Saıasat • 23 Tamyz, 2022

«Jasyl Qazaqstan» ulttyq jobasy elimizge ne beredi?

1588 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda «Jasyl Qazaqstan» ulttyq jobasyn iske asyrý barysy qaraldy. Bul másele týraly baıandaǵan Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshevtiń aıtýynsha, «Jasyl Qazaqstan» ulttyq jobasynyń negizgi maqsaty – atmosferalyq aýanyń lastanýyn azaıtý, qaldyqtardy, sý resýrstaryn jáne orman sharýashylyǵyn basqarý júıesin jetildirý.

Jylý ortalyǵyn gazǵa aýystyrýdyń paıdasy kóp

S.Brekeshev «Jasyl Qazaqstan» ulttyq jobasy qolaıly ómir súrý ortasy men ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti. Ulttyq joba 4 baǵytty, 11 mindetti, 19 kórsetkishti jáne 48 is-sharany qamtıdy.

2021 jyly ulttyq jobany iske asyrýǵa 89,3 mlrd teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 27,6 mlrd teńge, jergilikti bıýdjetten 15 mlrd teńge jáne bıýdjetten tys 46,7 mlrd teńge qarjy kózdelgen. Bıyl ulttyq jobanyń is-sharalaryn iske asyrýǵa shamamen 161 mlrd teńge josparlandy.

2021 jyldyń qorytyndysy bo­ıynsha barlyq negizgi kórsetkishke qol jetkizildi. Jedel málimetterge sáıkes, osy jyldyń I jartysynda josparlanǵan kórsetkishter de oryndalýda. «Atmosferalyq aýa sapasyn jaqsartý» sharalary sheńberinde 10 iri qalada 5 jyl ishinde 16 iri kásiporynda shyǵaryndyny 20%-ǵa qysqartý kózdelip otyr. 2021 jyly 16 kásiporyn atmosferalyq aýaǵa 655 myń tonna lastaýshy zattar shyǵardy, bul 803,8 myń tonna lımıt kezinde 2020 jylǵy deńgeıden 3%-ǵa tómen. Osy jyldyń 6 aıynda kásiporyndardyń emıssııalary 293,2 myń tonnany qurady, bul byltyrǵy sáıkes kezeńinen 6,7%-ǵa tómen», dedi S.Brekeshev.

Bul kórsetkishke tabıǵatty qorǵaý is-sharalarymen qatar, ónerkásipti modernızasııalaý esebinen qol jetkizildi. Ol úshin kásiporyndar óz qarjysynan 15,4 mlrd teńge bóldi. Mysaly, «ArselorMıttal Temirtaý» qoǵamynyń Bolat departamenti aglomerat býnkerler korpýstary shań tazalaý jabdyqtaryn jańartyp, qazandyq agregattarynyń elektr súzgilerine jóndeý júrgizdi. Bul shara shyǵaryndyny 1,1 myń tonnaǵa azaıtýǵa múmkindik berdi. Áktasty usaqtaý korpýsynyń shań tazalaıtyn jabdyqtaryn qaıta qurý jáne elektr súzgilerin ornatý arqyly aglomerattardy jentekteý aımaǵynyń gaz shyǵarý jolyn qaıta jańartý boıynsha jumystar bastaldy. Jumys bıyl aıaqtalady. Jalpy, kásiporyn boıynsha 2025 jylǵa 30%-ǵa tómendetý josparlanyp otyr.

Almatyda ekinshi jylý elektr ortalyǵyn gazǵa aýystyrý josparlanǵan. Bul 2025 jylǵa qaraı lastaýshy zattar shy­ǵaryndylaryn 80%-ǵa tómendetý­ge múmkindik beredi. Al Atyraý mu­naı óńdeý zaýytynda katalıtıkalyq krekıng­tiń tútin gazyn tazalaý jáne otyn gazyn amın qyshqylymen tazartý jumys­tary júrgizilip jatyr. Bul las­taýshy zattardyń shyǵaryndylaryn 3,6%-ǵa tómendetýge múmkindik beredi. Jalpy, 2030 jylǵa deıin 9,1%-ǵa tómendetý josparlanyp otyr.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrs­­tar mınıstri óńirlerde qaldyq­tar­dy satysyna qaraı basqarýdy jú­ıeli josparlaý boıynsha keshendi jumys atqarylmaı jatqanyna nazar aýdar­dy. Osyǵan baılanysty, vedomst­vonyń usy­nysy boıynsha ákimdik­ter kommýnaldyq qaldyqtardy basqarý baǵdarlamasyn ázirleýi, óńirde qaldyq­tardy basqarýdyń barlyq júıesin eskerýge tıis.

Araldy saqtaý úshin qazirgi ýaqytta «Aral teńiziniń soltústik bóligin damytý jáne qalpyna keltirý» jobasynyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi ázirlenýde. Sonymen qatar Aqtóbe oblysyndaǵy Shalqar kólin tazartý jumysy jalǵasyp jatyr.

Bıoalýantúrlilikti saqtaý maq­satyn­da ulttyq jobaǵa 3 mindet engi­zilip, onyń ishinde 3 kórsetkish jáne 8 is-shara qabyldandy. Ulytaý taý-dala massıviniń ekojúıesin qalpyna keltirý jáne saqtaý úshin Memleket basshysynyń tapsyrmasymen aýdany 58,9 myń gektardy quraıtyn «Ulytaý» ulttyq parki quryldy.

Memleket basshysynyń 2 mlrd aǵash otyrǵyzý jónindegi tapsyrmasy aıasynda oblys ákimdikteri ormandy qalpyna keltirý jónindegi keshendi josparlardy bekitti, ınteraktıvti karta daıyndalyp, kerekti tehnıka men jabdyq quraldary satyp alyndy. 2021 jyly josparlanǵan 44,3 myń gektardyń ornyna 66 myń gektar alqapta 138 mln-ǵa jýyq aǵash otyrǵyzyldy. Bıyl kóktemge josparlanǵan 66,9 myń gektardyń 39 myń gektaryna 106,4 mln aǵash otyrǵyzyldy. Orman daqyldarynyń negizgi jumys kólemin aıaqtaý kúz mezgiline belgilengen. «Sonymen birge Aral óńiriniń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda byltyr 100 myń gektarǵa sekseýil otyrǵyzdyq. Bıyl 250 myń gektar otyrǵyzý josparlanǵan. Osy jyldyń kókteminde 12 myń gektar sekseýil otyrǵyzyldy, qalǵan 238 myń gektarǵa kúzde otyrǵyzylady. Kórsetkishter tolyǵymen oryndalatyn bolady», dedi S.Brekeshev.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri bıyl Aqtóbe jáne Batys Qazaqstan oblystarynda bekitilgen josparly jumystardy júrgizýge qarjy bólinbegenin atap ótti. Bul Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaýǵa kedergi keltirýi múmkin.

«Ekologııa bolashaǵy» baǵyty bo­ıynsha 2021 jyly jalpy orta mekteptiń 6-synyp baǵdarlamasyna «Ekologııa» kýrsy engizildi. Eń úzdik halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, ekologııalyq-bıologııalyq fakýltatıvtik ádisteme ázirlendi. Bıyl «Eko-bilim berýdiń úzdik uıymy» jyl saıynǵy ulttyq konkýrsyn ótkizý josparlanýda.

Birikken Ulttar Uıymynyń PAGE baǵdarlamasynyń qoldaýymen ekolo­gııalyq aqparat kózimen qamtyl­ǵandar sanyn arttyryp, ekologııalyq mádenıetti qalyptastyrý jóninde ulttyq medıa-josparynyń tujyrymdamasy daıyndaldy. Tujyrymdama qoǵamdyq eko-pikirdi qalyptastyrý úshin aqparattyq túsindirý kampanııasyn uıymdastyrý ádisin usynady.

Ár óńirde ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý jospary ázirlenbek

Jalpy, júrgizilip jatqan jumysta nátıje joq emes. 2021 jyly 16 kásip­oryn atmosferalyq aýaǵa shyǵarǵan las­taýshy zattar mólsheri 3%-ǵa azaıǵan, al 2022 jyldyń 6 aıynda byltyrǵy sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 6,7%-ǵa tómendedi. Bul kórsetkishke tabıǵatty qorǵaý is-sharalarymen qatar, ónerkásipti modernızasııalaý esebinen qol jetkizildi. Sonymen qatar 3 005 polıgonnyń 639-y ekologııalyq normalarǵa sáıkes keltirildi. Bólek jınaý úshin 3 876 konteıner ornatyldy. Nur-Sultan qalasynda qurylys qaldyqtaryn jınaýǵa jáne óńdeýge arnalǵan alań salyndy. Pavlodar oblysynda «Bylqyldaq» kóli aýmaǵynyń lastanýyn oqshaýlaýǵa baǵyttalǵan is-sharalar ótkizilip jatyr.

Sondaı-aq kanaldardy, sonyń ishinde Balqash kóliniń basseıninde jańǵyrtý jumystary júrgizildi. Syrdarııa ózeniniń 50 shaqyrymy tazartyldy. 22 arnanyń sý esebi sıfrlandy. Osy sharalar Balqash kóline shamamen 12 tekshe kılometr sý aǵymyn qamtamasyz etti, Soltústik Aral teńiziniń kólemi 20,6 tekshe kılometr deńgeıinde saqtalyp, sýarý kezinde sý shyǵyny 200 mln tekshe metrge qysqartyldy, kólemi 230 mln tekshe metrge sý qosymsha jınaqtaldy.

