Rýhanı qundylyqtar jáne urpaq tárbıesi

Genderlik saıasat – teń múmkindikter alańy

Alqaly jıynda kámeletke tol­maǵandar arasyndaǵy qylmystyń aldyn alýǵa, balalarǵa qatysty quqyq qorǵaý qural­daryn damytýǵa baǵyttalǵan profı­lak­tıkalyq sharalar kesheni usynyldy. So­nymen qatar komıssııa músheleri ata-ana­­lar úshin balalaryn tárbıeleýmen kó­bi­rek aınalysýǵa múmkindik beretin qu­qyq­tyq ortany damytý boıynsha birqa­tar is-shara usyndy.

Prezıdent janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi Ulttyq komıssııa tóraǵasy, Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń oryn­basary Aıda Balaeva alǵashqy otyrysta Ulttyq komıssııa jumysynyń negizgi 6 baǵyty belgilengenin atap ótti. Bul taqyryptar – aldaǵy jalpy jumys­tyń basty baǵyt-baǵdary bolyp sanalady. Sondaı-aq komıssııanyń bıylǵa arnal­ǵan jumys josparyn jańa redaksııada bekitý usynyldy.

Birinshiden, qujat elimizdiń otba­sylyq, demografııalyq jáne genderlik saıasaty salasyndaǵy ózekti mindetterdi pysyqtaýǵa baǵyttalǵan bastamalar blogyn qamtıdy. Osylaısha, josparda ana men bala ólimin azaıtý, jasóspirimder arasyndaǵy ózine-ózi qol jumsaýdyń aldyn alý, jynystyq qol suǵýshylyqqa qarsy qylmystardan qorǵaý, Genderlik bilim ortalyǵyn qurý jáne t.b. máseleler qamtylǵan. Komıssııanyń kún tártibinde oty­rystardy ótkizýden basqa, josparda mem­lekettik organdardyń jedel tyń­daý­larynyń kestesi qarastyrylǵan. So­ny­men qatar saraptamalyq-taldaý ju­mys­tarynyń blogy da aıtarlyqtaı keńeı­tilgen.

«Búginde túrli beıimdeý jáne áleý­mettik qoldaý ortalyqtaryn tereń ádistemelik qamtamasyz etýdi júrgizý usy­nylyp otyr. Jalpy, genderlik zertteýler jalǵasady, otbasylardyń áleýmettik kartasy jasalyp, komıssııanyń bıýlleteni daıyndalady. Jobada komıssııa múshe­leriniń barlyq negizgi usynystary eske­rilgen. Bas josparǵa engizilmegen usy­nystar qabyldanyp, eskerildi, sektorlar josparyna engizildi, olar osy jyldyń jeltoqsan aıynda qaralatyn bolady», dedi Aıda Balaeva.

Ekinshiden, komıssııa jumysynyń reglamenti bekitildi. Ol komıssııa ju­my­syn ońtaılandyrady, sektor­lardyń, múshe­leriniń qyzmetin baǵalaýdy, etıka­lyq normalardy jáne basqa da rásimdik jáne uıymdastyrýshylyq máselelerdi aıqyndaıdy.

Úshinshiden, balalar men jasós­pirimderdi rýhanı-adamgershilikke tárbıeleý salasyndaǵy jumystarǵa basymdyq beriledi. Tárbıeniń qaınar bulaǵy otbasynan bastalatyny belgili. Munyń, ásirese, óskeleń urpaq tárbıesindegi mańyzy óte zor. Ulttyq komıssııa jumysy – genderlik teńdik máselesin ǵana emes, otbasylyq saıasatty da qamtıdy. Bul taqyryp – biz úshin qashanda erekshe nazarda bolýǵa tıis. Jas urpaqty rýhanı qundylyqtar negizinde tárbıeleý – zaman talaby. Sebebi erteń qandaı qoǵam quratynymyz búgingi balalar tárbıesine baılanysty. Bolashaq qoǵamnyń bilimi men rýhanı deńgeıi, eńbekqorlyǵy men damýy – barlyǵy da osyǵan kelip tireledi.

«Genderlik saıasat – eń aldymen aza­mattarǵa teń múmkindikter týǵyzý degen sóz. Bul – demokratııalyq qoǵam qurýdyń basty qaǵıdalarynyń biri. Ol úshin, ásirese, azamattyq qoǵam ınstıtýttaryn kóbirek tartýymyz kerek. Jekelegen belsendi azamattardyń da usynys-pikirleri eskerýsiz qalmaıdy. Ol úshin qoǵammen barynsha ashyq jáne jan-jaqty baılanys ornatýǵa shaqyramyn. Munyń barlyǵy – Memleket basshysy usynǵan reformalar toptamasynda aıtylǵan tapsyrmalar. Sondyqtan josparda kórsetilgen baǵyttardyń barlyǵyn jiti nazarǵa alyp, aldaǵy jumysta aldyn alý sharalaryna úlken mán berýimiz kerek. Prezıdent Jańa Qazaqstanda jańa ulttyń bolmysyn qalyptastyrý jóninde mindet qoıdy. Túptep kelgende qoǵamdyq sanany ózgertý árqaısymyzdyń úlesimiz ben belsendiligimizge tikeleı baılanysty», dep sózin túıindedi Ulttyq komıssııa tóraǵasy.

Adamgershilik tárbıe – basty nazarda

Ulttyq komıssııanyń otyrysynda Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıse-mınıstri Aleksandr Danılov alda áleýmettik qundylyqtardy jańartý jáne ulttyń jańa sapasyn qalyptastyrý mindeti turǵanyn erekshe atap ótti.

Onyń sózinshe, jasóspirimderdi rýhanı-adamgershilikke tárbıeleý máseleleri erekshe nazar aýdarýdy talap etedi. Búginde Memleket basshysynyń tapsyrmasymen halyqtyń tabysyn arttyrý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystar óz nátıjesin berý ústinde.

«Búgingi kúni otbasy tóńireginde ózekti máseleler kóp. Máselen, biz balanyń eń aldymen balalyq shaǵyn qorǵaýymyz qajet. Oǵan eń birinshi jaýapty – ata-ana, óıtkeni memleket obektıvti túrde bala úshin ata-ananyń ornyn almastyra almaıdy jáne almastyrmaýy kerek. Sonymen qatar ishimdik, nashaqorlyq jáne basqa da táýeldilik túrlerimen kúresý, halyqtyń psıhologııalyq densaýlyǵyn qoldaýdyń ekojúıesin qurý salasynda profılaktıkalyq jáne ońaltý jumystaryn júrgizý de mańyzdy», dedi ol. Bul baǵytta quqyq qorǵaý ınstıtýttaryn, áleýmettik qyzmetterdi, call-ortalyqtardy qoldaý, damytý jáne sapasyn arttyrý jáne qajet bolǵan jaǵdaıda olardyń árbir balaǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etý – bólek másele.

Taǵy bir mańyzdy aspekt – sanaly ári jaýapty ana men áke bolý, urpaq den­­saýlyǵy, balalardy tárbıeleýdegi bel­sendi ról jáne olardyń qalypty ósýi men damýy úshin qajetti jaǵdaılardy qam­tamasyz etý. Kez kelgen ata-ananyń bala­syna bilim berýge múmkindigi bolýy kerek.

Halyqtyń tabysyn arttyrý qajettigi jóninde budan buryn da aıtylyp júr. Ata-analardyń bos ýaqyty da mańyzdy. Alaıda, ókinishke qaraı, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi júrgizgen zertteýlerge qaraǵanda búginde ata-analardyń tek 32,7%-y ǵana kúnine keminde bir ret búkil otbasymen jınalyp, balalarymen bos ýaqytyn ótkize alady eken. Ata-analardyń tek 8,3 paıyzy demalys jáne mereke kúnderin balalarymen birge ótkizedi.

«Bul bizdiń otandastarymyzdyń ómirindegi «jumys» jáne «otbasy» (jumys pen ómir balansy) arasyndaǵy aıtarlyqtaı tepe-teńsizdikti kórsetedi. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha jalǵyzbasty ata-analardyń qashyqtan jumys isteý quqyǵyn zańnamalyq turǵydan bekitý máselesi pysyqtalýda. Bul rette sarapshylar kámelettik jasqa tolmaǵan balalary bar ata-analardyń barlyǵy birdeı quqyqqa ıe bolýy kerek dep esepteıdi. Osy máselege qatysty biz de ýákiletti organǵa tıisti usynystar engizdik», dedi spıker.

