Qandastyń basyn qosqan jıyn

Bul kúnderi...

Bul kúnderi alys-jaqynnyń bárine aıaýly Almaty kósheleri, uly dýmandy Alataý bókteri, túbi bir túrki jurtyna túgel baba – Qoja Ahmet Iаsaýı jatqan Túrkistan tóńiregi, has júırikterdiń tuıaǵy dúbirletken Degeres alqaby álemniń ár tarapynan qazaq ıisin ala kelgen neshe túrli taqııalar, shoshaq tóbeli tymaqtar, aq qurymdy qalpaqtar, aq jibek ásem jaýlyqtarmen kóktemgi gúldeı qulpyrdy, kók teńizdeı tolqydy. Meımandar bolǵan tarıhı jerlerde, avtobýs, vagon kerýenderi jyljyǵan jol boılarynda qazaqtyń ásem án-jyry áýelep, kúı-tolǵaýy san ǵasyrlyq saǵynyshtaı tógildi.

Bul kúnderi ár qazaqtyń jadynda tarıh betteri qaıta paraqtaldy.

Bul kúnderi zobalań jyldary urpaq sanasynan umyt bola bastaǵan eldik, erlik dástúrler, altynnan qymbat asyl salttar qaıta jańǵyrdy.

Bul kúnderi halqymyzdyń asyl qa­sıet­teri: tilge, dinge, dilge degen qurmet jańa bir bıikke umtyldy.

Bul kúnderi myńdaǵan qandastarymyz egemendi el bolǵan, jeke Baıraq jel­bi­retip, tól Eltańbasyn tórge ilgen Qa­zaqstan memleketiniń mereıine myń shú­kir aıtyp, erteńgi ómirine zor bola­shaq tiledi.

Bul kúnderi quryltaıǵa qatysýshylar Túrkistan, Jezqazǵan, Ulytaý sııaqty elimizdiń ejelgi saıası-áleýmettik, má­denı ortalyqtarynda bolyp, atajur­ty­men qaýyshty.

Bul kúnderi Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy qurylyp, bul uıymǵa ult ómirin jan-jaqty zerttep, qazaqtardyń áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı, rýhanı tynys-tirshiligindegi máselelerdi sheshý mindetteri júkteldi. Quryltaı shetelde júrgen qazaqtarǵa olardyń artynda arqa súıer irgeli eli baryn tanytty.

Álem elderi men qazaq halqyna úndeý tastaldy

Osy oraıda joǵarydaǵy tarıhı basqosýdyń saıası mańyzyna toqtalar bolsaq, quryltaıǵa qatysýshylar eń áýeli, jer júzi halyqtaryna, memle­ket­te­rine jáne olardyń úkimetterine, qazaq hal­qyna úndeý jarııalady.

Alǵashqy úndeýde: «Biz, Dúnıejúzi qa­zaqtarynyń quryltaıyna qatysý­shylar, ata-babamyzdyń kóne jerinde tuńǵysh ret jıyla otyryp, qazaq hal­qy­nyń taǵdyry, búgingi jaǵdaıy men keleshegin oılaı kele jáne dúnıejúzilik qoǵamdastyqtyń nazaryn qazaqtyń máselelerine aýdarýdy tileı otyryp; ýaqyt pen keleshek urpaq aldyndaǵy tereń jaýapkershilikti sezine otyryp; ultaralyq qatynastar salasynda ózara túsinýshilik, sergektik, ustamdylyqtyń meılinshe qajettigin túsine otyryp:

– halyqaralyq quqyq pen adam qu­qy­ǵynyń dúnıejúzilik Dekla­ra­sııa­sy­nyń normalaryna umtylýymyzdy rastap, jer júzindegi barlyq ult arasynda beıbitshilik pen tatýlyqty, ózara túsinistikti nyǵaıtýǵa bar kúshti ju­myldyrýǵa shaqyramyz. Qandaı bol­masyn saıası-ekonomıkalyq nemese áleýmettik máselelerdi sheshýde endigi jerde kúsh qoldanylmaıtyn bolsyn. HHI ǵasyrda adamzat bolmysynda so­ǵys ataýlyny boldyrmaımyz desek, ultaralyq janjaldardy toqtatýdyń, olardy bitimmen aıaqtaýdyń joldaryn belsendilikpen izdestirip tabaıyq. О́z tarapynan 10 mıllıon qazaq ulty búkil álemdi óziniń beıbitsúıgish halyq ekendigine, birtutas demokratııalyq ulttyq memleket qurý isine bekem bel baılaǵanyna sendiredi» dep ún qatsa, kelesi kezektegi úndeýde: «Ǵasyrlar boıy otarshylyq qurbany bolǵan, ezilip-janshylǵan, árqıly zulmattardy bastan keshken qazaq halqy azat boldy. Qazaqtyń ulttyq memleketi – táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasy quryldy» deı otyryp, tómendegi aq tilekterdi joldady:

1. Qazaqtardyń qoly jetpeı júrgen isi – ult birligi. Bul – barshamyzdyń erekshe kúsh salatyn basty máselemiz. Bolashaq urpaq aldyndaǵy ulan-ǵaıyr jaýapkershilik bizdi ulttyq múddege jańasha mán berip, «Birlik túbi – tirlik», «Yrys aldy – yntymaq» degen babalardan qalǵan ulaǵatty qaǵıdalardy basshylyqqa alýǵa mindetteıdi.
2. Memleketimizdiń ómir súrýi – biz­diń bar maqsat-múddemizdiń, bolashaq iste­ri­mizdiń túp negizi. Qazaq eliniń tu­raq­ty beıbit damýy qamtamasyz etil­­­meı, táýelsizdigi baıandy bolmaıdy. Qazaqstan ultaralyq máselelerdi úılesimdi retteıtin quqyly memleket bo­lýyna, onyń demokratııalyq sıpatyn óristetýge, sóıtip álemdik órkenıet qata­ryna enýin jedeldetýge árqaısysymyz qol­dan keler úlesimizdi qosýǵa, aıanbaýǵa shaqyramyz.
3. Ulttyń rýhanı ómiri onyń máde­nıetin damytyp, órkendete bilý qajet. Ásirese syrtta júrgen úsh mıllıonnan astam qazaqtyń til tutastyǵyn, rýhanı birligin saqtaýdyń birden-bir joly – qazaq tili ekenin esten shyǵarmaý kerek.
4. Imperııalyq quldyq psıhologııasynan bosap, tálim-tárbıelik máni bar ulttyq qasıetterdi damytý, dindi, tarıhı sana-sezimdi qalpyna keltirý, adamgershilik pen ımandylyqty bárinen joǵary qoıý qajet.
5. Quryltaı óz jumysyn bastaǵan – 30 qyrkúıek Ulttyq birlik kúni bolyp sanalsyn.

* * *

Búginderi joǵarydaǵy úndeý-jol­daý­da aıtylǵan usynystar men kóteril­gen máseleler óz sheshimin tapty desek qa­telespeımiz. Oǵan Memleket bas­shy­sy Qasym-Jomart Toqaevtyń ót­ken jyly jaryq kórgen «Táýelsizdik bá­rinen qymbat» atty maqalasynda: «Qas­terli Táýelsizdigimizge 30 jyl to­­lady. Bul – qaıta jańǵyrǵan qazaq mem­­le­kettiginiń, ata-babalarymyz ań­saǵ­an azattyqtyń tuǵyry nyǵaıa tús­kenin áıgileıtin mańyzdy beles. Ta­rıh turǵysynan alǵanda, otyz jyl – kóz­di ashyp-jumǵandaı qas-qaǵym sát. Degen­men bul kóptegen halyq úshin qıyndyǵy men qýanyshy, daǵdarysy men damýy almasqan tutas dáýir deýge bolady. Biz de osyndaı joldan ótip kelemiz... Osy oraıda dúnıe júzine tarydaı shashylǵan qazaq balasyn ata­jurt­qa shaqyryp, Uly kóshke jol ashtyq. Sonyń nátıjesinde el eńsesi tik­te­lip, ulttyq rýhymyz kó­te­rildi» degen tujyrymy dálel bo­larlyq paıym.

Quryltaı kúndeligi

24 qyrkúıek.

Almaty áýejaıy. Jergilikti saǵat – tańǵy 9.00.

Almaty kógin jańǵyrta asqaqtaı áýelegen «Elim-aı» áni estigen jannyń tulaboıyn shymyrlatady. Aq kúmis alyp ushaqtan saqaly jelbirep, tús­ken bir qarııa jata qalyp týǵan jerdiń topyraǵyn súıdi. Bul Túrkııadan kel­gen qazaqtar edi. Bulardy Premer-Mı­nıstrdiń orynbasary Myrzataı Joldasbekov, Qazaqstan Jazýshylar oda­ǵynyń birinshi hatshysy Qaldarbek Naımanbaev kútip alsa, ánshi Bekbolat Tileýhan dombyramen kúmbirletip jyr tókti.

12.00. Meımandar «Almaty», «Qazaq­stan» qonaqúılerine ornalasty.

13.00. Úkimet músheleri men zııaly qaýym ókilderi «Esik» meıramhanasynda alǵashqy qonaqasy berdi.

25 qyrkúıek.

Iran Islam Respýblıkasy, AQSh, Shvesııa, Reseı, Altaı ólkesi, О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan elinen qazaqtar keldi.

10.30. Shetelden kelgen 103 qazaq Abylaıdy han kótergen kıeli meken Jezqazǵan – Ulytaýdy betke alyp ushaq­qa otyrdy. Olardy Arqanyń aıtý­ly jyrshysy Shymbolat Dildebaev tolǵaý aıtyp qarsy aldy. Qonaqtar ortalyq meshitke at basyn buryp, keshkisin S.Qo­jamqulov atyndaǵy oblystyq mý­zy­ka­lyq drama teatrynan «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» spektaklin tamashalady. Oıyn-saýyqtan keıin jergilikti aqsa­qaldar meımandardy ár shańyraqqa bólip áketip, ata dástúrimen qazan kóterdi.

26 qyrkúıek.

10.00. «Qazaqstan» meı­man­hana­sy­nyń birinshi qabatynda Qazaq­stan Mınıstrler Keńsesiniń jaýapty qyz­metkeri Álibek Asqarov, Qazaq­stan Jazýshylar odaǵynyń ókili Sultanáli Balǵabaev jýrnalısterdi jı­nap, quryl­taı jaıly maǵlumat berdi. Atalǵan jıyn ústinde, Quryltaı jumysyn 300-den astam jýrnalıst pen otandyq hám sheteldik 50-den asa teleradıokompanııa nasıhattaýǵa atsalysatyny jaıly aı­tyldy.

27 qyrkúıek.

Almaty qalasyndaǵy Halyq sharýa­shy­lyǵy jetistikteri kórmesi (VDNH) alańyna ár oblystan kelgen kıizúıler boı kóterip, «Aýyl» atty keshen meıman­dar­dy kútip alýǵa saqadaı saı turdy. Bul kúni qonaqtar qalanyń kórikti jer­le­­rin aralady.

28 qyrkúıek.

Úkimet úıinde Premer-Mınıstr­diń orynbasary M.Joldasbekov keńeı­til­gen baspasóz konferensııasyn ótkizdi.

15.00. Respýblıkalyq Oqýshylar sa­ra­ıynda óner sheberleriniń qaty­sýymen konsert ótip, jármeńke uıym­das­tyryldy.

18.00. Meımandar «Aýyl» keshenine baryp, kól-kósir dastarqannan dám tatty.

29 qyrkúıek.

Eýropa qazaqtaryn ákele jatqan ushaq tańǵy 9.00-de Almaty áýejaıyna ke­lip qondy.

10.00 – 12.00. Quryltaı qonaqtary «Medeý» muz aıdynyn tamashalady. Odan keıin Jazýshylar úıinde uıym­das­tyrylǵan qolóner sheberleriniń kórmesine bardy. Tústen keıin Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda Quryltaı konferensııasy bastaldy.

18.00. Respýblıka saraıynda elimizge tanymal óner sheberleriniń saltanatty konserti bastaldy.

30 qyrkúıek.

9.30. Quryltaı konferensııasy jal­ǵas­ty. Májilis sońy aqyndar aıtysyna ulasty. Keshkilik Prezıdent atynan qo­naqasy berildi.

13.00. О́zbekstan ókilderi barlyq qazaq aǵaıyndarǵa tústik as berdi.

1 qazan.

9.30 – 12.00. Syrtqy ister, Eń­bek, Mádenıet, Halyqqa bilý berý mı­nıstr­likteri men «Farabı» qory, «Yqy­las­qaıran» kásiporny, Jazý­shylar odaǵy qatarly jerlerde kezdesýler uıym­dastyryldy.

13.00. Quryltaı qonaqtary arnaıy poıyzben Túrkistanǵa jol tartty.

2 qazan.

07.30. Arnaıy poıyz Túrkistanǵa keldi. Jergilikti basshylar men halyq meımandardy gúl shoqtarymen kútip aldy. Qurmetti qonaqtar Qoja Ahmet keshenine, Arystan bab mazaryna, t.b. kıeli oryndarǵa zııarat etti. «Kerýen saraıda» úlken qonaqasy berildi.

15.00. Qonaqtar Almatyǵa attandy. Erteńinde Degeres jylqy zaýytynda bolyp, ulttyq at sporty oıyndaryn tamashalady.

3 qazan.

Respýblıka saraıynda Quryltaıdyń aıaqtalý rásimi ótti.

Sańlaqtardyń sara sózi

Qu­ryltaı kúnderi «Qazaqtar: keshe, búgin jáne erteń» degen taqy­rypta ǵylymı konferensııa ótti. Konferensııada Qazaqstan Respýblı­ka­sy­nyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Nazarbaev «Qushaǵymyz baýyrlarǵa aıqara ashyq» de­gen ta­qy­rypta baıandama jasap, on­da qazaq halqynyń taǵdyry, ata-baba mu­rasy, tili, búkil dúnıe júzindegi qazaqtardy birtutas ulttyq memleketine biriktirýdiń quqyqtyq negizderi, t.b. máseleler jóninde tereń tolǵamdar aıtyldy.

Osylaı eki kúnge sozylǵan jıynnyń alǵashqy kúni arnaıy daıyndalǵan 10 adamnyń kólemdi de, óte mańyzdy tarıhı-tanymdyq baıandamalary tyńdalsa, 38 qonaq qosymsha ýaqytta óz oı-pikirlerin ortaǵa salypty. Osylardyń ishinde aıtylǵan keıbir qundy oı-tolǵamnyń qysqasha mazmunyna toqtala ketsek.

Manash QOZYBAEV,

akademık, tarıhshy:

– Biz, qazaq – atany, anany pir tutqan halyqpyz. Sondyqtan da biz tegimizdi atadan, tilimizdi anadan sanaǵan halyqpyz. Shyǵys aqyndarynyń biri Maǵjannyń:

Asqar alyp – ata zatym surasań,

Asqar dana – ana zatyn surasań – deýi osydan.

Qazaq eliniń shalqaısa shyńy bar, eńkeıse ıen eli bar, qııanǵa shyqsa qasqaıyp qarsy turar saıypqyran eri bar, ulan-baıtaq, qoıny qazyna jeri bar. Endeshe onyń kósegesi kógergen, eńsesi bıik orda tiger kezi bul. Tek ja­rat­qan Alla jar bolyp, qut qonǵan, baq daryǵan, jarastyǵy asqan, dáýleti tasqan halyqtyń eren eńbegi, taýdaı talaby, ǵajaıyp jasampaz óneri órge súırep, el bolýǵa jazsyn! Qazaq elin suq kóz, sýmańdaǵan sózden, sýyq oıdan, qandybalaq qoldan, kese-kóldeneń páleden, aıaq astyndaǵy jaladan, qyzar­ǵan kózi tek qana topyraqqa toıatyn alaıaqtardyń aramza áreketinen, arandatý qa­reketinen Qudaıym ózi saqtasyn! Jort­qanda jolymyz bolsyn, iske sát qandas baýyrlar!

Sultan SARTAEV,
zańger, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri:

 – Qurmetti baýyrlar, týystar! О́zde­ri­ńizge belgili, qazaqtardyń respýb­lı­kadaǵy jalpy sany 7.073 myń adam. Al dúnıe júzindegi jalpy sany 10 mıllıon 560 myń bolyp otyr... Qazaq memleketiniń terrıtorııasynyń kólemi 2 mıllıon 700 myń sharshy shaqyrym. Bul dúnıe júzindegi jeri iri 9 memlekettiń qatarynda degen sóz...

Menińshe, Qazaq memleketi – tek Qa­zaq­standa turatyn qazaqtardyń ǵana mem­leketi emes, ol sonymen qatar dúnıe júzindegi qazaqtardyń ulttyq mem­leketi. Sondyqtan da ol búkil dúnıe júzindegi qazaqtardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qurmetteýi jáne qor­ǵaýy qajet.

Oljas SÚLEIMENOV, Qazaqstannyń halyq jazýshysy:

– Kóne grekterde «Aqyldy adam basqalardyń qatesinen, aqymaq adam – óziniń qatesinen sabaq alady» degen maqal bar. Basqalardyń qateleri kóz aldymyzda. Balalarymyz, keleshegimiz bizden danalyqty, parasattylyqty talap etedi. Men bul másele jóninde Quryltaıdan óz pikirin aıtýdy su­raǵym keledi. Sizderdiń pikirlerińiz – tarıh borany álemniń ár tarabyna taratyp jibergen qazaqtardyń úni. Bul ún halqymyzdyń qulaǵyna shalynady...

О́zbekáli JÁNIBEKOV,
«Arqas» órbitý qorynyń prezıdenti:

– Qadirli zamandastar! Baýyrlar! Qaıta qurylamyz dep júrip, ózin-ózi qamshylaǵannyń adam bolmysyndaǵy ashy tabyn kórip, tarıhty kóshirip te, óshirip te túzeý múmkin emes ekenin endi ǵana túsine bastaǵan qazirgi zamanda ıek asar jalǵyz qudiret bar. Ol – ýaqyt tezinen ótken ata joly, jalpyadamzattyq, ulttyq ıgi qasıetter. Olardy ıgerý bizden Qaztýǵannyń, Asan Qaıǵynyń, Qaz daýysty Qazy­bek­tiń, Tóle bıdiń, Aqtamberdiniń, Maı­lyqojanyń, Ybyraıdyń, Uly Abaıdyń pálsapalyq, pedagogıkalyq, dúnıetanymdyq murasyna tikeleı betburys jasaýdy talap etedi. Biz birlik, erlik belgileri negizinde aqyl, qaırat, jigerdi, parasattylyqty birdeı ustasaq, qıynshylyqtardy tez eńseremiz!

Ábdýálı QAIDAROV,
«Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti:

– «Ana tili azbasyn, Atameken tozbasyn» desek, aǵaıyn qara shańyraqtyń astynan tabylaıyq! Alystaǵy aǵa­ıyn­nyń ańsary aýyp, saǵynyshpen izdeıtin atamekenine kelgendegi bir armany – ana tiliniń sándi áýezin, án-kúıiniń sıqyrly sazyn estý ǵoı... Uly aqyn Maǵjan Jumabaev:

«Altyn kúnnen baǵasyz bir belgi bop,

Nurly juldyz babam tili

sen qal­dyń»,

– dep ata-babamyzdan asyl mura bolyp qalǵan qazaq tilin marapat­taı kelip, búginde jer júzine tarap ketken urpaqtaryna rýhanı demeý bolar ana tilimizdiń qudiretti kúshimen basyn qosyp, tutastyǵyn saqtaýǵa bolady:

«Jaryq kórmeı jatsa da uzaq,

keń tilim,

Taza tereń, ótkir, kúshti, keń tilim,

Tarap ketken

balalaryńdy baýyryńa,

Aq qolyńmen tarta alarsyń

sen tilim»,

– dep ósıet aıtqan edi. Osy ósıetti oryndaıtyn tarıhı sát kelgen sııaqty.

Halıfa ALTAI,

qazaqtyń qadirli aqsaqaly:

 – Qadirli týystar, myna Jer sharynyń ár tarapynan kelip otyrǵan otandastardyń ja­narynda qýanysh sezilgenimen, uzaq ta mashaqatty kósh joldarynda tar­tqan azaptarynyń óshpes izde­rin de baıqaýǵa bolady. Árıne, olar ata­mekeninen jer kóksep ketpegen. Uly ımperııalardyń tepkisiniń saldarynan májbúr bolyp, bas saýǵalap «qashqan – jaýdan, kóshken jurttan qutylar» dep, otanynan qol úzip, «elimaılap» bosyp ketken bolatyn. Biz de solardyń qatarynanbyz...

* * *

Sózimizdi túıindep aıtar bolsaq: bar qazaqtyń basyn qosqan Quryltaıǵa qazaqtyń nebir myqty aqyndary jyr arnady. Maqala sońyn solardyń biri Erbol Shaımerdenovtiń:

Kóńil tolmaı, júrsek te,

keıde nalyp,

Táýbe deıik, aǵaıyn táýbe deıik,

Bar qazaǵy álemniń jıylypty,

Basymyzdan baq nury aýma deıik.

Kóńil tolmaı júrsek te,

keıde nalyp,

Alaqaılar shattyǵyń osy anyq,

Atameken paryzyn ótep jatyr,

Shet ketkendi sherýge qosyp alyp, – degen jyrymen aıaqtaıyq!