Osy jaıttarǵa toqtalyp ótip, máseleni qorytyndylaǵan Premer-Mınıstr qorshaǵan ortany jaqsartý úshin 2023 jylǵy 1 qańtardan bas­tap iri kásiporyndarda emıssııalar monıtorınginiń avtomatty júıesin engizý qajettiligi týraly norma kúshine enetinin eske salyp ótti. «Atalǵan shara árbir kásiporynnyń zııandy qaldyqtary týraly jedel ári shynaıy aqparat alýǵa baǵyttalǵan. Sondaı-aq bul norma kásiporyndarǵa monıtorıng júrgizip, atmosferaǵa shyǵatyn zııandy qaldyqtar deńgeıi asyp ketken jaǵdaıda jedel sharalar qoldanýǵa múmkindik beredi. Ekologııa mınıstrligine júıeni engizýdi erekshe baqylaýǵa alýdy tapsyramyn», dedi Á.Smaıylov.

Sonymen qatar Memleket basshysy­nyń tapsyrmasy boıynsha, 5 jyl ishinde 2 mlrd túp aǵash otyrǵyzý týraly aýqymdy joba iske asyrylyp jatyr. 2021 jyly 66 myń gektar alańǵa shamamen 138 mln aǵash otyrǵyzyldy. Alaıda bıyl Aqtóbe jáne Batys Qazaqstan oblystarynda qarjylandyrý az bolǵandyqtan, jos­parly kórsetkish oryndalmaı qalýy múmkin. «О́ńirlerdiń ákimdikteri Qarjy mınıstrligimen birlesip, osy máseleni pysyqtasyn», dedi Premer-Mınıstr.

Úkimet basshysy ótken jyldan beri ekologııalyq tólemder ekologııalyq ahýal­dy jaqsartý sharalaryna baǵyt­talýy tıis degen norma qoldanylyp jatqanyn atap ótti. «Ol úshin Ekologııa mınıstrligi ákimdiktermen birge árbir óńir boıynsha ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin is-sharalar josparyn ázirleýi kerek», dedi Á.Smaıylov.

Premer-Mınıstr Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý, Qarjy, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrlikterine iri eldi mekenderde turmystyq qatty qaldyqtar polı­gondaryn salý úshin jobalaý-sme­talyq qujattamany ázirleýge qarajat bólý máselesin pysyqtaýdy tapsyrdy.

a

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

 

Egin esebinen astyqpen tolyq qamtamasyz etiledi

Úkimet otyrysynda qaralǵan ekinshi másele – jem-shóppen qamtamasyz etý jáne egin oraǵy naýqanyna daıyndyq týraly tapsyrmalar boldy.

Baıandama jasaǵan Aýyl sharýashy­lyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn azyqpen qamtamasyz etý jumystary aıasynda jem-shóp daqyldarynyń egis alańdary 448,1 myń gektarǵa ulǵaıtylǵanyn habarlady. Onyń aıtýynsha, jemshóp satyp alýdy sýbsıdııalaýǵa qarajat bólindi, jem-shóp astyǵyn satyp alý úshin Azyq-túlik korporasııasynyń jar­ǵylyq kapıtaly ulǵaıtyldy, 1 qa­zanǵa deıin el aýmaǵynan bıdaı shyǵarýǵa kvotalardyń qoldanysy uzartyldy.

Budan basqa, árbir óńir boıynsha júıeli sharalardy qamtıtyn Azyq óndirisi salasyn damytý jónindegi 2022-2025 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy ázirlenip, bekitildi.

Mınıstr respýblıkanyń barlyq óńirinde jappaı egin jınaý bastalǵanyn aıtty. Búginde barlyǵy 2,2 mln gektar dándi jáne dándi-burshaqty daqyldar (13,9%) jınaldy, ortasha ónimdilik ár gektarǵa 14,6 sentnerden aınalyp, 3,3 mln tonna astyq bastyryldy. Bıyl aýyl sharýashylyǵy daqyldary egilgen alań 23,4 mln gektardy qurady, bul 2021 jylmen salystyrǵanda 387,1 myń gektarǵa artyq.

Aýyspaly qaldyqtardy eskere otyryp, jalpy astyq jınaýdan kútiletin kólem respýblıkanyń ishki qajettiligin tolyq qamtamasyz etý, sondaı-aq astyqtyń belgili bir kólemin eksportqa ótkizý jáne dástúrli naryqtardaǵy saýda pozısııalaryn saqtaý úshin jetkilikti.

Energetıka mınıstri Bolat Aqsho­laqovtyń málimetinshe, bıyl kúzgi dala jumystaryna 423,5 myń tonna dızel otyny bólindi. Shildede 106,6 myń tonna tıeldi, tamyzda 148,2 myń tonnaǵa tólenip, 87,4 myń tonna tıeldi.

Aýyl sharýashylyǵy taýaryn ón­dirýshilerge munaı óńdeý zaýyttarynan dızel otynyn jetkizý basym negizde júzege asyrylady. Olardyń baǵalary óńirge baılanysty bólshek saýda baǵasynan 15-25% tómen.

Premer-Mınıstr jalpy bıyl mal azyǵyn daıyndaý jumystary úshin aýa raıynyń qolaıly bolyp turǵanyn aıtty. Degenmen Mańǵystaý jáne Atyraý oblystary grafıkten keshigip keledi. «Bul óńirler jumys qarqynyn kúsheıtýi kerek», dedi Á.Smaıylov.

Premer-Mınıstr Úkimettiń egin oraǵyn qarjylaı jáne materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etý bo­ıynsha barlyq qajetti sharany qabyldaǵanyn aıtyp ótti. «Bıylǵy boljam boıynsha, astyqtyń túsimi ortasha jyldyq kórsetkishten joǵary bolýy kerek. Osyǵan baılanysty Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men ákimdikterdiń basty mindeti – egin oraǵyn ýaqytynda jáne sapaly ótkizý», dedi Á.Smaıylov.

Úkimet basshysy elevatorlardyń astyqty qabyldaýǵa jáne saqtaýǵa da­ıyn bolýyn qamtamasyz etý keregin aıtty. Sonymen qatar Aýyl sharýashylyǵy, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrlikteri men «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasyna óńir ákimdikterimen birlesip, vagondarmen qamtamasyz etý jáne logıstıka máselesin sheshý jumystaryn júrgizýdi tapsyrdy.

Úkimet basshysy Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine Azyq-túlik kelisimshart korporasııasymen birlesip, qys mezgiline jemshóp qoryn ýaqtyly jasaqtaý sharalaryn qabyldaýdy ári onyń baǵasynyń turaqty bolýyn qamtamasyz etýdi mindettedi.

Á.Smaıylov dızel otynymen qamtamasyz etý máselelerine erekshe nazar aýdardy. Osy jumys aıasynda Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Roman Sklıarǵa janar-jaǵarmaıdyń baǵalaryn baqylaý jáne tapshylyǵyna jol bermeý jónindegi turaqty jumys isteıtin komıssııa qurý tapsyryldy. «Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigimen jáne ákimdiktermen birlesip, baǵa negizsiz kóterilgen jaǵdaıda tıisti den qoıý sharalaryn qabyldaýy kerek. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi, «QazMunaıGaz» jáne QTJ kompanııalary Munaı óńdeý zaýyttarynan munaı ónimderin ýaqtyly jiberýdi qamtamasyz etý boıynsha sharalar qabyldaýy qajet», dedi Á.Smaıylov.

Sonymen qatar Sıfrlyq damý, ın­no­vasııalar jáne aeroǵarysh óner­kásibi jáne Energetıka mınıstr­lik­terine dızel otynyn satýdyń táý­­liktik lımıtterin baqylaý jónin­degi aq­parattyq júıeni engizýdi jedel­detýdi, Energetıka mınıstrligine óńir ákimdikterimen birlesip, egin oraǵy kezinde sharýalardy janar-ja­ǵarmaımen ýaqtyly qamtamasyz etý máselesin turaqty baqylaýda ustaýdy tapsyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Ozyq tehnologııaly operasııalar

Medısına • Búgin, 07:09

Mańyzy zor mádenı joba

Qoǵam • Búgin, 07:07

Qarashadaǵy qara óleń

Qoǵam • Búgin, 07:04

«Tórttik fınaldan» tys qaldy

Sport • Búgin, 07:03

«Spartak» san soqtyryp ketti

Hokkeı • Búgin, 07:02

Kýkýshkın kúshine endi

Tennıs • Búgin, 07:00

Túıtkili kóp turǵyn úı

Saıasat • Keshe

Jas sarapshylar taldaýy

Saıasat • Keshe

Ketigin tapqan kásiporyn

Ekonomıka • Keshe

Aıan týraly baıan

Rýhanııat • Keshe

Úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Keshe

Fransııa – pleı-offta

Fýtbol • Keshe

Aıazdaǵy apat

Aımaqtar • Keshe

Arheolog asýlary

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar