О́resi bıik ónertanýshy Márııam Ahmetova týraly ne bilemiz?

Qıyn jyldarda

Atam qazaq «Qus qanatymen ushady, quıryǵymen qonady» dep beker aıtpaǵan. 1921 jylǵy naý­ryz aıynda qarapaıym aýyl adamdary, erli-zaıypty Muqataı men Bulbıqanyń otbasynda Márııam dúnıege keledi. Buǵan deıin jas otbasynyń Ábilǵazy esimdi uly bolǵan. Osylaısha, zor qýanyshqa bólengen jas ata-ana arada alty jyl ótkennen keıin ta­ǵy da Jańbyrbaı esimdi uldyń áke-sheshesi atanady. Sol kezdegi shaǵyn aýyl Kókbastaýda turmys jaǵ­daılary asyp-tasyp turmasa da, dúnıege kelgen ár sábıdiń shildehana dýmany kóńildiń qa­laýymen, peıildiń keńdigimen, nıet­tiń túzýligimen ótip jatady. Toqeterin aıtqanda, otbasy músheleri birin-biri qadirlep, qur­mettep ózara shynaıy jarasady. Týysqandyq tamyrlary tereń boılap, bir-birine baýyr basyp, arqa súıep ómirdiń úlken kóshine ilese bastaıdy.

Áıtkenmen Muqataıdyń ul-qyz­darynyń jastyq shaǵy qazaq elin jaılaǵan asharshylyq kezeń­derimen tuspa-tus keledi dep kim oılaǵan? Otyzynshy jyl­dardyń bas kezindegi bolǵan náýbet úlkendi de, kishini de taǵdyr tálkegine túsirdi. Bala-shaǵasyn úkilep otyrǵan, tirshilik taýqymetin kóp kórgen Muqataıǵa saıası jala jabylyp, saldarynan ómirden mezgilsiz ótip ketken. Shańyraǵy shaıqalsa da eki uly men bir qyzyn qalaıda aman saqtap qalýǵa qareket jasaǵan Bulbıqa ana da asharshylyqtyń zardabynan qurban bolǵan. Bir otbasynyń oılamaǵan jerden oıran bolǵandyǵy ol kezde eshkimdi de tańdaı qaqtyrǵan joq. О́ıtkeni mundaı jaǵymsyz jaǵdaılar qazaq aýyldaryn keńinen jaılap ketken bolatyn. Aınalasy eki jylda áke-shesheden birdeı aıyrylǵan úsh jetim kózderi jáýdirep, qara ormanda qala berdi.

Qysqasy qandaı qıyndyqqa tap bolsa da aǵaıyndy úsheýi birin-biri pana tutty. Bul kezde Ábil­ǵazyny qaryndasy men inisiniń aldaǵy taǵdyrlary qatty  tolǵandyrdy. Úsheýine birdeı isher tamaq pen kıer kıimniń tabylýy da kúnnen-kúnge qıyndaı tústi. Aǵasy jasy úlkendeý aǵaıyn­darymen aqyldasa otyryp, qos baýyryn balalar úıine tap­syrýdy jón kóredi. Úlkender jaǵy muny durys sanaǵanymen, qaryndasy men inisi «Aǵa biz detdomǵa barmaımyz, ne kórsek te sizben birge kóremiz» dep qarsylyq bildirip, janarlaryna jas aldy. Týǵan baýyrlarynyń kóz jasyn kórgen Ábilǵazy shyn máninde shoshyp qalady. Ekeýin eki tizesine otyrǵyzyp, ystyq qushaǵyna alady. Qaryndasy men inisi biraz tynyshtalǵan kezde ol: «Men senderdi balalar úıine birjolata bermeımin, biraz jyl saýat ashyp, bilim alǵan­nan keıin óz qaramaǵyma qaı­ta alamyn. Sendersiz men qalaı ómir súremin? Sondyqtan aǵalaryńnyń aıtqan tilegin qabyl alsańdar, keleshekteriń jarqyn bolady dep oılaımyn», deıdi. Eki baýyrynyń mańdaılarynan taǵy da súıip qoıady. О́ksikterin ázer basqan qaryndasy men inisi aǵalaryna qarap: «Jaraıdy, bári de siz aıtqandaı bolsyn», deıdi. Ábilǵazy qos baldyrǵandy qoldarynan jetektep Almaty mańyndaǵy Qastek jetim balalar úıine ózi tapsyryp qaıtady. Tapsyryp qaıtqany bar bolsyn, botasynan aıyrylǵan ingendeı kúı keshedi. Marqum ata-anasynyń rýhy aldynda ózin kináli se­zin­gendeı ishteı kúızeliske tús­­­ti. Biraq baýyrlarynyń al­daǵy bolashaǵynyń baıandy bolatynyna senimdilik tanytty. Aǵasy adaspaǵan eken. Olardy izdep balalar úıine baryp turǵanda tár­bıeshileri jaqsy lebiz bil­dirýden jalyqqan emes. Ásirese Márııamdy kóbirek maq­taıtyn. Ozat oqýyn úlgi tutatyn, ata-anasynan alǵan tálim-tár­bıesine tánti bolatyn. Ápkeli-inili ekeýi osy jetimder úıinde se­gizjyldyq mektepten dáris alyp, úlken ómirge túlep ushty.

О́ner bıiginde

Alataý aıasyndaǵy ásem shahar Almatyǵa atbasyn tirep, qol­darynan keletin jumystardy atqarýǵa bel býdy. Týǵan aýyldary Kókbastaýǵa qaıta oralýdy ańsap júrgenderi de ras edi. Biraq jastyq shaqtary qalanyń tynymsyz tirshiligine beıimdelýdi qalady. Kúnkóris qamymen ártúrli jumystardy atqaryp júrgen Márııam Muqataıqyzy surapyl soǵys qarsańynda Almaty mýzy­kalyq ýchılıshesine oqýǵa túsip, ony 1942 jyly oıdaǵydaı támamdady. Mamandyǵy boıynsha jumysqa turǵannan keıin alǵan biliminiń azdyǵyna alańdady. Qaıtsem de joǵary bilimdi maman bolýym kerek degen maqsatty al­dyna qoıa bildi. Osyndaı ań­saý men armandaýdyń, izdený men ilgerileýdiń nátıjesinde Qur­man­ǵazy atyndaǵy memle­kettik konservatorııaǵa oqýǵa qa­byldanady. Úlken óner orda­synan sanaly tárbıe, sapaly bilim alǵan soń, Más­keýdegi L.I.Chaıkovskıı atyndaǵy kon­servatorııanyń aspırantýrasyna túsedi. О́nertaný ǵy­lym­darynyń doktory, professor V.M.Belıaevtyń basshylyǵymen bilim alyp, klassıkalyq mý­zykaǵa keńinen jol ashady. Osynyń nátıjesinde qazaq qyz­darynyń qatarynan birinshi bolyp ónertaný ǵylymynan kandıdattyq dıssertasııa qor­ǵaıdy. Onyń mundaı ǵylymı izdenisi Orta Azııa men Kavkaz elderindegi mýzyka mamandaryna úlgi bola biledi. Sonymen qatar zertteýshi ǵalym qazaqtyń halyq ánderin jáne sol kezderdegi ánderdi zerdeleýge kóp kóńil bóldi. Ataqty mýzyka maıtalmandary A.Jubanov jáne B.Er­zakovıchpen birigip «Qa­zaqtyń dástúrli ánderi men onyń máde­nıeti» atty monografııalyq týyn­dysy jaryq kóredi. О́nerdi zertteý maqsatyndaǵy mazmuny baı, máni joǵary maqalalary da arnaıy basylymdarda kóp ja­rııa­­landy. Munyń bári Márııam Muqa­taıqyzynyń qazaq halyq ánderiniń ómirsheń bola­tyn­dyǵyna yqpal etedi. Osyn­daı irgeli bilim or­dalary­nyń qa­byrǵasynda jú­rip res­pýblı­kamyzǵa, Odaqqa jáne shet­­elderge esimderi keńinen ta­nymal mýzyka óneriniń maıtalmandarymen tanysady ári syrlasyp júredi.

Sondaı keleli kezdesýlerdiń birinde talantty kompozıtor Muqan Tólebaevpen tanysady. Ekeýi bir-birin jaqsy kórgendikten óz aldyna otaý tigip, shańyraq kó­teredi. Olar on shaqty jyl erli-zaıypty retinde juptasyp, óne­geli ómir súredi.

Márııam Muqataıqyzy 1958 jyly Qazaq KSR Ǵylym akade­­mııasynyń M.Áýezov atyn­daǵy ádebıet jáne óner ınstıtý­ty mýzyka salasynyń ǵyly­mı-zert­teý bólimine ju­mys­qa tur­dy. Sol jyly Qazaqstan kom­pozı­tor­lar odaǵynyń múshe­ligine qa­byl­­dandy. Atalǵan ıns­tı­týttyń ǵy­lymı-zertteý bóli­minde uzaq jyldar aǵa ǵylymı qyzmetker bolǵan Márııam Muqataıqyzynyń mańdaıyna ekinshi ret turmysqa shyǵý jazylypty. Taǵdyr tolqy­ny keıingi kúıeýi Ǵnııat Barly­baevpen jolyqtyrdy. Ǵnııat Ah­meduly halqymyzdyń birtýar uly Dinmuhammed Qonaevpen taý-ken ınstıtýtynda birge oqyǵan kýrs­tasy ári dosy bolǵan.

О́nertaný ǵylymymen qoıan-qoltyq aralasyp júrgen apaıy­myz ınstıtýttyń qoǵamdyq ju­mys­taryna da belsene atsalysady. Atap aıtqanda, jıyrma shaqty jyl boıy bastaýysh partııa uıymyn basqarady. Osy uıymda esepte turǵan Á.Tájibaev, Á.Sháripov, M.Ǵabdýllın, L.Áýe­zova, M.Bazarbaev, Z.Ah­metov, T.Áb­dirahmanova jáne taǵy bas­qa da qazaq zııalylary­men shy­naıy syılasyp, eń­bek etken. Uzaq jylǵy eren eńbekteri úshin Úkimet nagradalarymen mara­pattalǵan. Máselen, Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń gramotalaryna birneshe ret ıe bolǵan. 1975 jyly Sh.Ýálıhanov atyndaǵy syı­lyqtyń ıegeri, al 1983 jyly Qazaq KSR-niń eńbek sińir­gen mádenıet qaıratkeri atandy. Sonymen qatar on shaqty medal­dyń ıegeri ekendigin aıtsaq ta jet­kilikti.

Ahmetjan QOSAQOV,

ardager-jýrnalıst

Jambyl oblysy,

Shý aýdany