Qoǵam • 03 Shilde, 2022

Mobıldi ınternetti tutynatyndar kóbeıdi

29 ret kórsetildi

Álem boıynsha ınternetti paıdalanýshylar sany 4,9 mlrd adamdy qurap otyr. Bul – 2022 jyldyń basyndaǵy derek. Demek álem halqynyń úshten ekisi ınternetke qosylǵan. Sońǵy 10 jylda paıdalanýshylar sany 2,2 ese óskenin atap ótken jón.

Internet adamdar arasyndaǵy qa­rym-qatynasqa, taýar tizbekteri men lo­gıstıkalyq aǵynǵa, aqparat alma­sýǵa jáne jalpy ómirdiń barlyq aspektilerine áser etetini belgili. Ol arqyly álem de belsendi túrde ózgerip keledi. Dúnıejúzilik jeliniń áserinen jeke tutynýshylar da, iri ekonomıkalar da alǵa basýda.

Internetti paıdalanýshylar sany ósken saıyn paıdalanylatyn trafık kólemi de artatyny túsinikti. Bir paıdalanýshy tutynatyn ınternet trafıginiń kólemi de ósip keledi. Máselen, 2022 jyldyń birinshi toqsanynda bul kórsetkish 11,781 Gb-ty qurady. Al 2021 jyldyń tórtinshi toqsanynda 9,885 Gb bolǵan edi.

Ranking.kz-tiń esebinshe, mobıldi ınternet trafıgin tutyný Qazaqstanda da artyp keledi. Beeline-nyń Qazaq­standaǵy jelisinde 2021 jyly bir paı­da­lanýshyǵa shaqqandaǵy trafıktiń kólemi úshten birge ósken. Operatordyń derek­terine súıensek, ótken jyldyń tórtinshi toqsanynda bir paıdalanýshy tutynǵan trafık kólemi 14,1 Gb-qa jetti. Bul bir jyl burynǵy kezeńmen salystyrǵanda 28,2 paıyzǵa joǵary.

Kcell-diń de kórsetkishteri ósken. Dálirek aıtsaq, 2020 jyldyń tórtinshi toqsanymen salystyrǵanda byltyr dál osy kezeńdegi ósim 18,3 paıyzdy qu­rady. Sonda bir paıdalanýshy 11,6 Gb tutynǵan.

Aıta keterligi, Qazaqstannyń kór­setkishi álemdegi ortasha deńgeıden aıtarlyqtaı joǵary. Qazaqstan mobıldi ınternet trafıgin kóp tutynatyn TOP-15 eldiń qataryna kiredi. Osylaısha, 2021 jyldyń tórtinshi toqsanynyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstanda bir paıdalanýshyǵa shaqqanda mobıldi ınternet trafıgin tutyný 14,4 Gb-ty qurady. Bul álemdegi ortasha mánnen 46 paıyzǵa joǵary. Sonymen qatar atalǵan kórsetkish Túrkııa (13,6 Gb), Sıngapýr (13 Gb), Italııa (12 Gb), Grekııa (6,2 Gb), Bel­gııa (5,4 Gb) sekildi elderdiń deń­geıi­nen artyq.

Qazaqstanda ınternet-trafıkti tutyný kóleminiń joǵarylyǵy turǵyndar úshin dúnıejúzilik jeliniń qol jetimdi ekenin kórsetedi. Bul el ekonomıkasyn tabysty sıfrlandyrýdyń negizgi faktorlarynyń biri ekeni de túsinikti. Mobıldi ınternet tarıfteriniń qoljetimdiligi qazaqstandyqtarǵa bar­lyq jerde jumys isteýge, oqýǵa nemese oıyn-saýyq kontentin paıdalanýǵa múm­kindik beredi. Bul rette ınternet baǵasy qymbat elderdiń paıdalanýshylary ózderin barynsha shekteıtinin de umytpaý kerek. Máselen, olar beınelerdi kórýde, aýyr faıldardy júkteýde jáne mobıldi trafıktiń edáýir kólemin tutynatyn basqa da opsııalardy paıdalanýda ózderin shekteýge májbúr.

Atap óterligi, trafıkti tutyný kóle­mi ósse de, Qazaqstandaǵy mobıldi ınternet baǵasy arzandaı túsýde. Ádet­te, halyqaralyq tájirıbege súıen­sek, mundaı jaǵdaıda baǵa qymbattaýǵa tıis edi. Máselen, 2021 jyldyń qorytyn­dysy boıynsha 1 Gb ınternet trafıginiń ortasha baǵasy 110,5 teńgeni qurady. Bul 2020 jylǵa qaraǵanda 9,7 paıyzǵa tómen. Sonymen qatar sektordaǵy baǵanyń arzandaýy birinshi jyl oryn alyp otyrǵan joq. Mysaly, 2017 jyly 1 Gb úshin ortasha baǵa 234,1 teńgeni quraǵan edi.

Sondaı-aq dybystyq qosylý mınýttarynyń quny da tómendeýde. Aıtalyq, 2021 jyly kórsetkish orta eseppen 1,19 teńgeni, 2020 jyly – 1,2 teńgeni, 2019 jyly – 1,34 teńgeni, 2018 jyly – 1,41 teńgeni qurady.

Búkil álem boıynsha ınternetke qol jet­kizý quny, ádette, eldiń aýdanyna tike­leı baılanysty ekeni málim. Iаǵnı eldiń geografııalyq aýmaǵy neǵurlym úlken bolsa, búkil aýmaqty qamtý da so­ǵurlym qymbatqa túsedi. Tıisinshe, paı­dalanýshylarǵa arnalǵan tarıfter de soǵurlym joǵary bolýy kerek. Al bizdiń eldegi jaǵdaı múldem basqasha. Eli­mizdiń aýmaǵy úlken bolǵandyqtan, telekommýnıkasııany damytý sektoryna kóp ınvestısııa kerek. Sóıte tura abonentter úshin túpkilikti baǵa áldeqaıda tómen. Mundaı dınamıka Qazaqstannyń Digital-dy damytý baǵytyndaǵy qadamynyń oń ekendiginiń aıǵaǵy.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar