Qazaqstan • 03 Shilde, 2022

Jańa saıası mádenıetti qurýdaǵy mańyzdy qadam

125 ret kórsetildi

Prezıdent tapsyrmasy boıynsha memlekettik organdardyń basshylary óńirlerde halyqpen kezdesýdi ótkizýde. Bul – memleket pen qoǵamnyń ózara senimi men qurmetine negizdelgen jańa saıası mádenıetti qurýdaǵy óte mańyzdy qadam. Spıkerler halyqpen kezdesý – demokratııalandyrýdyń, búkil memlekettik bıliktiń transparenttiligin arttyrýdyń jáne atqarýshy organdardyń jaýapkershiliginiń taǵy bir dáleli ekenin aıtýda.

Megapolıste keleli máseleler qozǵaldy

Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaev turǵyndardy tolǵandyratyn barlyq suraqtarǵa tikeleı jaýap berý maqsatynda Shymkent qalasyna kelip, kezdesý ótkizdi. О́zekti máselelerge egjeı-tegjeı toqtalǵan mınıstr ótken jyly megapolıste 9 mádenıet nysanyna jóndeý jumystary júrgizilgenin eske saldy. Bıyl taǵy 10 nysan jóndeýden ótýde. «Mádenıet jáne arhıv isi uıymdary qyzmetkerleriniń eńbekaqysy orta eseppen ár jyl saıyn 20%-ǵa ósetin bolady. Bul jumys 2025 jylǵa deıin júrgiziledi, ıaǵnı osy kezeńde eńbekaqy kólemi 100%-ǵa artady. Memleket basshysynyń Jar­lyǵyna sáıkes 1 shildeden bastap «Ulttyq» mártebesi bar mádenıet mekemeleri qyz­met­kerleriniń eńbekaqysy 75%-ǵa artqanyn atap ótkim keledi», – dedi Dáýren Abaev.

Áli kúnge deıin qulashyn keńge jaıyp, qadamyn nyq basa almaı kele jatqan qazaq mýltfılminde bıyl birqatar oń ózgeris bolmaq. Bul rette, anımasııalyq kınostýdııalar ortaq birlestikke sho­ǵyrlanyp, balalarǵa arnalǵan reı­tıngisi joǵary sheteldik fılm­derdi dýblıaj jasaýǵa memleketten qarajat bólinedi. Bıyl «Qazaq anımasııa» shyǵarmashylyq bir­les­tigin qurý boıynsha jumys júr­gizilýde. Atalmysh birlestik jyl sońyna deıin 10 pılottyq jobany kórermenge usynýdy jos­parlap otyr. Qalamgerler men baspagerlerge memleket tarapynan qoldaý maqsatynda bıyl­dan bastap mınıstrlik alǵash ret «Aıboz» ádebı syılyǵyn taǵaıyndady. Shymkentke saıahattap kelýshiler úshin týrıstik qaýymdastyqpen kelise otyryp, 27 týr-baǵyt usynylǵan. Onyń 17-si Shymkentte bolsa, 10-y Túrkistan oblysymen birlesken baǵyt. Olar tarıhı-mádenı, ekologııalyq, ekstremaldy, óndiristik baǵyttardy qamtıdy.

«Tarıhı-mádenı nysandarǵa qatysty Shymkenttegi Saıram ólkesin atap ótken jón. Qoja Ahmet Iаsaýıdiń ákesi Ibragım ata men anasy Qarashash ana keseneleriniń aýmaǵyn qalpyna keltirý bo­ıynsha eskızdik joba ázirlenip, zamanaýı jolsiltegishter, stendkartalar ornatylyp jatyr. Bıyl Shymkentke 3 aıda 97 myńǵa jýyq týrıst kelgen. Iаǵnı ótken jylmen salystyrǵanda 129 paıyzǵa artqan. Týrızm boıynsha Shymkentte endi mobılografııa festıvali, shopıng týrızminiń aptalyǵy, fılmderdiń saýndtreginiń konserti, etno ekskýrsııa sekildi tartymdy is-sharalar uıymdastyrylmaq. Sport salasyndaǵy negizgi baǵyt «Deni saý ult» jobasynda aıqyndalǵan. Sportpen júıeli túrde aınalysatyndar sanyn 2025 jylǵa deıin 50 paıyzǵa jetkizý kózdelip otyr. Byltyr elimizdiń shalǵaı aýdandarynda 100 deneshynyqtyrý-saýyqtyrý kesheniniń qurylysy aıaqtaldy. Sport ınfraqurylymyn damytý maqsatynda arnaıy jospar túzilip, 2025 jylǵa deıin 113 sport nysanyn salý, 21 ǵımaratty jańǵyrtý jáne 6 nysandy qaıta jaryqtandyrý máselesi qaralyp otyr. Shymkentte at sporty túrlerine arnalǵan ıppodrom salynýda», dedi D.Abaev.

