Ekonomıka • 16 Tamyz, 2022

Energetıkalyq tapshylyq: Daǵdarys pen múmkindik

72 ret kórsetildi

2021 jyldyń qyrkúıeginde Prezıdent Q.Toqaev Úkimet pen «Samuryq-Qazyna» qoryna jyl ishinde respýblıkada atom energetıkasyn damytý múmkindigin zertteýdi tapsyra otyryp, 2030 jylǵa qaraı elektr energııasynyń tapshylyǵy bolýy múmkin ekenin aıtqan bolatyn. El energetıkasy ondaǵan mlrd dollar ınves­tı­sııa­ǵa muqtaj. «Ony kim qarjy­lan­dyrady?» degen máselege áli túıindi jaýap joq. Sebebi halyq tabysy az, elektr energııasyna tarıfterdi kóterýge múm­kindik bermeıdi. Degenmen, álem­dik trend bizge de yqpal ete bas­taǵanyn aıtý­ǵa tıispiz.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Jýyrda «Samuryq-Energo» Almaty oblysynda jańartylatyn energııa kóz­de­rin damytý boıynsha birqatar jobany júzege asyratyny belgili boldy. Kompanııa qorjynynda jalpy quny 2 trln teńgeden asatyn energetıka salasyndaǵy jobalar bar. Basqarma tóraǵasy Serik Tótebaev aıtyp ótkendeı, Almaty oblysynda jasyl elektr energııasyn óndirýge tabıǵı múmkindik bar. Jyl basynan beri Qazaqstanda jalpy qýat­tylyǵy 55 MVt bolatyn 3 kún elektr stansasy iske qosyldy, al 2022 jyldyń sońyna deıin jalpy qýaty 290,6 MVt bolatyn jańǵyrmaly ener­gııa kózderiniń taǵy 10 nysanyn paıdalanýǵa berý josparlanýda. Bul týraly «Samuryq-Energo» AQ-nyń qańtar-mamyr aılaryndaǵy Qazaqstannyń elektr energııasy men kómir naryǵyn taldaýynda aıtylǵan.

Kim ınvestısııa salady?

Investor kelse, kılovaty 20 teńge­den 100 teńgege kóterilýi kerektigi álden-aq belgili bolyp qaldy. Sebebi ınvestorǵa áleýmettiń jaǵdaıy emes, qal­tasy mańyzdy. 100 teńgelik tarıf tuty­nýshynyń arqasyn aıazdaı qarıtyny túsinikti. Bul rette qymbat tarıftyń salmaǵyn qaı taraptyń sýbsıdııa arqyly jeńildete alatyny bizge beımálim.

Energetıka mınıstri Bolat Aqsho­la­qovtyń aıtýynsha, 2035 jylǵa qa­raı jańa energetıkalyq qýattardyń qu­rylymy mynadaı bolady: 6,5 GVt jańar­tylatyn energııa kózderi (JEK), 5 GVt-tan astam gaz arqyly óndiriletin, 2 GVt-tan astam sý elektr stansalary, 1,5 GVt ­kómir arqyly óndiriletin qýat, sondaı-aq 2,4 GVt ıadro­lyq generasııa. Bul rette sarapshylar energetıka salasynyń alǵa qoıǵan maq­satyna qalaı jetetinin kórsetetin birde-bir uzaq mer­zim­di strategııalyq qujat joqtyǵyna alańdaıdy. Mundaı q­u­jattyń el úshin mańyzy zor. 

Energııa baǵasynyń álemdik konıýnk­­­týrasy, kómir baǵasynyń ósýi (elektr energııasynyń eń arzan kózi), lo­gıs­tıka, energııa tutynýdyń artýy elektr ener­gııasynyń qymbattaýyna sebep bo­lyp otyr. Baǵalardyń kóterilýin ishinara elektr energııasy óndirisiniń tómen­deýimen túsindirýge bolady: 2022 jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda Qazaq­standa 48 108,4 mln kVt/saǵ elektr qýaty ón­di­rildi, bul 2021 jyldyń sáıkes keze­ńinen 1,4 %-ǵa az. Usynystyń azaıýy suranystyń ósýi aıasynda oryn alýda: jyl saıyn elektr energııasyn tutyný ósýde.

«Jasyl» energııa ma, álde qara kómir me?

Memlekettik syılyqtyń laýreaty, akademık Birlesbek Alııarov JEK máselesine jańǵyrmaly energııa kózderi álemdik trend bolǵan soń kóńil bólinip otyrmaǵanyn, energetıka salasyndaǵy túbegeıli ózgerister kezeńinde ómir súrip otyrǵanymyzdy aıtady. Sońǵy on­jyl­dyqtarda jasyl energııa kózderi týraly kóp aıtylsa da álem dástúrli qýat kózderinen ázirge bas tartpaıdy. Máselen, EO elderi kómir qoryn daıyndaýǵa kirisse, QHR tabıǵatqa keri áser etetin ǵylymı jobalarǵa den qoıdy. Álemde energııanyń 13 %-y – JEK, 15 %-y – GES, 9,9 %-y AES en­shi­sinde, al 60 %-y kómir jáne basqa qazba baılyqtar úlesinde. QHR-da kó­mir quramyndaǵy tabıǵatqa zııany bar qosym­shalardy tazartý ǵylymı túrde júıe­lendi.

Biz de álemdegi ózgeristerden aınalyp óte almaımyz. 2023 jyldan bas­tap Qazaqstanǵa basqa eksporttaýshylar sııaqty kómirtegi izi bar ónimderge ekosalyq salynady. Qazaqstan Parıj klımattyq kelisimine qol qoıdy, 2050 jylǵa qaraı jańartylatyn energııa kózderinen barlyq energııanyń jartysyn óndirýge mindetteme aldy. Biraq munyń bári ázirge talqylaný ústinde. Halyqaralyq sarapshylar Reseı men Batys elderiniń arasyndaǵy jaǵdaı Parıj kelisimde aıtylǵan usynystardy joqqa shyǵarýy múmkin ekenin aıtyp jatyr.

«Úndistan men Qytaı – Parıj keli­simin 2050 jyldan 2080 jylǵa shege­rýi múmkin. Mundaǵy ustanym múldem túsi­niksiz. Azııadaǵy energııa baǵasy Eý­ro­pada qymbattaǵan saıyn ósedi. Pákistan, Úndistan sııaqty Azııa elderi sonsha­lyqty baı emes», deıdi B.Alııarov.

Elimizde byltyr jańartylatyn ener­gııa kózderiniń 126 nysany boldy. Ras, bul barlyq elektr energııasyn óndirýdiń 3 %-yn ǵana quraıdy. Al eldegi energetıkanyń «patshasy» sanalatyn kómirdiń úlesi – 70 %. Qazaq­stan­dyq kómir – álemdegi eń arzan kómir. Ǵalymdar jer qoınaýyndaǵy kómir qorynyń birneshe ǵasyrǵa jetetinin aıtyp otyr. Bizde ázirge JEK az, Almaty men Ekibastuzdaǵy jylý elektr stansasynyń jumys isteı bastaǵanyna jarty ǵasyrǵa jýyqtady. B.Alııarov qazaqstandyq jelilerdi elektrlendirý deńgeıi óte joǵary ekenin jáne bul jaǵdaıda jańartylatyn energııada qan­daı da bir serpilister kútpeıtinin aıtady. «Qazaqstan boıynsha jel qýa­ty­nyń jyldyq deńgeıi 3 myń saǵatqa jetedi. Sondyqtan, JEK – memlekettiń múm­kindigine qaraı alǵa jyljıtyn bala­maly joba. Al AES pen dástúrli energııa kózderin damytý men jańǵyrtý – qajettilik», deıdi akademık.

Gazdyń róli artyp keledi

lsm.kz saıtynyń málimetinshe, negizgi jabdyqtardyń tozýy Shymkentte – 91,8%, Jambyl oblysynda – 89,3 %, Nur-Sultan qalasynda – 34,6 %, Atyraý oblysynda 37,2 %-dy quraǵan. Jalpy esepte Qazaqstandaǵy jylý elektr stan­sa­laryndaǵy negizgi jabdyq­tar­dyń ortasha tozýy 55 %-dan asty degen málimet bar. Respýblıkanyń energetıkalyq júıesi apattar men elektr energııasynyń tapshylyǵy máselesimen birinshi ret kezdesip otyrǵan joq. Máselen, 2007-2012 jyldary ony sheshý úshin elektr energııasyna shekti tarıfterdi engize otyryp, «Investısııalarǵa aıyrbas tarıfi» baǵdarlamasy qabyldandy. Alaıda onyń aıasynda júrgizilgen baǵa kórsetkishterin «túzetý» ınvestısııanyń qa­jetti kóleminiń kelýine jaǵdaı týǵyz­ba­dy. Onyń ústine tarıfterdi kóterýdiń bulyńǵyr jáne sybaılas mehanızmi bar. Bul elektr energetıkasy salasyn damytý úshin kúrdeli máselege aınaldy.

Táýelsiz sarapshylar jańǵyrmaly energııa kózderin óndiretin tehnolo­gııa­nyń biz úshin qymbat oıyn ekenin aıtýdan jalyqqan emes. Biraq álem­dik energetıka ındýstrııasynda onyń tanymal­dy­ly­ǵy men qajettiligi moıyndala bas­tady. Mamandar munyń sebebin klı­mattyń jahandyq ózgerýimen jáne kó­mir­­qyshqyl gaz shyǵaryndylaryn azaı­tý qajettiligimen túsindiredi. Bul rette jańartylatyn energııaǵa kóshý kóptegen memleket úshin qıyn jáne máse­leniń sheshimi bola almaıtyny anyq. Qazaqstanda, mysaly, 2022 jyly jos­parlanǵan 347 MVt-tyń 31 %-y ǵana iske qosylady. Mundaı jaǵdaıda kó­mirtegisiz ekonomıkaǵa kóshý jáne kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý týraly aıtý áli erte. Onyń ústine, Ener­ge­tıka mınıstrliginiń málimeti bo­ıynsha, Qazaqstanda óndiriletin elektr ener­gııasynyń 69 %-y kómirmen jumys is­teıtin elektr stansalaryna tıesili. Sarap­shy aıtyp ótkendeı, birinshi kezekte JEK-ke qatysty zańnamany jetil­di­rý qajet. Qazirgi zańnama ınvestorlar men halyq­aralyq qarjy ıns­tıtýttaryna tıimdi.

«Qazaqstannyń energetıkalyq aspek­tileri» ortalyǵynyń jetekshisi, PhD doktory Almaz Ábildaev elektr ener­ge­tıkasyndaǵy jaǵdaı máz emes ekenin, jasyl, jańartylatyn energııa kózderi týraly aıtpas buryn ózekti máselelerdi sheshý keregin aıtady. Bizdegi júıe bir­kel­ki emes. Soltústikte energııa kóz­de­ri jetkilikti bolsa, ońtústikte tap­shy­­lyq baıqalady. Qazir tapshylyq batys aımaqtarynda da baıqala bastady. №1 problema – biryńǵaı dıspetcherlik qyzmet, biryńǵaı elektrmen jabdyqtaý jelisiniń joqtyǵy. Mysaly, Atyraýda elektr qýaty jetispese, ony Qostanaıdan kúrt tasymaldaýǵa bolady. Keńes odaǵy kezinde úsh energetıkalyq júıege, batys bóliginde – Reseıge, soltústik óz aldyna, al ońtústikke keıde kórshi eldermen teń­gerim aǵyndaryn júrgizip keldik.

«Qazir elektr qýatyn soltústikten oń­tús­tikke tasymaldap jatyrmyz. Ondaı elektr jelisi bar, biraq bul jolda elektr energııasyn kóp joǵaltady. Kóp­­­tegen faktor bar, mysaly, klımat­ qolaı­syz­dy­ǵy, eski elektr jelileri. Keı jerlerde elektr jelileriniń tozýy 70 %-dy qurap otyr», deıdi sarapshy. Qazir sarapshylar arasynda maınıng óndirisi energetıka tapshylyǵyn tezdetti degen pikir tarap ketti.

Sarapshy aıtyp ótkendeı, EO elde­rin­de JEK-ine qatysty jańa aǵym­dar paıda bola bastady. Trend – burynǵydaı sý, jel kózderi ǵana emes, gaz. Iаǵnı ottegi kózderinen bólinetin energııa kóz­de­rine basymdyq berilýde.

«1990 jyldary Qazaqstanda energetıka sektoryndaǵy úles eksport­tyq taýar retinde munaıǵa, jylý men elektr ener­gııasynyń kózi retinde kómir­ge qo­ıyldy. Olar osy ýaqytqa deıin gaz máse­le­simen aınalysty. Qazir jaǵdaı ózge­rýde. Elektr energııasynyń taza kózi retinde gazdyń róli artyp keledi», dedi A.Ábildaev.

Tutynýshyny ne kútip tur?

Qarapaıym tutynýshy úshin elektr energııasynyń qymbattaǵany anyq – úsh jyl qatarynan kóterilip keledi. О́tken jyly baǵa 7%-ǵa qymbattasa, bıyl 8,7%-ǵa kóterildi. Sarapshylar aldaǵy jarty jylda taǵy da baǵanyń kóterilýin joqqa shyǵarmaıdy. Mundaı jaǵdaıda mem­leket qana emes, tutynýshylar da elektr jelilerine balama izdeýge máj­búr.

«Elimizde jaryqtandyrý ónim­de­rin óndirý men jetkizýde is júzinde báse­ke­lestik orta joq, otandyq óndirý­shi­ler joq. Bul rette Qazaq­stan­da energııa únemdeý áleýeti, sarapshylardyń baǵalaýy boıynsha, energııa tutynýdyń jal­py deńgeıiniń 30 %-yn quraıdy. Energııany únemdeıtin jaryqtandyrý ónim­deri qazaqstandyq satyp alýshy­lardyń nazaryn aýdarýda. Eń iri tutynýshylardyń qatarynda tur­ǵyn úıler, ákimshilik jáne qoǵamdyq ǵımarattar, sondaı-aq ónerkásip oryndary bar», deıdi ALSI-Asia-System dırektory Aleksandr Kamaev.

Osydan on shaqty jyl buryn ár úıdiń aýlasynda kúnnen, jelden qýat alatyn qondyrǵylar ornaıdy degen aqparat ańyz bolyp estiletin. Qazir bul shyndyqqa aınala bastady. Iri qa­la­lardyń shetin ala ornalasqan jeke úı­lerde kúnnen, jelden qýat alatyn qondyrǵylarǵa kóz úırenip qaldy.

A.Kamaevtyń aıtýynsha, Eýropa el­de­rinde úıdiń tóbesine kún batareıalaryn ornatý arqyly elektr energııasy únemdeledi.

«Qazaqstanda shýaqty kúnder kóp. Bul tájirıbeni qoldanýǵa bolady. Sonymen qatar qýattalatyn ekologııalyq taza gene­­ra­torlar paıda boldy. Mundaı gene­ra­­torlarmen elektr qýatynyń úzilýi qaýipti emes. Úıdegi barlyq derlik elektr qurylǵysyn qýattaýǵa bolady. Kún energııasyn paıdalana otyryp, qara­­ja­ty­myzdy únemdep qana qoımaı, eko­logııaǵa da qamqorlyq jasaımyz», deıdi ol.

Jalpy, búginde Qazaqstannyń ener­ge­tıkalyq ınfraqurylymyn jań­ǵyr­tý máselesi qyzý talqylanýda. Qoǵamdyq pikir smart jelilerdi iske qosý (zamanaýı smart tor tehnologııalary), dekarbonızasııa, atom elektr stansalaryn iske qosýǵa basymdyq berip jatyr. Sarapshylar energııa tapshylyǵyn toltyrý sharalaryn búginnen bastap qolǵa alý keregin aıtady. О́ıtkeni 2023 jylǵa qaraı eldegi elektr energııasynyń tap­shy­lyǵy 2 GVt-qa jetýi ábden múmkin.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

TOP-10 eldiń qatarynda

Sport • Búgin, 07:30

Jetinshi fınalynda jol berdi

Tennıs • Búgin, 07:27

Álem kýboginde oljaly boldy

Sport • Búgin, 07:23

Sákenniń SMart mektebi

Qoǵam • Búgin, 07:22

Jurtpen júzdesip, nysandardy aralady

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Jumyspen qamtýǵa septigin tıgizedi

Qoǵam • Búgin, 07:17

Qoqys ortasynda qalǵan eldi meken

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Salyqtan jaltaryp júr

Qarjy • Búgin, 07:13

О́zgeristi ózińnen basta

Pikir • Búgin, 07:12

Reformalardyń zańdy jalǵasy

Pikir • Búgin, 07:08

Jańashyldyqqa betburys

Pikir • Búgin, 07:07

Jolaýshylar aǵyny úsh ese artqan

Aımaqtar • Búgin, 07:05

Maqtashyny mazalaıtyn másele

Ekonomıka • Búgin, 07:00

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar