Aımaqtar • 09 Tamyz, 2022

Oblys ortalyǵynda myńdaǵan aǵash qýrap qaldy

53 ret kórsetildi

Búginde Kerekýde ǵaıyptan zaýyt ashylady eken degen áńgime shyqsa, jergilikti turǵyndar ábigerlenip qalady. Sebebi qaptaǵan óndiris oryndary men elektr stansalarynyń ortasynda ornalasqan Ertis boıyndaǵy shaharda ekologııalyq ahýal onsha emes. Oblys basshylyǵy kásiporyndar mańyndaǵy jasyl beldeýlerdi ulǵaıtyp, egilgen aǵashtar sanyn kóbeıtýge yntaly. Alaıda kóptegen zaýyttyń jetekshileri kógaldandyrý máselesine kelgende kejegesi keıin tarta qalatyny bar.

Jasyl beldeýler dep otyr­ǵa­nymyz óndiristik kásiporyndar­dyń sanıtarlyq-qorǵaý aımaǵynda otyrǵyzylǵan aǵash taldary. Byl­tyr óńirlik ekologııalyq keńeste oblys basshysy Ábilqaıyr Sqaqov jergilikti ekologtermen biraz má­seleni qaýzap, zııandylyǵy joǵary óndiris oryndary mańynda jasyl jelekterdi kóbeıtýge múddeli ekenin baıqatqan. Bul boıynsha kásiporyn basshylarynyń esepteri tyńdalyp, olarǵa kóktemde egile­tin tal-butalardyń sanyn eseleýi keregi eskertilgen. Ári sol jıyn­da «Beregınıa – Bıo» qorynyń je­tekshisi Tatıana Ponomareva ke­ńes múshelerine aǵashtardy kútý máse­lesi týraly eske saldy. Ol soń­ǵy ýaqytta qala aýmaǵyndaǵy jasyl jelekterdi sýarý jıiligi men sapasy boıynsha kóptegen shaǵym jınalyp qalǵanyn aıtyp, jasyl aýmaqta úsh jyldyq kútim jasaý ádisine qaıta kóshýdi usynǵan.

– Sońǵy jyldary baıqalǵan jaǵymsyz úrdis bar: qarjylandyrý kólemi jasyl aýmaqtardyń sanyna bólinedi de, kóshetterdi sýarý sany shyǵarylady. Alaıda sýarýdyń bul túri tipti tıimsiz ári aǵashtardy sýarý óńirde óte kesh bastalady. Sondyqtan onyń júıesin ózgertý kerek, – degen bıolog.

Sol joly zaýyttardaǵy ekologııa máselesine jaýapty tulǵalar bas shul­ǵyǵanymen, artynan bergen ýáde­lerin umytyp ketti me, sanı­tarlyq aımaqtardaǵy suryqsyz jaǵ­daı baıaǵy qalpynda qala berdi.

Jýyqta oblys ortalyǵyndaǵy ekologter kásiporyndardyń jasyl beldeýlerine monıtorıng júrgi­zip, tapsyrmalardyń oryndalma­ǵa­ny­na kóz jetkizdi. Egilgen jas aǵash­­tardyń basym bóligi ýaqty­ly kútilmegendikten tamyr ala al­maı, qýrap qalǵan. Negizi zaýyttar men kenishterdiń jyl saıyn­ǵy ekologııalyq sharalarǵa bóletin qarajattary az emes. Myńdaǵan tal otyrǵyzylady. Alaıda olardy kútý, sýarý sharýalary baqylaý­dan shyǵyp qalǵan. Iаǵnı josparly is-sharalar aıtarlyqtaı nátıje bermeı otyr. «EKOM» qoǵamdyq birlestiginiń jetekshisi Svetlana Mogılıýktiń aıtýynsha, kóptegen kásiporynnyń sanıtarlyq qor­ǵaý aımaǵynda otyrǵyzylǵan aǵash­tar­dyń kúıi kóńil kónshitpeıdi.

– О́tken jyldyń jeltoqsan ­aıyn­da jáne aǵymdaǵy jyldyń qań­­­tar aıynda aımaqtyq ekolo­gııa­lyq keńes ótti. Jıynda biz ká­­sip­oryn­­dardyń jasyl beldeý­le­rin­de on myńdaǵan tal-terek otyr­ǵy­zyl­ǵanyn estidik. Aǵashtardyń jaǵ­da­­ıyn baǵalaý úshin pavlodar­lyq eko­logter arnaıy ádisteme ázirle­dik. Biz­diń bul usynysymyz keńes múshe­l­eri tarapynan maquldandy. Son­daı-aq jergilikti atqarýshy organ­dar barlyq kásiporyndarǵa kómek kór­­setemiz dep mindet alǵan, –deıdi ekolog.

