Qoǵam • 15 Tamyz, 2022

Shoshynǵan jatyr, ushynǵan urpaq

423 ret kórsetildi

Jýyqta mańǵystaýlyq Mir Shaıyr atty avtordyń eki jyl buryn jaryq kórgen «Áýlıetas» atty áńgimeler jınaǵy qolymyzǵa tústi. Bul týyndyda 1920-1930 jyldary jappaı asharshylyq jáne asyra silteýdiń saldarynan úreılenip, týǵan jer, ósken ólkesin tastap jan-jaqqa bosyp ketken jurttyń áıelderi uzaq jyl boıy bala kóterip, júkti bola almaı el-jurt pushaıman kúıge túskeni jaıly aıtylypty.

Osy oraıda atam qazaqtyń «oıdy oı túrtedi» degenindeı, dál osy tektes oqıǵany túrkııalyq abyz aqsaqal Halıfa Altaıdyń «Altaıdan aýǵan el» atty estelik jazbasynan oqyǵanymyz esimizge tústi. Onda bylaı dep jazylǵan eken: «1930 jyldary 18 myń adamdyq úlken kósh Altaıdan aýa kóship Gansý ólkesine keldik. Arada adam tózgisiz qyrǵyn soǵystyń saldarynan tiri qalǵan 5 000 adam Tıbetke óttik. Osy ólkede jyl jarym turaqtap, 1941 jyly degende aman qalǵan 3 000 adam Úndistanǵa ótip, bir jyl ótkende osydan 1 000 adam ǵana tiri qaldyq. Altaıdan bosyp barǵan bizdi jergilikti úkimet Úndistannyń Muzapar Abat qalasy mańyna ornalastyrdy. Qalanyń aınalasyn qalyń qaraǵaıly taý qorshaǵan. Kúnde jaýyn. Sý tamshylary baspana shatyrdan ótip, kórpe-jastyq, kıim-keshek túgel kógerip, aldy ıistenip shirı bastady. «Jut jeti aǵaıyndy» degendeı, uzaq jaýǵan jańbyrdyń saldary ma, jappaı aýrý-dertke ushyradyq. Aýrýdyń syryn eshkim bilmeıdi. Kóp adam esinen aýysyp jyndanyp ketti. Bireýlerdiń bet-aýzy isip, tulaboıyna jara qaptap, tipti tisteri shirip ketkender qanshama. Kún saıyn on shaqty adam ajal qushady. О́lgen adamdarymyzdy qalalyq zıratqa nemese qonys syrtyna jerletpeıdi, ruqsat joq. Shatyrdyń syrtynda qarýly áskerı kúzet. Amalsyz ólgen adamdardy shatyrlardyń arasyndaǵy bos jerlerge kómip, ózimiz olardyń zıratyn jastanyp, ólgendermen birge ómir súrdik. Bitiretin jumysymyz kúni boıy tek zırat qazý. Múlde tútini óship qalǵan otbasylar da boldy... Osylaı Úndistan men Pákistanda 12 jyl turdyq. Eshkim bizdi azamattyqqa qabyldamady. Janymyzdy jaldap kún kórdik. El bóten, jer bóten, salt bóten elde ómir súrýdiń qıynyn bastan ótkerdik. Osy jyldary áıel zatynyń jatyry shoshynyp, birde-bir náreste dúnıege kelmedi. Eger biz Túrkııaǵa kóshpegende sol kúıi tuqym-tuıaǵymyz quryp joǵalar edi...».

Joǵaryda Halıfa atamyz aıtqan «jatyr shoshyný» oqıǵasyn on shaqty jyl buryn memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov aǵamyzdyń óz aýzynan estip, jazyp alǵan edik. Myrzakeń: «1993 jyly Iranǵa elshi bolyp bardym. Elshilikke sáýletti ǵımarat aldym. Úsh avtobýs jiberip 300 shaqyrym jerdegi qazaqtardy aldyrdym. Nurıshat degen qarııa bar edi, sol bastap keldi. «Myrzataı shyraq, – dedi qarııa, – meniń jasym toqsanǵa kelip qaldy, sen Tegerannyń tórine úı tiktiń, tóbesine tý tiktiń, mundaǵy ólgen qazaqty tirilttiń, shyraǵym eki dúnıede rızamyn. Biz elden aýyp kóshkende nebir sumdyqty kórdik. Eń qıyny jaýsoqty bolyp, jat jerge kelgende áıelderimizdiń jatyry shoshynyp, eshbiri bala kótermeı qatty qınaldyq. Quryp joǵalatyn shyǵarmyz dep ýaıymdap júrgende dúnıe tynyshtalyp, jat jerge eldiń eti úırenip áıelderimiz zorǵa bala kóterdi. Myrzataı shyraq, shette qıyndyq kórip, elin ańsap júrip, ólgen qazaqtyń súıegi kórde de qyzyp jatatyn shyǵar dep oılaımyn degende, meniń saı-súıegim syrqyrap ketti. Osyndaı da sumdyq bolatyn kórinedi», degen edi.

Buny nege jazyp otyrmyz. Keıde biz eldegi qazirgi tynyshtyq pen beıbit ómirdiń qadirin baǵalaı almaı jatamyz. Abaı ata­myz­dyń «Tynyshtyq izdep taba almaı júrgen jurt tynyshtyq kórse, sátke tur­maı, tynyshtyqtan jalyǵa qalatuǵyny qalaı?» (40-qarasóz) degenindeı, biz keıde tynysh­tyqtan jalyǵatyn sııaqtymyz. Iаkı, tynysh­tyq­tan jalyǵý nemese búlinshilik ańsaýdyń aparar jeri – qasiret.

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, tynyshtyǵy buzylyp, berekesizdikke urynǵan jurttyń eń áýeli áıelderiniń jatyry shoshynyp, olar tabıǵı túrde qysyraıdy. Shoshynǵan jatyrdan ushynǵan urpaq týary haq. Bul degenimiz – adamnyń boıyn úreı jaılap, organızmniń titirkenýinen bolatyn qubylys kórinedi. Medısına tilimen aıtqanda, psıhologııalyq úreıdiń saldarynan organızmde paıda bolǵan qorqynysh, úreı saldary pende balasyn tabıǵı damý beıimdiliginen ajyratady da, bedeýlik kúıge túsiredi eken. Sóıtip, tynyshtyǵy buzylyp, berekesi taıǵan jurttyń basynan baq taıady, urpaǵy ushynady. Búgingi beıbit kúnniń berekesin baǵalaıyq aǵaıyn!

Sońǵy jańalyqtar

Qosymshanyń kómegi eleýli

Qoǵam • Búgin, 23:07

Qazaq dıasporasynyń qaıratkeri

Tarıh • Búgin, 23:01

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Búgin, 22:59

Koreı teatrynyń torqaly toıy

Teatr • Búgin, 22:58

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Búgin, 22:56

EcoStudentKZ: Jastar judyryqtaı jumyldy

Ekologııa • Búgin, 22:52

Sheberler sherýi

О́ner • Búgin, 22:50

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Uqsas jańalyqtar