Sondaı-aq jıynda otbasylyq dema­lysqa qoljetimdi ınfraqurylym qurý qajettigi aıtyldy. Saıabaqtar, alańdar, teatrlar, kınoteatrlar, vorkaýttar, otba­sylyq dámhanalar jaqyn mańda bolǵany jón. Qalalar men aýyldardyń aınalasyn abattandyrý da mańyzdy sharýa. Osy oraıda sarapshylar Áıelder iste­ri jáne otbasylyq-demografııalyq saıa­sat jónindegi Ulttyq komıssııamen birle­s­ip tıisti baǵalaý naýqanyn ótkizýdi usyndy.

Halyqaralyq uıymdarmen ynty­maq­tastyqty keńeıtý, otbasylyq zertteýler men genderlik zertteýlerdi ynta­landyrýdyń mańyzy da keńinen talqy­landy. Ulttyq komıssııanyń BUU Áıel­der uıymymen birlesip genderlik zertteý­ler ortalyǵyn ashý týraly sheshimi óte ózekti ári praktıkalyq mánge ıe. Tutastaı alǵanda, halyqaralyq uıymdar, ásirese BUU qurylymdarymen: IýNISEF, Halyqty ornalastyrý qory, BUU Áıelder uıymymen yntymaqtastyqty nyǵaıtý mańyzdy. «Biz olardyń saraptamalyq pikirleri men baǵalaýlaryn, urpaq den­saý­lyǵyn saqtaý, áıelderdi áleýmettik qoldaý jáne basqa da ózekti máseleler boıynsha ozyq álemdik tájirıbeni zerdeleýdegi kómegin baǵalaımyz», dedi Aleksandr Danılov.

Aldaǵy ýaqytta mınıstrlik Ulttyq komıssııamen birge Tomiris jobasyn iske qosýdy qolǵa alǵaly otyr. Joba aıasynda áıelder men qyz-kelinshekterdiń basqarýshylyq áleýetin jáne saıası mádenıetin damytý maqsatynda elimizdiń barlyq óńirinde oqytý is-sharalaryn (semınarlar, trenıngter, master-klastar, koých-sessııalar) ótkizý josparlanýda.

 Balalar senzýrasyn engizý kerek pe?

Oqý-aǵartý mınıstrligi Balalardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Elına Paýlı bala tárbıesi, olarǵa jaǵdaı jasaý sapasy halyqtyń taǵdyry men memlekettiń bolashaǵymen tikeleı baılanysty ekenin aıtty.

Onyń aıtýynsha, adamgershilik, rýhanııat, tárbıeniń joǵary deńgeıi bilim berý uıymdarynda balanyń ósip-jetilýiniń barlyq kezeńinde qalyptasady. Ulttyq komıssııanyń múshesi qoǵamdy tolǵandyratyn birneshe máselege toqtaldy. Birinshi másele pán muǵalimi men synyp jetekshisiniń fýnksııalaryn biriktirýge qatysty. Sarapshynyń aıtýynsha, bul muǵalimderdiń jumysyn qıyndatady. «О́ıtkeni tárbıe jáne tárbıe prosesteri bir-birimen tyǵyz baılanysty. Al mundaǵy negizgi tetik – muǵalim. Muǵalim – ıdeologııa negiz­derin júrgizýshi. Qazirde kúrdeli oqý baǵ­darlamasy aýyr júktemelerdi qamtıdy. Sondyqtan bizge birqatar negizgi fýnksııadan bosatylǵan synyp jetek­shileri nemese mektep tárbıeshileri qajet: mektep oqýshylaryn jumyspen qamtýdy uıymdastyrý jáne olardyń qyzmetin úılestirý; pán muǵalimderimen, psıho­logııalyq jáne áleýmettik qyzmettermen, ata-analarmen jáne ákimshilikpen ynty­maqtastyq; tabysty oqý úshin ońtaıly jaǵdaı jasaý», dedi ol.

Ekinshi másele – 2019 jyly Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń ishki buıryǵymen bekitilgen Bilim berýdiń tujyrymdamalyq negizderi balalardy tárbıeleýdiń strategııalyq qujaty emes. 2011 jyldan beri balalarǵa arnalǵan strategııalyq qujat joq: ne «Qazaqstan balalary» memlekettik baǵdarlamasy, ne 2030 jylǵa deıingi Balalar múddeleriniń tujyrymdamasy, ne 2030 jylǵa deıingi Balalardyń ulttyq is-qımyl jospary bul máseleni qamtymaıdy.

Úshinshi másele – ata-analardy alań­datyp otyrǵan ınternet pen BAQ-tyń jaǵymsyz kontentine qatysty. Balalar arasyndaǵy zorlyq-zombylyq pen qatygezdik oqıǵalary BAQ pen áleýmettik jeliler arqyly qoǵamdy alańdatýda. Buqa­ralyq aqparat quraldary oqıǵalarǵa qatysty materıaldy kórsetýdi qaıta baǵdarlap, ómirimizge jaǵymdy kontent enýi kerek. Balalar eresekterge arnalǵan mazmundy tutynýda, osy qaýipti úrdiske shekteý qoıý qajet. Elimizde kıberbýllıngke qatysty zańǵa ózgerister engizildi. Balalar jylynyń is-sharalar jospary aıasynda qaýipsiz ınternetti engizýge erekshe mán berilip otyr. Osyǵan oraı jıynda BAQ-tyń óz jaýapkershiligi deńgeıinde Sıngapýr tájirıbesine súıene otyryp, balalar senzýrasyn engizý máselesi sóz boldy.

Tórtinshi másele mektepten tys uıym­dardyń azdyǵyna qatysty. Elimiz­de áli kúnge deıin qosymsha bilim berý uıymdary jelisiniń standarty joq. Mysaly, 50 myń balaǵa arnal­ǵan oqýshylar saraıy, tehnıkalyq shyǵar­ma­shy­lyq mektepter, óner jáne mýzyka mek­tep­teri, jas týrıs­ter stansııalary men jas natýralıster stansııa­lary, t.b. qansha bolýy kerek? Qosymsha bilim berý uıymdarynyń jelisin keńeıtý balalardyń shyǵarmashylyq, sporttyq jáne zııatkerlik áleýetin iske asyrýdyń qajettiligine aınalady. Búgingi jas urpaq gıperaktıvti, ambısııaly, aqparatty jyldam qabyldaıdy. Bul áleýetti jaqsylyqqa damytýǵa, ıgi isterge qaraı paıdalanýǵa bolady. Oń tájirıbe bar. Bıylǵy 5 aıda 743 pikirsaıys klýby ashylyp, respýblıka boıynsha bul kórsetkish 5905-ke jetken. Sondaı-aq 120 myń jas pikirsaıysshy bar. Barlyq óńirdiń mektep jáne stýdenttik parlamentteriniń 350 myń jas saıasatkeri ózin-ózi basqarý uıymdaryn damytý tujyrymdamasyna súıene otyryp, ártúrli bilim berý, shyǵarmashylyq jáne volonterlik mektep jobalaryn óz betinshe júzege asyryp keledi.

«Biraq bul san turǵyndar sanynyń áralýandyǵyna jáne aýyldarda qosymsha bilim berý úshin tıisti ınfraqurylymnyń bolmaýyna baılanysty áli de jetkiliksiz. Bálkim, osyndaı mekemelerdegi júktemeni retteıtin standart kerek shyǵar, al jer­gilikti bılik balalarǵa arnalǵan qosymsha úıirmeler men seksııalar ashýǵa basymdyq bergeni jón», dedi komıtet ókili.

Tárbıe tujyrymdamasy qajet

Otyrysta Ulttyq komıssııa múshesi, Abaı oblysy «Semeı tańy» gazetiniń bas redaktory Rıza Moldasheva bilim berý júıesin jetildirýdi basym baǵyt retinde qarastyryp júrgenin aıtty. Ol ulttyń tutas psıhologııasyn, fılosofııasyn, etıkasy men mádenıetin, pedagogıkasyn qalyptastyrǵan uly tulǵalarymyzdyń kózqarasy negizinde «Mektepke deıingi jáne bastaýysh mektep mekemelerindegi tárbıe tujyrymdamasyn» jasaýdy usyndy. «О́ıtkeni aqparattyq tehno­logııa­lardyń tasqyny rýhanı qundy­lyq­tardy tyqsyryp barady. Áleýmettik jeli­de baldyrǵandarǵa kórsetip jatqan zor­lyq-zombylyq týraly vıdeolardan, jarııalanymdardan kóz súrinedi. Ult­tyq tárbıe kózi rýhanı qundylyq retin­de baǵalanbaı, joıylyp bara ma degen alańdaýshylyq bar», dedi komıssııa múshesi.

«Uıat. Obal. Saýap. Bizdi ult retinde saqtaýshy ata-babadan kele jatqan osy úsh qaǵıda edi. Búgin áleýmettik jelidegi túsinikter teketiresi nátıjesinde «uıatmen» degen jańa uǵym paıda boldy. Sondyqtan mektep oqýshylaryna medıasaýattylyq pen sıfrlyq saýattylyqty úıretý zaman talabyna aınalyp otyr. Bul shyndap kelgende – qajettilik! Halqymyzdyń san ǵasyrlar boıy qanyna sińgen asyl qasıetteri, rýhanı baılyǵymyz, ulttyq kod negizinde mektep baǵdarlamasyna «Adamgershilik álippesi» páni engizilse degen usynysymyz bar. Ol pán ulttyq mentalıtetimizge tán shańyraq, namys, tikken týyń bıik bolsyn sııaqty ózindik minez qalyptastyratyn, rýh túzeıtin qasıetti uǵymdardy oqytýdan bastalýy kerek. Máselen, japon elinde «Adamgershilik negizderi» degen pán oqytylady. Sol arqyly ár japon balasy álemge samýraılyq rýhty, sakýrany pash etip júr», dep atap ótti ol.

Rıza Moldashevanyń málimdeýinshe, bir ǵana Semeı qalasynda 2021-2022 jyldary 3156 jup nekelerin qısa, 555 otbasy ajyrasyp ketken. «Qyzdy qonaq, uldy urpaq jalǵastyrýshy, shańyraqtyń ıesi dep qaraǵan qazaq otbasyndaǵy áke ulynyń bosbelbeý bolyp ósýine jol bermeı tárbıelegen. Qazir jalǵyzbasty analardyń kóbeıýi er bala tárbıesine keri áser etip otyr. Endeshe, mektepterde er muǵalimderdiń sanyn arttyrý qajet. Ol úshin muǵalim mamandyǵyn qalaǵan er balalarǵa memleket tarpynan túrli yntalandyrý sharalary qarastyrylýy qajet. Ustaz bolyp júrgen jigitterimizdiń arasynda oqýshylardy jeke damytý turǵysynan da, oqytyp tárbıeleýde de úlgi bolyp júrgender jeterlik. Mysaly, semeılik Ashat Jumabekov búkilálemdik 50 úzdik mu­ǵalimniń qataryna endi. Ulybrıtanııada bilim alyp, oblysymyzdyń shalǵaı aýy­lynda ustazdyq etip júrgen Aralbek Berik­uly degen azamat bar. Osyndaı azamat­tar ultymyzdyń bolashaǵyna degen senimdi uıalatyp, rýhty kóteredi. Osyn­daı adamdardy nasıhattaýymyz kerek», dedi ol.

Ákeler keńesiniń máni zor

Al Ulttyq komıssııa múshesi, «Talbesik» kópbalaly analar odaǵy» qoǵamdyq birlestiginiń jetekshisi Lázzat Qojahmetova mektep pen otbasyndaǵy bala tárbıeleý ádisteriniń sáıkespeýi onyń psıho-emosıonaldy jaǵdaıyna teris áser etetinin, ishki qaıshylyqtardyń damýyna túrtki bolatynyn alǵa tartty.

Onyń pikirinshe, oqý oryndary men otbasy birlesken jaǵdaıda ǵana bala neniń jaqsy, neniń jaman ekenin túsine alady. Ata-ana men muǵalimniń bir maqsatqa jumylýy – bilimdi ǵana emes, tárbıeli azamatty da qalyptastyrýǵa túrtki bolady. Degenmen mektepterde pedagogterdiń 90 paıyzy áıel adam bolǵanyna qaramastan, oqýshylardyń boıynan ádeptilik, úlkendi qurmetteý, kishige qamqor bolý azaıyp barady. Mektepterde ata-analar komı­tetinde áıel adamdar belsendi, ustaz­dardyń basym bóligi de názik jandar.

«Er adamnyń yqpalynyń azaıýynan bolar, áskerde áljýaz sarbazǵa aınalyp, qıyndyqtar men synaqtarda mort synatyn urpaq kóbeıýde. Er adamdardyń, ákelerdiń rólin kóterý úshin ár synyp janynan ákeler keńesin ashýdy usynamyz. Ákeler keńesi – er balalarmen túrli taqyrypty jeke talqylaıtyn, tártibi boıynsha tirkeýge alynǵan oqýshylar da júgine alatyn ortaǵa aınalýy kerek. Sondaı-aq mektepterde áskerı ómirge daıarl­aıtyn klýbtar qurýdyń máni zor. Er balalar qarýdy, sapqa turýdy, júgirýdi úırenip, áskerı bólimderge saıa­hat jasap, áskerı lagerlerde túnep, saıystarǵa qatysyp, Otan qorǵaıtyn azamat ekenin mektep qabyrǵasynan bilip shyǵýǵa tıis», degen spıker balalardy eńbekke baýlýǵa, qorshaǵan ortanyń tazalyǵyn saqtaýǵa, ekologııany qadirleýge úıretý úshin senbilikterdi jandandyrýdy usyndy.

«Múmkindigi shekteýli balasy bar otbasylardyń arasynda ajyrasýlar jıi. Naýqas balany psıhologııalyq turǵyda qabyldamaý, qarjy tapshylyǵy erli-zaıyptylardyń ajyrasýyna túrtki bolýda. Naýqas balamen betpe-bet qalǵan analardy qoldaıtyn tegin psıhologııalyq jedel jeli qurý da mańyzdy is bolar edi. Sebebi bul jaǵdaı barlyq otbasy múshelerine túsetin aýyrtpalyq. Psıholog mamannan kedergisiz keńes alǵan ana basqa balalaryna da kóńil bólýge ýaqyt tabatyn bolady», deıdi qoǵamdyq birlestik ókili.

Balalarǵa rýhanı-adamgershilik tárbıe berý – áke men ananyń jaýapkershiligi birdeı bolǵanda ǵana tolyqqandy júzege asady. Qazaqstanda turmysy tómen otbasylardyń basym bóligin alıment almaıtyn otbasylar qurap otyr. Osyǵan oraı, alıment tóleýden jaltarǵan azamattarǵa HQKO-da anyqtamalar berý, kredıt resimdeý, banktik shottarǵa ty­ıym salý, esepten shyǵarý/esepke qoıý, kólik júrgizýshi kýáligin alý qyzmetine tyıym salýdy usynamyz. Balalar ata-ananyń rýhanı-materıaldyq qoldaýyn tolyqqandy sezinýi úshin alımentten jaltarǵan ákelerdi ákimshilik-qylmystyq jaýapkershilikke tartýdy kúsheıtý kerek dep sanaıdy ol.

«Adamgershilik-rýhanı tárbıege ulttyq salt-dástúrdi, qundylyqtardy qurmetteý de jatady. Osy oraıda, etnolagerlerge orta jastaǵy adamdardy tálimger retinde jumysqa qabyldap, qyz balalarǵa qurt qaınatý, bıdaı qýyrý, quraq quraý, kıiz basý, sıyr saýý, al uldarǵa aǵash jarý, kıizúı, altybaqan qurý, qoı qyrqý, taı úıretý, t.b. daǵdylardy meńgertse, dástúrimizden habary bar azamattar shyǵar edi. Maldyń tórt túligin aıyra almaıtyn urpaq ósip kele jatqanda, mundaı lagerler bala boıynda aýylǵa degen izgilikti qalyptastyryp, ana tilinde sóıleý daǵdysyn da jetildirer edi», dep sózin túıindedi L.Qojabekova.

Jalpy, komıssııa jumysynyń negizgi basymdyǵy – adamgershilik-otbasylyq qundylyqtardy nyǵaıtý, balalardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý, áıelderdiń quqyqtary men múmkindikterin keńeıtý. Problemalyq máselelerdi sheshý úshin Ulttyq komıssııa alańynda memlekettik organdardy jedel tyńdaý kestesi bar. Onda komıssııanyń saraptamalyq-taldaý jumysyn júrgizý quraldary men tetikteriniń keń aýqymy qarastyrylǵan. Atap aıtqanda, túrli beıimdeý jáne áleýmettik qoldaý ortalyqtaryn ádistemelik súıemeldeý qamtamasyz etiledi, ómirde qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan balalar men analarǵa qajetti kómek kórsetý múmkindigin qamtamasyz etetin otbasylardyń áleýmettik kartasy jasalady.