Sondaı-aq «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrym­da­masy negizinde suraq-jaýap for­matynda ótken kezdesýde mega­polıstiń mádenıet, sport jáne týrızm salalaryna qatysty keleli máseleler qozǵaldy. Qoıyl­ǵan saýaldardyń basym bóligine jaýap bergen mınıstr keıbiri jan-jaqty saralanýy kere­gin jetkizdi. Aldaǵy ýaqytta jergilikti ákimdikpen birlese bıznes ókilderin tarta otyryp, kóp suraqtyń oń sheshimin tabýǵa bolatynyn aıtty. Kezdesýden soń qala azamattaryn jeke qabyldady. «Jeke qabyldaýda negizgi suraqtyń deni artsport týraly boldy. О́kinishke qaraı, jobaǵa qatysty alyp-qashpa áńgimeler de tarap jatyr. Máselen, bir otbasynan bir ǵana bala úıirmege qatysady degen sóz shyndyqqa janaspaıdy. Aldymen jobanyń jabylmaıtynyn eskerý kerek. Ár bala úıirmege bara alady. Qazir tek bıznes ókilderiniń jumysyna qatysty talaptar kúsheıtilip otyr. Ol – eń aldymen, balalardyń sapaly bilim alyp, shyńdalýy úshin mańyzdy. Bul ózgeristerdi ata-analar qoldaıdy dep senemin», deıdi mınıstr. Sondaı-aq Dáýren Abaev sapar barysynda Qoja Ahmet Iаsaýıdiń ata-anasy Ibrahım ata men Qarashash ananyń kesenelerine zııarat etti.

Aýylǵa mınıstr keldi

Búginde aýyldaǵy aǵaıynnyń áńgimesi mınıstr jóninde bolyp tur. Jańa Qazaqstannyń turǵyndaryna sońǵy kezderi aýdan-aýylǵa kelýdi jıiletken ákimińiz tańsyq bolmaı qaldy. Al keshe arnaıy at basyn buryp, áńgime-dúken quryp, aýyldaǵylardyń ahýalyna qanyp qaıtqan mınıstr búginde jurt aýzynda.

Aǵa býyn ótkenge oı júgirtip, osy ýaqytqa deıin aýyl tarıhynda bolmaǵan oqıǵa retinde baǵalap jatsa, belsendi jastar áleýmettik jelige jarysa jarııa etip te úlgerdi. Aýyldaǵy aǵaıynnyń endi biri mınıstr otyrǵan oryndyqqa yrymdap balalaryn otyrǵyzyp álek. Iá, bul aqkóńil aýyl qazaǵyna jarasymdy kórinis. Áıtpese, laýazymdy qyzmettegilerdiń, mınıstr ataýlynyń aıaǵy aýylǵa Jańa Qazaqstan qurý kezeńinde jetýi kóp jaıtty ańǵartady. Degenmen bul da el ómirindegi eleýli de jaǵymdy jańalyq, oń ózgeris. Iá, Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaev Túrkistan oblysy Tóle bı aýdanyndaǵy Aqqum
aýylyna keldi.

«Aýyldaǵylarmen kezdesýde mınıstrdiń aqyl-parasatyna razy bolǵan kópshilik kókeıde júrgen máselelerin jetkizip, pikirin bildi. Elimizge tanymal sýretshiler, aýyl aqsaqaldary, zııa­ly qaýym elim degen uldarymyzǵa árdaıym tilekshi bolaıyq dep ózara ýádelesip tarady. Ýaqyttyń tyǵyzdyǵyna, kúnniń ystyǵyna qaramaı jurt jaqsy jınaldy. Talantty balalar, bolashaq sýretshiler, esimi elge tanymal tulǵalar, áýesqoı sýretshiler men sheberler kelip úlgerdi. Mınıstr Dáýren Áskerbekulymen erkin formatta syr-suhbat boldy. Sýretshilerdiń jumysyn tamashalap, óz oıymen bólisti. Kópshilik kókeıinde júrgen máselelerdi ashyq aıtty, mınıstr bir-eki máseleniń tóńireginde usynys kútetinin de jasyrmady. Aǵa býynmen aqyldy jastardyń ónegeli kezdesýi keremet áser qaldyrdy. Eshkim de qyzyl sózge salynbady. Bir-birin estıtin, bir-birin túsinetin, bir-birin qurmetteıtin orta qalyptasty», deıdi mınıstrmen kezdesýden alǵan áserimen bólisken Aqqum aýylynyń týmasy mádenıet qaıratkeri Kúlııa Aıdarbekova.

Tumsa tabıǵaty qanshama aqynnyń óleńine, sýretshilerdiń qylqalamyna arqaý bolǵan Tóle bı aýdany naǵyz talanttardyń mekeni. Aýdan ákimi Tólegen Telǵaraev munda halyqaralyq deńgeıde tanylǵan sýretshilerdiń de qatary kóp ekenin jetkizdi. Bir ǵana mysal, Aqqum aýylynda 75 jyl buryn qazaq gobelen óneriniń negizin qalaǵan Qurasbek Tynybekuly ómirge kelgen, sol kıeli mekende Tynybekov áýletinde taǵy bir talantty uldyń, ıaǵnı Quttybektiń kindik qany tamǵan. HH ǵasyrda qazaq gobelenin álemge Qurasbek mo­ıyndatsa, HHI ǵasyrda Quttybek tyń jańalyqtar engizip, qanatyn keńinen jaıǵyzdy. О́ner ordasyn, «Sýretshiler úıin» ashty. Mınıstr Dáýren Abaev el Táýelsizdiginiń 30 jyldyq merekesi aıasynda ashylǵan «Sýretshiler úıin» aralap, qazaq ulttyq gobelen óneriniń negizin qalaýshy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Qurasbek Tynybekovtiń týyndylarymen tanysty. Qylqalam sheberlerimen kezdesip, jas talanttarǵa shyǵar­mashylyq shabyt tiledi.

o

«Keseneni saqtap qalý úshin bar kúsh-jigerimizdi jumsaımyz»

Al Túrkistan oblysynyń turǵyndarymen kezdesýde mınıstr uzaq ýaqyt boıy sheshilmeı kelgen másele sheshimin taýyp, sport tóreshileriniń eńbekaqysy kóteriletinin málim etti. Iаǵnı 2024 jylǵa qaraı sport tóreshileriniń jumysyna aqy tóleý bazalyq la­ýazymdy jalaqydan 100%-ǵa deıin ulǵaıady. Sondaı-aq mınıstr sońǵy 3 jylda Túrkistan oblysynyń týrızm salasyna ınvestısııa kólemi 255,8 mlrd teńgege jetkenin atap ótti. Qysqa merzim ishinde oblysta 40-tan astam jańa qonaqúı men 30-ǵa jýyq mádenı nysan iske qosylyp týrısterge qyzmet kórsetýde. Olardyń biregeıi – «Kerýen saraı» kópfýnksıonaldy týrıstik kesheni óńirdiń ekonomıkasyn damytýǵa eleýli úles qosýda. Jańa 600 jumys ornymen qamtamasyz etip, 208 mln AQSh dollary kóleminde ınvestısııa tartyp otyr. Búginde oblys aýmaǵynda jalpy somasy 86,9 mlrd teńge bolatyn 35 týrıstik ınvestısııalyq joba júzege asyrylýda. Mınıstr sonymen birge oblysta 685 mádenıet mekemesi jumys isteıtinin aıtty. Bıyl óńirde 3 nysannyń qurylysy jáne 14 mádenıet nysanynyń jóndeý jumystary, sondaı-aq kózi kórmeıtin jáne nashar kóretin azamattar úshin kitaphana qoryn ulǵaıtý josparlanǵan. Buqaralyq sportty damytý maqsatynda 5 jańa nysan salý jáne 1 sport nysanyn qaıta jańartý kózdelgen. Halyqpen kezdesýde Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesine qatysty másele de qozǵaldy. Bul oraıda Mádenıet jáne sport mınıstri kesene ishine arnaıy eseptegish quraldar ornatylǵanyn, qazir olar tarıhı nysannyń ishindegi ózgeristerdi eseptep jatqanyn aıtty. Sosyn oǵan arnaıy saraptama jasalady. Halyqaralyq sarapshylar qorytyndy shyǵaratyn bolady. «Ǵalymdar óz usynystaryn aıtady. Sonyń nátıjesinde biz qalpyna keltirý jumystaryn júrgizetin bolamyz. Kesene bizdiń ǵana emes, búkil álemniń murasy sanalady. Sondyqtan ony saqtap qalý úshin bar kúsh-jigerimizdi salamyz», dedi mınıstr. Kezdesýde ishki týrızmdi damytý, mádenıet pen sportqa kóńil bólý, ulttyq qundylyqtarymyzdy jańǵyrtý jaıy da sóz boldy. Turǵyndar ózderin tolǵandyryp júrgen saýaldaryn qoıyp, usynystaryn jetkizdi.

Sondaı-aq mınıstr BAQ ókilderi úshin brıfıng berip, azamattarǵa jeke qabyldaý ótkizdi. Oblystyń birqatar mádenı-tarıhı, sporttyq jáne týrıstik nysanyn aralady.

 

Shymkent – Túrkistan

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar