Týrızmniń damýyn tejemegen durys

Ulttyq parkterge kelýshiler kóbeıdi

Osy aptadaǵy Úkimet otyrysynda týrızmdi damytý máselesi talqylandy. Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaevtyń pikirinshe, byltyr Ile Alataýy, Kólsaı, Sharyn sııaqty ulttyq parkterge kelýshiler sany eselep ósken. 2020 jylmen salystyrǵanda ornalastyrý oryndarynyń sany 172 birlikke artyp, 3 686 qonaqúıdi qurady. Nómirlik qor ósip, 193 myń tósektik orynǵa jetti. Bir ǵana Túrkistan oblysynda 40 qonaqúı sa­lyndy. 2021 jyly týrızm salasynda kór­setilgen qyzmetterdiń kólemi 109 mlrd teńgeni quraǵan. О́sim bar. Ol otandyq týrıster sanynyń artýymen baılanysty.

– Salada ınfraqurylymdyq jobalar iske asyrylyp jatyr. Búginde óńirlerde týrızm ınfraqurylymynyń jalpy qajettiligi 870,5 mlrd teńge bolatyn 244 jobany qurady. Basym týrıstik destınasııalar ınfraqurylymdyq jobalarynyń qajettiligi – 422,8 mlrd teńge bolatyn 178 joba. Destına­sııa­larda ınfraqurylym salýdan basqa, marshrýttar boıyndaǵy ınfra­qury­lymnyń damýyna nazar aýdarý, sondaı-aq týrıstik ónimniń materıaldyq emes komponentterin damytý qajet. El boıynsha «Qazaqstannyń Grand-týry» negizine kiretin bes basym baǵyt aıqyndaldy. Bul qazirdiń ózinde suranysqa ıe baǵyttar, – dedi Mádenıet jáne sport mınıstri.

2021 jyly týrızm salasyndaǵy negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııalar kólemi 564,4 mlrd teńgeni qurapty. Josparlanǵan kórsetkishterge 8 óńirde qol jetkizilgen. Bıylǵy qańtar-sáýirde salaǵa 75,6 mlrd teńge tartylǵan. 2022 jylǵy jospar – 1 trln teńge.

Bıyl 1 qańtardan bastap týrıstik salada memlekettik qoldaýdyń jańa shara­lary qoldanysqa engizildi. Olardy je­tildirý maqsatynda mınıstrlik Má­jilis depýtattary bastamashylyq etken týrıstik salany qoldaý máseleleri jónindegi zań jobasy aıasynda jumys júrgizip jatyr.

– Qazirgi ýaqytta 25 elmen 80 baǵyt boıynsha halyqaralyq áýe qatynasy qalpyna keltirildi. 74 elge vızasyz rejim júıesi bar. Qurlyq shekaralary ashyldy. Taıaý keleshekte vızalyq rejimdi odan ári lıberalızasııalaý mindeti tur, – dedi D.Abaev.

Mınıstr týrıstik salany sıfrlan­dyrý aıasynda jumys jalǵasyp jat­qanyn aıtty. Qazirgi ýaqytta eQonaq júıesinde respýblıka boıynsha 3 123 ornalastyrý orny tirkelgen. 159 320 sheteldik týrıst tirkeýden ótken.

– Týrızm nysandarynyń, gıdterdiń, týrkompanııalardyń, jol boıyndaǵy servısterdiń jumys sapasyn baǵalaý úshin shaǵymdar men pikirlerdi qabyldaı­tyn sıfr­ly modýl quryldy. Alynǵan aqpa­rat týrıstik ónimderdiń sapasyn baqylaý, óńirlerdiń reıtıngterin qurý, kemshilikterdi anyqtaý jáne naqty sheshý úshin paıdalanylatyn bolady, – dedi D.Abaev.

О́kinishke qaraı, búgingi tańda Qazaq­standa bilikti gıdterdiń jetispeýshiligi baıqalady. Olardy daıyndaý jáne sertıfıkattaý júıesi jańǵyrtýdy talap etedi. Osy maqsatta gıdterdiń biryńǵaı tizi­limin sıfrlandyrý jumystary júr­gizilip jatyr. Platforma gıdti tir­keý­ge, sertıfıkattaýdy rastaýǵa, ju­mysta paıdalaný úshin QR kod pen beıdj alýǵa ótinish berýge múmkindik bere­di. Bul júıe – gıdter men ekskýrsııa jetek­shi­lerin izdeý múmkindigi bar tolyqqandy derekter bazasy. Al QR-kodtar júıesi óz kezeginde belsendi emes gıdterdi anyqtaýǵa jáne tizilimnen shyǵarýǵa múmkindik beredi.

Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým­nyń nusqasy boıynsha jaqynda jarııa­lanǵan jahandyq týrızm reıtınginde Qazaqstan 80-orynnan 66-orynǵa kóteri­lip, óz pozısııasyn jaqsartqanyn atap ótken jón.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshev ulttyq parkter aýmaǵynda ekologııalyq týrızmniń damýy týraly baıandady. Mınıstrdiń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta Qazaqstanda jalpy aýdany 2,7 mln gektardy quraıtyn 14 ulttyq park bar. Sońǵy jyldardaǵy statıstıka týrıster sanynyń óskenin kórsetedi. Máselen, 2021 jyly ulttyq parkterge kelgen týrısterdiń sany shamamen 1,5 mln adamdy qurady. Bul 2020 jylǵa qaraǵanda 40 paıyzǵa kóp.

– Ulttyq parkter aýmaǵynda halyq­a­ralyq tájirıbeni eskere otyryp, jańa marshrýttar jáne soqpaqtar salý arqyly ekotýrızm damyp keledi. Bul rette zamanaýı vızıt-ortalyqtar, glempıngter, kempıngter, qazaq etnoaýyldary men kerýen-saraı salynýy kózdelýde. Osyǵan baılanysty barlyq ulttyq tabıǵı park­ter júıesin damytýdyń bas josparlary bekitildi, keıbir parkter boıynsha túzetý jumystary júrgizilip jatyr, – dedi mınıstr.

Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov týrızmniń óte perspektıvti sala ekenin atap ótti. Pandemııaǵa deıin týrızm salasyna jahandyq qyzmet kórsetý eks­porty­nyń 30 paıyzy, álemdik ınves­tısııa­lardyń 7 paıyzy jáne salyq túsim­deriniń 5 paıyzy tıesili boldy. Basqa jaǵynan, bul faktor ishki týrızm­di damytýǵa úlken septigin tıgizdi. Qazaq­standaǵy týrıstik obektilerge qyzyǵýshylyq artyp keledi. Sondyqtan Úkimet basshysy týrıstik áleýeti joǵary óńirlerde ınfraqurylym men servısti damytý qarqynyn odan ári kúsheıtý qajet ekenin aıtty.

Sondaı-aq ekotýrızm obektilerindegi qyz­met kórsetý ınfraqurylymyn damy­týdyń mańyzy zor. Ony iske asyrý ke­zinde erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaq­tardyń ekojúıesi qatań saqtalýǵa tıis.

Á.Smaıylovtyń pikirinshe, keıbir týrıster demalatyn jerlerge áýe jáne temir jol tasymalynyń bolmaýy, demalys maýsymynda jol qatyna­sy­nyń qıyndyǵy týrızmniń damýyn tejep otyr. Osy­ǵan baılanysty Indýstrııa jáne ınf­­ra­qurylymdyq damý mınıstrligi ın­te­rmodaldyq jolaýshylar tasymalyn damytý boıynsha usynystar ázirlep, avıa, avto jáne temir jol kólik­teriniń yńǵaıly qıylysqan baǵyttaryn qamtamasyz etýi qajet. Sondaı-aq tý­rıs­tik sala mamandaryn kásibı daıar­laý­ǵa júıeli tásil kerek ekeni aıtylyp júr.

– Qoldanystaǵy baǵdarlamalar týrızm salasynyń naqty qajettilikterine saı kelmeıdi. Sondyqtan osy baǵyttaǵy jumysty, onyń ishinde Túrkistan qalasyndaǵy Halyqaralyq týrızm jáne meımandostyq ýnıversıtetiniń bazasynda kúsheıtý qajet, – dedi Á.Smaıylov.

Jalpy, Úkimet basshysy týrızm salasy­nyń damýynda oń dınamıka bar ekenin, osy oraıda kelesideı máselelerge kóńil bólý kerek ekendigin atap ótti. Birin­shiden, týrıstik obektilerdi ınje­nerlik ınfraqurylymmen ýaqtyly qamtamasyz etý sharalaryn qabyldaý qajet. Ekinshiden, týrısterdiń qaýip­siz­digi men qyzmetterdiń sapasyn art­tyrý­dy kózdeıtin týrıstik ónimder usy­­ný jóninde keshendi jumystardy uıym­­das­tyrý mańyzdy. Úshinshiden, Iman­taý-Shalqar kýrorttyq aımaǵyn damy­tý josparyn bekitip, ondaǵy sharalar­dy iske asyrýǵa kirisý kerek.

– Týrısterge qyzmet kórsetý sapasyna nazar aýdarý kerek jáne de bıo­týa­­letter máselesi sheshilýge tıis. Bul tý­rıs­ter sanynyń ósýine yqpal etedi. Otan­dyq jáne sheteldik týrıster kóbine dál osy servıstiń nasharlyǵyn aıtyp, shaǵym­danady. Sondyqtan bul máseleni muqııat pysyqtaý qajet, – dedi Úkimet basshysy.

Bar jaqsylyq – balalarǵa

Sonymen qatar Úkimet otyrysynda Balalar jylyn oıdaǵydaı ótkizý máse­lesi qaraldy. Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstri Sholpan Qarınovanyń aıtýyn­sha, Balalar jyly aıasynda mektep jasyna deıingi balalar úshin 34 myń oryndyq 322 balabaqsha ashylady. Bıylǵy 5 aıda 9,4 myń oryndyq 130 balabaqsha ashylǵan. Jyl sońyna deıin 3-6 jastaǵy balalardy balabaqshamen qamtý 99,3 paıyzǵa jetkizilmek.

– Jekemenshik balabaqshalarda oryn alatyn keleńsizdikterge jol ber­meý úshin qaýipsizdik sharalaryn kúsheı­temiz. Biliktiligi sáıkes mamandarmen qamtamasyz etý talaptarynyń oryndalýyn qadaǵalap, memlekettik tapsyrystyń sapasyn vaýcherlik mehanızm arqyly jaqsartamyz. 15 myńnan asa tárbıeshi jańa model boıynsha tıisti kýrstardan ótip jatyr. Olar tárbıeleý sapasyn jaqsartady. Ashyqtyqty qamtamasyz etý úshin kezektiń biryńǵaı bazasyn qurý jumysy júrgizilip jatyr, – dedi vıse-mınıstr.

Onyń aıtýynsha, bıyl alǵash ret 25 myńnan asa balany oqý ornyna qaýipsiz tasymaldaý úshin arnaıy mektep avtobýstarynyń avtoparki jańar­tylady. Ákimdikter 515 mektep avtobýsyn lızıngpen satyp alýda. Oǵan qosa, Balalar jyly bastaýysh synyp oqýshylaryn tegin ystyq tamaqpen qamtý 10 paıyzǵa ósken.

– 2,4 mln oqýshy qosymsha bilim alyp jatyr. Bıyl 270 myńnan asa bala qosymsha úıirme jáne seksııalar­men qam­tylady. Jyl sońyna deıin qamtý kór­setkishi 5 paıyzǵa ulǵaıady. Odan bólek, bıyl qazaqstandyq olımpıa­da­shylarǵa halyqaralyq 7 bedeldi olım­pıadaǵa qatysýǵa 31 tolyq kvota bó­lindi. Alǵash ret respýblıkalyq qara­jat esebinen atalǵan halyqaralyq ıntel­lektýaldyq olımpıadalardyń jeńim­pazdary men júldegerlerine, olardy daıyndaǵan pedagogterge syıaqy beri­ledi. Áleýmettik osal otbasylardan shyq­qan úlgerimi tómen 1 000 bala alǵash ret da­ryndy balalarǵa arnalǵan 134 mektep­te talantty balalarmen qatar oqý múm­kin­digine ıe bolady, – dedi Sh.Qarınova.

Bıyl kolledjge túsetin balalarǵa tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýge 45 myń orynǵa respýblıkalyq bıýdjetten 10 mlrd bólindi. Sóıtip, memlekettik tapsyrys 40 paıyzǵa ulǵaıtyldy. Joǵary oqý ornyna baratyn balalarǵa arnalǵan granttardyń sany 88 214-ke artty. Bul 2021 jylmen salystyrǵanda 15 myńǵa artyq. Tehnıkalyq mamandyqtarǵa grant­­tar 60 paıyzǵa, aýyldyq kvota 35 pa­ıyzǵa ulǵaıtyldy. Áleýmettik az qam­tyl­ǵan sanattarǵa 7 myńnan asa grant bólindi.

Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııattyń aıtýynsha, balalar men jasós­pirimderdiń densaýlyǵyn saq­taý­daǵy eń mańyzdysy – júktilik kezeńi­nen bastap, balalardyń ósip-damý kezeńderinde medısınalyq kómek kórsetýdiń biryńǵaı júıeli strategııasyn aıqyndaý. Sondyqtan búgingi tańda júkti áıelderdi uryq aǵzalary men júıeleriniń aqaýlaryn anyqtaýǵa arnalǵan prenataldyq skrınıngpen qamtý tolyqtaı júrgiziledi.

– Jańa týǵan nárestelerdegi densaý­lyq kemistigi qurylymynda aǵzalar men júıelerdiń aqaýlary 96,3 paıyzdy, hromosomalyq ártúrli buzylý 3,7 paıyzdy quraıdy. Týa bitken aqaýlardan bolatyn ólim-jitim náresteler óliminiń sebepteri qurylymynda ekinshi oryn alady jáne tómendeý úrdisi joq. Bul ýltradybystyq zertteý mamandarynyń jetis­peýshiligi men biliktiliginiń jetki­liksizdigine baılanysty. Respýb­lıka boıynsha prenataldyq skrınıngke arnalǵan ýltradybystyq zertteý apparattarymen jaraqtandyrylýy 67 pa­ıyzdy quraıdy, – dedi A.Ǵınııat.

Jaǵdaıdy jaqsartý úshin mınıstr­lik prenataldyq skrınıngti júrgizý­diń jańa qaǵıdalaryn bekitti. Prenataldyq ýltradybystyq zertteý skrı­nıngin ótkizý standartyn ázirledi. Ýltra­dy­bys­tyq zertteý dıagnostı­kasy­nyń halyq­aralyq standarty boıynsha 150 mamandy oqytqan. Bıyl joǵary eks­pert-klasynyń 50-den astam ýltrady­bystyq zertteý apparaty satyp alynbaq.

Premer-Mınıstr balalardyń bilim alyp, jan-jaqty damýyna, demalýy men medısınalyq qyzmet alýyna jaǵdaı jasaý memlekettiń mańyzdy mindeti ekenin atap ótti. Jyl saıyn elimizde júzdegen mektep, balabaqsha, mádenıet jáne sport nysandary salynady – munyń bári ba­lalar­dyń jan-jaqty damýy úshin qajet.

Úkimet basshysy Balalardy qorǵaý kúni qashan da jazǵy saýyqtyrý kompa­nııasynyń bastamasy bolǵanyn atap ótip, Densaýlyq saqtaý mınıstr­ligine jaz mez­gilin barynsha tıimdi paıdalanyp, ke­shendi sharalardy qabyldaýdy tapsyrdy.

– Eń bastysy – kóshede, sýda demalý kezinde, túrli ekskýrsııada bala­larymyzdyń qaýipsizdigin qamtama­syz etý. Balalar qatysatyn kez kelgen is-sharany uıymdastyrý, eń aldymen, olardyń qaýipsizdigine kepildik berýi tıis, – dedi Premer-Mınıstr.

Osyǵan baılanysty salalyq vedomst­volarǵa tıisti qyzmetterdiń jumy­syn jumyldyryp, oqý oryndaryn qaýipsizdik júıesimen jaraqtandyrý jáne jańǵyrtý jumystaryn jandandyrý tapsyryldy.

Oǵan qosa, Á.Smaıylov oblys ákim­­dik­terine áleýmettik jaǵynan az qam­tyl­ǵan sanattaǵy balalardy saýyq­tyrý sharalarymen, jazǵy demalys­pen jáne bos ýaqyttaryn paıdaly ótkizýmen barynsha qamtýdy tapsyrdy. Barlyq aýyldyq eldi mekenderde sport alańdaryn, balalardy damytý ortalyqtaryn jabdyqtap, oıyn-saýyq, mádenı is-sharalar uıymdastyrý qajet.

– Densaýlyq saqtaý boıynsha shalǵaı­daǵy eldi mekenderde balalardyń den­saý­lyq jaǵdaıyna skrınıngtik jáne sto­matologııalyq tekserýler júrgizý úshin jyljymaly medısınalyq pýnktter­diń jumys isteýine qatysty sharalar qabyldanýy kerek. Odan bólek, balalar quqyqtarynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin óńir ákimdikteri janyndaǵy táýelsiz Bala quqyqtary jónindegi ýákilderdiń laýazymdaryn engizýdi tezdetý tapsyryldy. Ishki týrızmdi damytý aıasynda balalar úshin ekskýrsııalyq-tanymdyq is-sharalar uıymdastyrý mańyzdy. Balalardy úıirme jáne seksııa­larmen qamtý maqsatynda memlekettik bilim berý, sport jáne shyǵarmashylyq tapsyrystar boıynsha aqparattyq júıe­ler ıntegrasııasy qamtamasyz etile­di. Bul seksııalar men úıirmelerdegi naqty jaǵ­daıdy kórýge, sondaı-aq olardyń qol­jetim­diligin arttyrýǵa múmkindik beredi, – dedi Úkimet basshysy.