Qoǵam • 08 Tamyz, 2022

Ata-ana jáne urpaq tárbıesi: Kiná men renish

253 ret kórsetildi

О́mirdegi eń kúrdeli qatynastardyń qataryna balalar men ata-analardyń arasyndaǵy qarym-qatynasty jatqyzýǵa bolady. О́ıtkeni bul qarym-qatynas adamnyń dostarymen, áriptesterimen, jubaılarymen qarym-qatynasyn qalyptastyrýda sheshýshi ról atqarady. Osy qatynastar barysynda týyndaıtyn barlyq problemanyń tamyry ata-analarmen, olardyń ózara qarym-qatynastarymen tikeleı baılanysty.

О́kinishke qaraı, ómirde barlyǵy kemel adam bolmaıtyny sııaqty, ata-ana­lardyń bári ıdealdy bola ber­meıdi. Kerisinshe, kóp jaǵdaıda ómirde balaǵa ata-ananyń meıirimi jetispeı, ol ana mahabbatynyń «ýyzyna» qanbaı qalady. Iаǵnı balanyń janyn jaqsylyqa bólep, oǵan oń yqpal etetin ata-anany qudaı kez kel­gen­niń mańdaıyna jaza salmaıdy. Endeshe, ata-analarmen qarym-qatynas únemi ekologııalyq turǵyda taza bola bermeıdi. Sebebi jaǵdaı ártúrli bolyp qalyptasatyndyqtan, ár bala ártúrli, bir-birine uqsamaıtyn, tipten múldem erekshe jaǵdaıda ósedi.

Biraq bulardyń barlyǵyna ortaq bir nárse tán – balalardyń bárin analary týǵan, olardyń árqaısysy óz ata-analarynyń balalary. Qalaı bolǵanda da, olardyń árqaısysyn áke-sheshesi jaryq dúnıege ákelip, ómir syılaǵan. Osyǵan qaramastan adamdardyń arasynda jastaıynan óziniń álsizdigi men qorqynyshtaryn, kez kelgen bas­tamalaryn únemi ata-analarynyń is-áreketterimen búrkemelep túsindirýge tyrysý kezdesedi. О́z kezeginde bári­ne solardy osylaısha kinálaý ádeti balanyń kúsh-jigerin, energııasyn jáne ómirsheńdigin tejeıdi. Bul – qarama-qaıshylyqtarǵa toly óte kúr­de­li jáne názik qubylys. Bir jaǵy­nan, ata-analardyń balalary úshin qolynan kelgenderiniń barlyǵyn da jasaıtyndyǵyn umytpaǵan jón. Ekinshiden, árıne, olar adamzattyń etalony emes, qarapaıym adamdar. Sonymen birge úshinshiden, keıbir ata-analar balalaryn is júzinde óz menshigi dep eseptep, olarǵa buıryq berip, aıt­qandaryn istetýge baǵyttalǵan áre­ket­­terin jasyrý da múmkin emes. Ata-ananyń óz balalaryn osy ustanymǵa negiz­dele otyryp tárbıeleıtindigin de te­riske shyǵarý qıyn.

Al ómir zańy boıynsha balalar ósip, jetilip, úlken azamatqa aınalatyndaı bolyp jaratylǵan. Sondyqtan bolar, jasóspirimder tezirek jetilip, ómirlik tájirıbe jınaqtaýǵa tyrysady. Keshegi bala erteń eresek adam bolady. Bul aqıqatty qabyldaǵan jón jáne ómir bergeni úshin ata-anaǵa shyn júrekten alǵys aıtqan durys. Biraq bala muny onsha túsine bermeıdi, keıde áýeli oǵan qarsy turýǵa beıim keledi. О́ıtkeni bala, ony qalasa da, qalamasa da, áıteýir ata-anasynyń aıtqanyna kónip, solardy tolyq tyńdaǵan sátten bastap onyń ómirindegi barlyq nár­seniń «aıqyn» bola bastaıtyndyǵyn sezinetin sııaqty. Sóıtip, ol ómirdegi sátsizdikterdiń bárine ózin kinálaýǵa kirisedi. Bala 7 jasqa deıin uıattyń, kinániń ne ekenin túsinbegendikten, ata-anasynyń aýyrǵany jáne t.b. úshin ol ózin kinálimin dep esepteıdi. Ol, tipten ata-analary arasyndaǵy qarym-qatynastyń buzylýyna da ózin aıypty dep sezinýge eti úırenip, táýelsizdigin joǵaltyp, ol oń energııasy men óz baqytyn baılaıdy. On­daı álsiz adam qurdymǵa ketý, ashý, narazylyq, qyzǵanysh, kiná jáne búkil qorshaǵan álemge degen renish baǵdarlamasyn iske qosady. Dál osyndaı áreketter adamnyń damýyna kedergi keltiredi jáne oǵan zııan ákeledi. Al aqyl-oıy, rýhy men psıhıkasy kúshti adam, kerisinshe, baqytty bolyp, alǵa umtylyp, ómirlik jaǵdaılardyń tuńǵıyǵyna qulap ketpeı, óz aınalasynda bolyp jatqan dúnıeni sanaly túrde qabyldap, ony uǵyna alady.

Osylardyń ishinde, ásirese, kiná adamnyń jan dúnıesiniń bir bóligin alyp qoıyp, ony erkindiginen aıyrady. О́zin kináli sezinetin adam ata-analar úshin yńǵaıly obektige aı­nalyp, olardyń aıtqandarynan shyqpaıtyn bolady. Jastaıynan keleńsiz jaǵdaılarǵa jıi ushyraıtyn bala birdeńe bola qalsa, oǵan ózin ja­ýapty sanaýy onyń oıynan bastalady. Aıta ketý kerek, bul sezimderdiń paıda bolýy ata-anasynan aıyrylyp qalý nemese olardan bas tartýǵa májbúr bolý múmkindigi jáne qorqynyshymen tyǵyz baılanysty keledi. Onyń syry balanyń kókeıinde ózin ata-analaryna laıyqty emespin dep esepteýinde jáne óz otbasyn satyp ketkendeı sezine­ti­nin­de jatýy múmkin.

Sondyqtan bala ózgeler zardap shek­pes úshin jáne basqalardy renjit­peý maqsatynda kináni ózine alady. Osylaısha, balanyń túpsanasynda únemi ata-ananyń qanaǵattanbaýy men olardyń aldyndaǵy óziniń kinási eles­tep turatyndaı jaǵdaı qalyptasady. Jasóspirim bul ómirdegi óziniń qalaýy men qajettilikterin múldem túsinbeı ósip, jetilgennen keıin olardy anyq­taý­dan da qala bastaıdy. Sebebi ata-ana balany kıim kııý, qandaı tamaq ishý jáne oıynshyq alý men mamandyq tańdaý erkindiginen aıyryp, tipti ony «tartyp alyp», kezinde jaraqattaǵan. Bul balanyń ishinde tek ata-ananyń qalaýy jatyr degendi ańǵartady. О́ıt­keni olar is júzinde balalarynyń ornyna bárin ózderi sheship otyrǵan. Demek balalyq shaǵynan bastap adam ózin qunsyzdandyryp, onyń boıynda birte-birte kiná, renish pen alań­daý­shylyq myqtap ornyǵa bergen. О́ıtkeni ata-ana balaǵa senbeı, onyń tabysqa jete almaıtyndyǵyn aldyn ala «boljap» qoıatyn-dy. Osy kiná arqyly ata-analar shyn máninde, olardy ońaı basqarýǵa umtylyp, ózderine uqsatýǵa «májbúrleýge» tyrysady. Kórip otyrǵanymyzdaı, ata-analarǵa ózimshildik tán bolǵandyqtan, keıde balalaryn ata-anasynan qorǵaý kerek pe degen oıdyń da kelýi ábden múmkin. Tipten adam óziniń osy dúnıede bar bolǵany úshin ǵana ózin kináli sezinetin kún týyp, kiná men renish, uıat pen ókpe áleýmettik qorqynysh retinde adam tánine «tigilip», onyń jany sonda shoǵyrlana bastaıdy. Bul «qasıetter» balanyń boıynda kóbeıgen saıyn, ol soǵurlym jan dúnıeden, ıntýısııadan jáne shyǵarmashylyq turǵyda ózin júzege asyrýdan, ata-anany túsinýden alystaı beredi. О́ıtkeni, kiná men renishtiń qarama-qarsy ja­ǵyn­da adamnyń mentaldyq jáne psı­ho­logııalyq turǵyda eseımegeni jáne ómirdi túsinbeıtini jatyr. Sebebi bular uıat jáne ókpemen birge adamnyń ózi­ne baǵyttalǵan jasyryn agressııa bolyp tabylady jáne onyń ózin-ózi jekkóretindiginiń belgisine jatady. Mundaılardyń boıyna osyndaı baǵdarlama engizilip, olar osy úı­ren­shik­ti ádetten aýytqı almaı qalǵan soń olarmen oıyn oınaǵan yńǵaıly bolady.

Demek balanyń tolyqqandy ómir jolyna túsýine osy «kinálilik» sezimi jol bermeıdi. Súıikti jumysyn taba almasa da bala ata-anasynyń aldynda kináli bolyp shyǵady. Osydan baryp jasóspirim mazasyzdana bastaıdy. Ata-anasy «ol seniń qolyńnan kelmeıdi» dep, onyń qolynan qaǵa bergendikten bala bunymen kelisip, oǵan senýine týra keledi. Kiná balaniki bolmaı, ata-anasyniki bolsa da, ol kináli sanalady. Onyń qabileti únemi tómen baǵalanady. Nátıjesinde, bala máńgilikke kináli jaǵdaıǵa túsedi. Biraq nege jáne ne úshin kináli ekendigi týraly ol ózi de beıhabar bolyp qala beredi. О́ıtkeni muny oǵan úlkender jóndep túsindirmegen. Sondyqtan bala basqalardyń «baqyty» úshin qolynan kelgeniniń bárin ja­saýǵa tyrysyp baǵady. Osylaısha, onyń jany birte-birte basqalardyń pikiriniń kóleńkesinde qalyp, aqyryn­dap «ál­sireı» beredi. Balaǵa ózin bil­di­rýge, kórsetýge múmkindik beril­me­gen soń, ondaı adamnyń boıynda qýa­ty qalmaıdy. О́ıtkeni uıat, kiná men qorqynysh kisige áleýmettik tur­ǵyda tańylǵandyqtan ata-analar óz balalaryn osylaısha áleýmettik «múge­dek­tik­ke» ushyratatyndyǵyna onsha mán bermeıdi.

Biraq bul máseleniń ekinshi jaǵy bar. Mundaıda oń otbasylyq energııamen qýattanbaǵan jerde ata-ana men bala arasyndaǵy rólder shatasyp, endi ata-analar bala sııaqty kúı keshýi múmkin. Sondyqtan eger bala ata-anasyn qabyldamaı, syılamaı, olardy baǵalamasa, onda jasóspirimniń boıyńdaǵy qýaty ketip, oǵan ómirlik qıyndyqtardan arylý múmkin bolmaı qalady. Tek, ata-anaǵa alǵys aıtyp, adal bolý jáne keshirim suraý ǵana osy aýyrtpalyqtardy emdeı alady. О́ıtkeni, sózben kinálasýdyń eshqashan nátıjege jetkizbesi anyq. Endeshe, jiberilgen qatelerdi qalaı moıyndaýǵa bolady? Bastysy, jibergen qateligiń úshin aqtalǵandaı bolyp keshirim suraǵannyń paıdasy shamaly. Onyń ornyna «men ókinemin» dep, kináni is júzinde óteýge nıet tanytqan durys. Iаǵnı, qur sózben keshirim suraǵansha, naqty áreket jasap, nıetińniń aqtyǵy men durystyǵyn kórsetip, ýádelerińdi oryndaýǵa baǵyttalǵan naqty kómegińdi kórsetkin. Eger bala men ata-ana osyny túsingen jaǵdaıda, olardyń resýrs­tary saqtalady. Al ol bolashaqta qatelikter jibermeı, tek qundy tájirı­be jınaqtap, baqytty ómir keshýge alǵy­shart jasaıdy.

Eger adamnyń kókeıindegi renish pen qorqynysh basym bolsa, onda ol ómirge, tipten ózin qorshaǵan álemge degen seniminen aıyrylatyndyǵy da aqıqat. Osy kúıden qutylý úshin erte me, kesh pe adam óz «menimen kezdesip», ishki dúnıesin retke keltirip, keńeıtip, ony jańǵyrtý baǵytynda pármendi umtylys jasaýǵa tıis. Sonda onyń óz nıetin ashyq bildirýge jáne maqsatty túrde naqty jáne oń qadamdar jasaýyna jol ashylady. Mundaıda keıbireýler sııaqty kóp oılanyp-tolǵanýdyń nemese qol qýsyryp otyrýdyń eshbir reti joq. Olaı bolsa, adam «basqanyń bir qudaıdan bári de jup» degendi basshylyqqa ala otyryp, álemniń eki jaqtylyǵyn jáne onyń tutastyǵyn qabyldaǵany durys. Adam sonda ǵana synaýdy, aıyptaýdy qoıady, sonda ǵana ol basqanyń boıynan onyń tek jaqsy jaqtaryn kóre alady jáne olardyń janyn túsine bastaıdy. Mundaıda maqtaý estý úshin emes, shartsyz kómektiń ǵana qýat beretindigin túsingen jón. Osyǵan qaramastan, balalary ata-analaryn qurmetteýin toqtatpaı, syılap, olarǵa alǵystaryn aıtýlaryn jalǵastyra otyryp, aqy­ryndap óz joldaryn tańdaýlary qajet. Sol sııaqty ata-analarynyń tańdaý­laryn qurmetteı otyryp, ba­la­larǵa olardyń qamqorlyǵyn «atańa ne isteseń, aldyńa sol keler» tur­ǵysynda qaıta qaraýlarynyń mańyzy zor bolmaq. Al ata-analar, óz kezeginde, balalaryna aıtatyn keıbir «jónsiz» sózderi men talaptarynyń aýyrlyǵyn túsinip, balalaryn ustap otyrǵan ýystaryn «bosatyńqyrap», onyń jasóspirimderdiń densaýlyǵyna keri áser etip, tipten olardy aýrýǵa shal­dyqtyrýǵa deıin ákeletindigin es­ker­genderi abzal. Sonda ǵana ata-analar jaqsy ómirdi tańdap, bastaryndaǵy eski baǵdarlamany óshirip, balalarymen jańa ustanymdar negizinde jańa qarym-qatynastar ornatýǵa múmkindik alatyn bolady.

Olaı bolsa, adam menmendik pen jalǵan uıatty shetke ysyryp tastap, áreket etip, óziniń jolyn tazartyp, tájirıbe jınaqtap, shynaıy qarym-qatynastarǵa oralyp, jasampazdyqpen aınalysa bastaǵan kezde oǵan áleý­met­tik qorqynysh mańyzdy bolmaı qalady jáne ol qalypty ómir súrýge kirisedi. Mundaıda adam óz bola­sha­ǵy­na kóńil aýdaryp, reıtıng, salys­tyrý, teris baǵalaýsyz ómir súrgisi kelip, onyń jany lázzat tabady. So­ny­men, bul máseleni qıyndatyp otyrǵan jaıttardyń qataryna atalǵan úderistiń urpaqtar almasýy men álemde qalyptasyp otyrǵan geosaıası syn-qaterler jaǵdaıynda ótip jatqanyn jatqyzýǵa bolady. Atadan balanyń oıy bólek kezeńde bala bolý da, ata-ana bolý da ońaıǵa túspesi anyq. Alaıda balanyń ata-ananyń kóz qýanyshy bolyp qala beretindigin de eshkim teriske shyǵara almaıdy. О́zimshildiń ishi tar, oıy – shartyq ekendigin esten shyǵarmaǵan abzal. О́ıtkeni senimsiz ımannyń bolmaıtyny, júregi taza adamnyń qııanatqa barmaıtyndyǵy aqıqat nárse. Osylaı bolǵanda ǵana adamnyń rýhy kóterilip, onyń aqyly ta­zarady. Osydan keıin ǵana «ar bili­mi» men tárbıesine eń aldymen ata-ana qaýymynan bastap, bilim júıesi men búkil qoǵam bolyp bet buryp, óz jumystarynda oǵan basymdyq bergen jaǵdaıda naqty nátıjelerge qol jetkizýge múmkindik týady.

 

Japsarbaı QÝANYShEV,

qoǵam qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Qosymshanyń kómegi eleýli

Qoǵam • Búgin, 23:07

Qazaq dıasporasynyń qaıratkeri

Tarıh • Búgin, 23:01

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Búgin, 22:59

Koreı teatrynyń torqaly toıy

Teatr • Búgin, 22:58

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Búgin, 22:56

EcoStudentKZ: Jastar judyryqtaı jumyldy

Ekologııa • Búgin, 22:52

Sheberler sherýi

О́ner • Búgin, 22:50

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Uqsas jańalyqtar