Mamannyń aıtýynsha, oblys­tyq ekokeńestiń tapsyrmasy­na keı­bir kásiporyndar men merdi­ger­ler muryn shúıirip qaraıdy. Eko­logııalyq uıymdar eńbek uıym­daryna boratyp hat jazyp, jaǵ­daıdy túzeýdi suraǵan eken. О́ńir­ge tanymal tórt kásiporyn qoǵam­dyq uıymnyń jazbasha hattaryna múlde jaýap bermepti. Sondaı-aq olardyń qaı jerge jáne qansha aǵash otyrǵyzǵany týraly da aqparat joq. Bular – «Maıkýben Vest» JShS, «Maıqaıyń altyn», «Kaýstık» jáne «Kastıng» kásiporyndary.

«EKOM» qoǵamdyq uıymynyń hattaryna Ekibastuz GRES-1 stansasy men «Pavlodarenergo» AQ da jaýap bermegen. Monopolıster ekologtermen yntymaqtastyqtan bas tartyp, egilgen kóshetterdiń qaıda ornalasqanyn da kórsetpegen.

Degenmen kásiporyndardyń kóp­­shiligi monıtorıng júrgizýge kómek­tesýge kelisipti.

«Monıtorıng nátıjeleri kór­set­kendeı, Pavlodar munaı-hı­­mııa zaýytyndaǵy jasyl jelekter­diń besten eki bóligi tamyrlanǵan. Teń jartysy qýrap qalypty. Al «Nefte­hım LTD» kásipornyna tıesili sanı­tarlyq qorǵaý aýma­ǵyn­da qýraǵan aǵashtardyń úlesi kem degende 20 paıyzdy quraıdy. Saý tal-terekter jalpy otyrǵyzyl­ǵan jelektiń shamamen 10 paıyzdaıy ǵana. GRES-2 stansasynda ta­myr almaǵan aǵashtar 40 paıyzdaı boldy. Osyǵan uqsas kórinis Aqsý ferroqorytpa zaýytynda da baıqaldy. Birlestik músheleri ol jerde «jansyz» aǵashtardyń 73 paıyzǵa deıin jetkenin anyqtady», dep qynjyldy «EKOM» QB je­tekshisi.

Svetlana Mogılıýktiń paıymynsha, merdigerler kóshetterdi otyr­ǵyzý ornynyń erekshelikte­rin eskermegen. Topyraqtyń quramy­na aldyn ala taldaý júrgizilmeı, aǵashtardy otyrǵyzý tehnologııa­sy buzylǵan. Kútim jasaýda da olqy­lyqtar jeterlik.

Qoǵam belsendileri atap ótken­deı, ázirge sanıtarlyq qorǵaý aı­maǵyn kógaldandyrýmen aınalysatyn merdigerlerge qoıylatyn naqty talaptar joq. Sondyqtan da tıisti baqylaý júrgizilmeıdi. Jaqynda zań shyǵarýshy organdarǵa bul bo­ıynsha arnaıy talaptardy bekitý týraly usynystar engizilipti. Bul usynystar merdiger kompanııalarǵa mindettemelerin oryndaý kezinde nusqaýlar berip, ekologııalyq máse­lelerdi sheshýge kómektespek.

 

Pavlodar oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Ekibastuzda 40-tan astam úıge sý berilmegen

Aımaqtar • 02 Jeltoqsan, 2022

Erbolat Dosaev Almaty qalasynyń ákimi qyzmetinde qaldy

Taǵaıyndaý • 02 Jeltoqsan, 2022

QazaqGaz dırektorlar keńesiniń quramy ózgerdi

Qazaqstan • 02 Jeltoqsan, 2022

Máýlen Áshimbaev Qytaı halqyna kóńil aıtty

Parlament • 02 Jeltoqsan, 2022

Meksıkada 200-ge jýyq adam ýlanyp qaldy

Álem • 02 Jeltoqsan, 2022

Shekarany búkil el qorǵaıdy

Qoǵam • 02 Jeltoqsan, 2022

Aıdos Erbosynuly aýrýhanadan shyqty

Boks • 02 Jeltoqsan, 2022

Uqsas jańalyqtar