Aımaqtar • 31 Tamyz, 2022

Eldiń kútkeni – avtobannyń bitkeni

167 ret kórsetildi

Qaraǵandydan bastalyp, Balqashty basyp ótetin kúre joldyń qurylysyna kelgende til kúrmele beredi. Osydan úsh jyl buryn, ıaǵnı 2019 jyly bastalǵan tórtjolaqty bul avtobannyń qurylysy saǵyzsha sozylyp, búginge deıin bitpeı tur. «Buǵan ne sebep boldy eken?» degen zańdy suraq týyndaıdy.

Uzyndyǵy 363 shaqyrym bolatyn bul joldyń qurylysyn óz kózimizben kórip, jaýapty mamandarmen sóıleskende, bul suraqtarǵa da tam-tumdap jaýap aldyq. «Qaz­AvtoJol» UK» AQ Qaraǵandy oblys­tyq fılıalynyń dırektory Sy­rym Hamzın kúre jol qurylysyna ki­di­ris bolǵan sebepterdi bylaısha jipke tizip berdi.

– 2020 jyly pandemııaǵa baılanys­ty qıyndyqtar týyndady. Ol kezde mamyr aıyna deıin blok-beketter boldy. О́zge qalalar men shetelderden kelgen jumysshylar kezek-kezegimen 14 kúndik karantınge jiberilip otyrdy. Sonyń saldarynan jumysshy kúshi jetispeı, jol qurylysynyń ekpini báseńdedi. Odan keıin eki bas merdigerdiń biri jobadan shyǵaryldy. Sóıtip, jumystyń bar aýyrtpashylyǵy men jaýapkershiligi Qytaıdyń Construction Co. Ltd. kompanııa­syna artyldy, – dedi S.Hamzın.

Odan keıingi problemanyń biri bıtým men dızel otynynyń jetispeýshiligi bolǵan eken. Dızel otyny demekshi, mundaı másele bıyl da týyndaýy múmkin.

– Bizdegi tehnıkanyń bári solıarkamen júredi. Kúnine 100 tonnaǵa deıin jaǵamyz. Al endi, taıaýda egin orý naýqany bastalady. Dızel otynyna degen tapshylyqtan báribir qashyp qutylmaımyz, – deıdi jaýapty maman.

Mundaı tyǵyryqtan shyǵý úshin bas merdigerler dızel otyny úshin tólemdi aldyn ala jasap qoıǵan eken. Osynyń nátıjesinde úlken problema bolmaýǵa tıis degenge sengisi keledi mamandar.

«Qaraǵandy – Balqash» avtobanynyń qurylysy bastalǵaly júrgizýshiler úshin azapty kúnder týǵany ras edi. Endi ózińiz oılap qarańyzshy, úsh jyl boıy 148 shaqyrym bolatyn seksenge tarta aınalma jolmen shańǵa kómilip, saldyr-gúldir etip júrý ońaı deısiz be? Ýaqytsha dep amaldap salynǵan bul joldar talaı kóliktiń túbine jetti, talaı júrgizýshiniń shashyn aǵartyp, júıkesin tozdyrdy.

Áıteýir, bıyl bul qurylystyń boıynda tirshiliktiń nyshany baıqaldy. Qazirgi tańda kúre joldyń barlyq segiz teliminde qurylys jumystary júrgizilip jatyr. Árbir telim boıynsha is-shara jospary ázirlenip, jumys kestesi bekitilgen. Ma­mandardyń aıtýynsha, bıyl aınalma joldardyń sany 94 %-ǵa azaıypty. Muny ózimiz de baıqadyq: búginde 70 sha­qy­rymnan astam asfalt tóselgen. Buǵan deıin aınalma joldardyń jalpy uzyndyǵy 148 shaqyrym bolatyn edi, qazir onyń toǵyz shaqyrymy ǵana qalypty. Sonymen qatar kúre joldyń boıynda jasandy konstrýksııalar qu­rylysy da qarqyndy júrip jatyr eken. Atap aıtqanda, joba aıasynda mal aıdaý, jol ótpeleri, kólik aıryqtary men kópirler sııaqty 46 iri jasandy konstrýksııa qurylysy qarastyrylǵan. Al qazirgi ýaqytta bul jumystardyń 65 %-y aıaqtalypty. Budan bólek, jol qurylysshylary sý ótkizgish 298 qubyr ornatyp, aýyl sharýashylyǵy tehnıkalary ótetin 18 kópir salǵan.

Atalǵan joldyń áńgimesi kóbeıip tur­ǵan ýchaskesi Shet aýdanynyń aýmaǵyndaǵy Qyzylqoı jáne Nurataldy aýyldary ara­s­ynda bolatyn. Qazir munda eki jolaq boıymen qozǵalys ashylǵan. Munyń ózi Almatyǵa qaraı jáne Almaty jaqtan aǵyl­ǵan kólikterge sál de bolsa demeý boldy.

Jalpy, «QazAvtoJol» UK» AQ Qara­ǵandy oblystyq fılıalynyń basshysy Syrym Hamzınniń sózine qulaq túrsek, qurylys jumystary úsh negizgi baǵyt boıynsha júrip jatyr. Atap aıtqanda, aınalma joldar joıylyp, kópirler men mal ótkelderin salý boıynsha jumystar jalǵasady jáne asfalt tóseý de qolǵa qyzý alynǵan. «Qazirgi ýaqytta 260 sha­qy­rymda qozǵalys qamtamasyz etilip otyr. Shart talaptaryna sáıkes, qurylys jumystaryn tolyq aıaqtaý 2023 jyldyń sońyna kózdelgen», deıdi ol.

Iá, jol qurylysynyń sozylyp ket­kenin, júrgizýshi bitkenniń ókpe-nazyn aıta berse, áńgime kóbeıeıin dep tur. Osy týraly el ishinde onsyz da túrli qaýeset kezip júr. Áıtse de, kúńirene bermegen jón-aý degen uıǵarymǵa keldik, kúre joldyń boıyndaǵy qyzǵan jumysty kórip. Bıyl jol qurylysyndaǵy arnaıy tehnıka sany úsh ese, al jumysshylardyń sany tórt ese artty. Naqty aıtar bolsaq, búginde jol salý jumystaryna 560 bir­lik arnaıy tehnıka men 1 myńǵa jýyq jumysshy jumyldyrylǵan.

Jol salý bar da, onyń uzyna boıyn abattandyryp, qyzmet kórsetý nysandaryna toltyrý jumystaryn da umytpaǵan jón. Mysaly, «QazAvtoJol» UK» AQ Qaraǵandy oblystyq fılıaly basshysy bergen málimetke saı, óńirde bul salany odan ári damytý úshin 19 demalys alańy daıyn turǵan kórinedi. Bul alańdar bolashaqta jol boıynda ornalasqan qyzmet kórsetý nysandaryna aınalmaq. Qurylys jumystary aıaqtalǵannan keıin «Qaraǵandy – Balqash» tasjolynyń bo­ıynda árbir 100-150 shaqyrym saıyn «A» jáne «B» sanatyna jatatyn úsh servıs nysany ashylady.

Jasyratyny joq, bul kúnde Qaraǵan­dy men Balqashty jalǵap jatqan jańa joldyń sapasyna qatysty el ishinde qaýe­set kóp. Bázbireýler dál qazirgi ýaqyt­ta jumysy qaýyrt júrip jatqan jol qurylysynyń sapaly bolaryna kúmánmen qaraıdy. Endi bir júrgizýshiler jańa jol tabanynyń keıbir jerleri qazirdiń ózinde tómen túsip ketkenin aıtyp júr. Olardyń bári muny asyqqannyń sharýasy dep esepteıdi.

Al jaýapty mamandar bolsa, jol qurylysynda mundaı olqylyqtarǵa jol berilmeıtinine nyq senimdi. Olar jol sapasyn baqylaýdyń ózi bes satyly júıeden turatynyn aıtady. Mysaly, bıtýmnyń, topyraqtyń, qıyrshyq tastyń jáne bas­qa da qajetti materıaldardyń sapasy merdi­gerlerdiń óndiristik bazalaryndaǵy zerthanalar da qatań tekserýden ótedi. Odan keıin tehnıkalyq baqylaý bar. Bul uıymnyń segiz birdeı ınjeneri kún sa­ıyn nysanda júrip, jol jumystarynyń barysyn qadaǵalaıtyn kórinedi. Budan bólek, avtorlyq baqylaý degen bar. Iаǵnı jobalaýshy merdiger jumysy­nyń jobalyq qujattamalarǵa sáıkestigin tek­seredi. Sosyn bul jumysqa «Ulttyq jol aktıvteri sapasynyń ortalyǵy» aralasady. Onyń mamandary materıaldardyń úlgilerin alyp, alýan túrli saraptama júrgizip, kinárat bitkendi maıshammen izdeıdi. Al eń sońynda tapsyrys berýshi, ıaǵnı «QazAvtoJol» kompanııasy jol sapasyn tekserýdiń tizginin óz qolyna alady. Kesimdi sózdi aıtyp, túpkilikti sheshimdi shyǵaratyn da solar.

Sapa demekshi, avtoban qurylysynda bul máselege aıryqsha mán berilip otyr­ǵanǵa uqsaıdy. Mysaly, tekserýshiler Aqshataý kentiniń tusynda 80 metrdeı asfalt jabynynyń standarttarǵa saı kelmeıtinin anyqtap, merdigerge sol ýchas­keni qaıtadan durystap saldyrtqan.

Sonymen, úsh jyl boıy qurylysy ashy ishekteı sozylyp, bitpeı qoıǵan avtoban kelesi jyldyń sońyna taman tolyqtaı iske qosylýy múmkin. Áne bite­di, mine bitedi dep júrgen jaýapty maman­dardyń aýyzy kúıgen bolsa kerek, bul kúnde olar saq sóıleıdi. Jaýaptary syr­ǵaq. «Bári jaqsy bolsa, árıne» degendi qosyp qoıady.

Iá, bul avtoban qurylysynyń bitkenin eldiń bári kútip júr. Aınalma joldar ábden zyqysyn shyǵarǵan avtojúrgizýshiler qýanatyn kún de taıaý qalǵandaı. «Estigen – tanyq, kórgen – anyq» degen bar ǵoı, kúre joldyń boıyndaǵy burqyraǵan jumysty kózben kórgendegi túıgen oı osylaı deýge negiz beredi.

 

Qaraǵandy oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar