyń ma­ńyz­dylyǵyn kór­setti. Bul oraıda Dostas­tyqtyń eko­nomıkalyq jáne basqarý qu­ral­darynyń áleýeti eń aýqymdy min­det­terdi tabysty sheshýge múm­kindik beretinin atap ótkim keledi», dedi Á.Smaıylov.

Otyrys qorytyndysy boıynsha birqatar qujatqa, sonyń ishinde Bıo­logııalyq materıalmen almasý týraly kelisimge, 1995 jylǵy 3 qarashadaǵy TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń or­taq ǵylymı-tehnologııalyq keńis­tigin qurý týraly kelisimge ózge­rister engizý týraly hattamaǵa, Júzim sharýashylyǵy men sharap jasaýdy odan ári damytý jónindegi TMD-ǵa qatysýshy memleketter yntymaqtastyǵynyń tujyrymdamasy jáne ony iske asyrý jónindegi negizgi is-sharalar jospary týraly, TMD-ǵa qaty­sýshy memleketterdiń aýyl sha­rýashylyǵy janýarlaryn molaıtý kezinde genetıkalyq materıaldyń bıologııalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi 2026 jylǵa deıingi birlesken is-qımyl ke­she­ni týraly, TMD-ǵa qatysýshy memle­ket­terdiń aqparattyq qaýip­sizdigin qamta­masyz etýdiń 2030 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan strategııasyn iske asyrý jónin­degi birinshi kezektegi is-sharalar jospary týraly, «TMD jastar asta­nasy» ha­lyq­aralyq jobasy týraly, Perspektıvaly ǵyly­mı jobalardyń tizbesi týraly she­shimderge jáne t.b. qol qoıyldy.

Úkimet basshylary keńesiniń kelesi otyrysy 2022 jylǵy qara­shada Nur-Sultan qalasynda ótedi.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar arzandady

Qarjy • Keshe

Uqsas jańalyqtar