Sport • 28 Qyrkúıek, 2022

Endigi meje - Parıj – deıdi erkin kúresten álem chempıonatynyń qola júldegeri Azamat Dáýletbekov

178 ret kórsetildi

Taıaýda Serbııanyń astanasy – Belgradta aıaqtalǵan álem chempıonatynda Qazaqstannyń erkin kúres sheberlerine bir ǵana qola medal buıyrǵany belgili. Ol júldeni 86 kılo salmaq dárejesinde kúsh synasqan Azamat Dáýletbekov jeńip aldy. Dýnaı jaǵalaýynan oralǵannan keıin tanymal balýanmen tildesýdiń reti keldi.

– Azamat, sen kúni keshe ǵana jer-jahannyń eń beldi balýandary bas qosqan baıraqty básekede qola me­dal ıelenip, barsha qazaq jankúıer­lerin qýanttyń. Júlde qutty bolsyn! Áýeli Belgradtyń bozkilemindegi beldesýleriń qalaı órbigeni jaıynda áńgimelep berseń.

– Belgradta barlyǵy bes kezdesý ótkizdim. Alǵashqy aınalymda Pana­merıka oıyndarynyń jeńimpazy, sol qurlyqtyń úsh dúrkin chempıony, ký­balyq Iýreskı Torreblankadan bir ǵana upaı aıyrmashylyǵymen basym tús­tim. Kelesi kezdesýdi Ispanııa týynyń astynda óner kórsetken osetın jigiti, Eýropa birinshiliginiń qola júl­degeri Taımýraz Frıevpen ótkiz­dim. Ony 4:2 esebimen jeńdim. Shı­rek fınalda Maıls Nazem Amınmen kú­restim. San-Marınonyń sapynda óner kórsetip júrgen sportshynyń AQSh-ta týyp-ósip, sol elde jattyǵatynyn jankúıerler jaqsy biledi. Amınniń Tokıo Olımpıadasy men Mınskidegi Eý­ropa oıyndarynyń qola júldegeri degen ataqtary bar. Eýropa chempıonatynda bir márte fınalda kúresse, taǵy bir ret úzdik úshtiktiń qatarynan kórindi. Ony 9:1 esebimen oısyrata jeńdim. Sodan keıin AQSh-tyń ataqty balýany Devıd Teılormen kúsh synastym...

– Osy beldesýge keńirek toqtala ketseń. Bastapqy beldesýlerinde Teı­­­lor ıtalııalyq Aron Kaneva men Pýerto-Rıkanyń ókili Itan Ramosty aı­qyn basymdyqpen jeńdi. Osy jaǵ­daı saǵan keri áser etti me, áıteýir jar­­­­­­tylaı fınalda ózińe tán kúrese al­­madyń ǵoı?

– Qarsylasym ákki sportshy boldy. Te­gin adamnyń Tokıo Olımpıadasynyń je­ńimpazy, álem chempıony, álem chem­pıonatynyń kúmis júldegeri, Panamerıka birinshiliginiń eki dúrkin jeńimpazy atanbaıtyny anyq. Devıd shyqqan bette qarsylasyn birden qyspaqqa alyp, múldem bas kótertpeı qımyldaýǵa daǵdy­lanǵan. Sol sebepti de birinshi kezeńde onyń joıqyn shabýyldaryna tótep berýge barynsha kúsh saldym. Ol josparym júzege asty. О́ıtkeni sol aralyqta ame­­rıkalyq bir upaı ǵana ozdy. Úzilisten keıin Teılordyń qarqyny báseńdeıdi dep oılap, sol kezde qarymta shabýylǵa kóshýdi kózdedim. Biraq munym beker eken. Ekinshi kezeńde AQSh-tyń balýany qar­qy­nyn odan ári kúsheıte tústi. Shyny ke­rek, onyń osy tegeýrinine tótep bere al­madym.

– Esesine qola medal úshin beldesýde Pýerto-Rıko ókiliniń tas-talqanyn shyǵardyń. Sol balýanmen buryn-soń­dy jolyń qıysqan ba edi?

– Itan Ramos óz qurlyǵyndaǵy úzdik balýandar qatarynda. Desek te byltyr Osloda ótken álem chempıonatynyń ju­­banysh beldesýinde men ony aıqyn basymdyqpen utqan edim. Sonyń áseri bolsa kerek, pýertorıkolyq bul joly da jarytyp qarsylyq kórsete almady. Báseke qyzǵan tusta Ramos aıaǵyma ótýge umtyldy. Men osy sátti ońtaıly paıdalanyp, ony jyǵyp aldym da, kilemniń ústinde ábden ıledim. Esep 10:0-ge jetkende tóreshi beldesýdi toqtatty.

– Qola medal ıelengende bir mar­qaıyp qalǵan shyǵarsyń?

– Árıne, qatty qýandym. Osy sport túrin serik etkeli beri tórtkúl dúnıeniń teńdessizderi jınalǵan jarysta jeńis tuǵyryna kóterilýdi armandap kelemin. Sol úshin eńbektendik, ter tóktik. Sol eńbegimniń zaıa ketpegenine qýandym.

– Buǵan deıin eresekter arasyndaǵy álem chempıonatyna qansha ret qa­tys­qan ediń?

– Eki ret qatystym. 2017 jyly Parıj­degi jarystyń alǵashqy aınaly­mynda Irannyń dańqty balýany Hasan Iаzdanıge ese jiberdim. Onyń fı­nal­ǵa shyǵýynyń arqasynda jubanysh bel­desýinde baq synaý múmkindigine ıe boldym. Biraq ol tartysta da jolym bolmady. Byltyr Osloda besinshi orynǵa taban tiredim. Sol saıysta da Iаzdanı san soqtyryp ketti. Al úshinshi oryn úshin básekede Tokıo Olımpıadasy men álem chempıonatynyń qola júldegeri, Eýropanyń úsh dúrkin chempıony, reseılik Artýr Naıfonovtan jeńildim.

– Belgradtaǵy álemdik dodanyń qola medali ázirge seniń sporttyq man­sa­­byńdaǵy eń iri jeńisiń ekeni sózsiz. Al oǵan deıin qandaı jarystarda atoı salǵan ediń?

– Elishilik jarystarda daralanǵannan keıin halyqaralyq arenada óner kórsete bastadym. 2011 jyly Majarstanda ótken jasóspirimderdiń álem birinshiliginde qola medal ıelendim. 2014 jyly Hor­vatııadaǵy jastar arasyndaǵy dú­nıejúzilik dodany úshinshi orynmen qo­rytyndyladym. 2017 jyly Polshada uıymdastyrylǵan 23 jasqa deıingi balýandar arasyndaǵy álem chempıonatynda da dál sol mejeden kórindim. Sol jyly Nıý-Delıde jalaýy jelbirgen eresekterdiń Azııa chempıonatynda kúmis medaldy moınyma ildim. Atalǵan jarystyń aqtyq saıysynda álem chempıonatynyń úsh dúrkin júldegeri, Azııa oıyndarynyń jeńimpazy, úsh dúrkin Azııa chempıony ırandyq Alıreza Karımıge álim jetpedi. 2018 jyly Bishkekte qolaǵa qol sozdym. Al bıyl Mońǵolııada ótken sary qurlyqtyń bas­ty dodasynyń aqtyq synynda Úndistan maqtanyshy, álem chempıonatynyń kúmis júldegeri Dıpak Pýnııany san soqtyryp, bas júldeni qanjyǵama baıladym.

– Baıqap otyrsam, osyǵan deıingi dúbirli dodalardyń birazynda sen Rıo Olımpıadasynyń jeńimpazy, Tokıo Olımpıadasynyń kúmis júldegeri, álemniń úsh dúrkin chempıony jáne sol jarystyń úsh dúrkin júldegeri, ırandyq Hasan Iаzdanıge ese jibergen ekensiń. Osy joly amerıkalyq Devıd Teılordan jeńildiń. Dál osy apaı­tóster 86 kılo salmaqta baq synaıtyn balýandardyń bárin utyp, eń már­­­tebeli jarystardyń bas júldesin óz­ara sarapqa salyp júr. Sonda olar­ǵa esh­kimniń áli jetpeı me?

– Dál qazirgi kezde ekeýiniń dáý­reni júrip tur. Mártebesi joǵary ja­rys­tardyń fınalynda Teılor men Iаz­danıdiń joldary únemi qıysady. Bul balýandardyń artyqshylyǵy jaıynda aıtar bolsaq, ekeýi de asa joǵary qarqynda kúresedi. Beldesýdiń basynan aıaǵyna deıin qarqyndaryn bir báseńdetpeıdi. Qarsy bettegi balýandarǵa damyldaýǵa, tipti oılanýǵa da mursha bermeıdi. Bul olardyń fýnksıonaldyq daıarlyqtary óte joǵary deńgeıde ekenin ańǵartady. О́zge balýandar osy jaǵynan aqsap tur. Bul áńgime qazaqtyń balýandaryna da qatysty. Eger biz sol olqylyqtyń ornyn toltyrsaq, Teılormen de, Iаzdanımen de teń dárejede aıqasýǵa bolady.

– Aıtqandaı-aq, bul joly da olar­dyń joldary fınalda qıysty. Sen kim jeńedi dep oıladyń?

– AQSh-tyń apaıtósimen ózim kúres­kendikten, onyń osy jarysqa keremet babynda kelgenin anyq baıqadym. Sol sebepti de Teılordyń jeńetinine esh kúmánim bolǵan joq.

– Azamat, 2015 jyly Taldy­qor­­ǵanda ótken Qazaqstan chempıo­na­ty­nyń sheshýshi tusynda sen Ádilet Daý­lynbaev pen Aslan Kahıdze se­kildi saqa sportshylardy san soq­tyryp, alǵash ret eresekter dýynda dara­lan­ǵan ediń. Sodan keıin atalǵan jarysta taǵy tórt márte top jar­dyń. Solaı bo­la tura, Olımpııa oıyn­daryna bir­de-bir ret jolyń tús­pegen eken. Nege?

– Meniń eki Olımpıadaǵa qa­tysýǵa múmkindigim boldy. 2016 jyly Rıo-de-Janeırodaǵy oıyndar qarsańynda Qazaqstan chempıonatynda top jardym. Biraq túsiniksiz sebeptermen Bra­zılııaǵa bara almadym. Byltyr Tokıo Olımpıadasy qarsańynda moıy­n omyrtqam taıyp ketip, kóp ýaqy­tym­dy em-domǵa jumsadym. Osyndaı qıyndyqtarǵa qaramastan, tórtjyl­dyqtyń basty dodasyna joldama alý úshin barymdy saldym. Osy oraıda, maǵan senim artqan ulttyq qurama bapkerlerine de zor rızashylyǵymdy bildiremin. Obaly ne kerek, olar meni eki birdeı lısenzııalyq týrnırge qa­tystyrdy. Biraq aýrýdy basatyn dári­lerdiń kómegine júginsem de, odan qaıyr bolmady. Qolda turǵan sátterde jeńisti qarsylastaryma berip qoıyp, ókinip qaldym. Osylaısha, ázirge maǵan Olımpııa oıyndaryna qatysý baqyty buıyrǵan joq.

– О́ziń jaıly biraz maǵlumat bere ketseń, ıaǵnı kúrestiń álippesin qaıdan úı­ren­diń, alǵashqy ustazdaryń kim, qaı jerde jattyqtyń degendeı.

– Men 1994 jyldyń 15 naýryzynda Semeı qalasynda qarapaıym otbasynda dúnıege keldim. Bala kezimnen zerek bolǵan soń aǵalarym meni ózderimen ertip, kúres úıirmesine apardy. Olar dzıýdomen aınalysqanymdy qalady. Al meniń ańsarym erkin kúreske aýdy. Alǵashqy ustazym – Toǵaıbek Kerebaev. Ol kisi zeınetke shyqqannan keıin Tólegen Dúısenbaev pen Meıirbek Baı­janovtyń qol astynda jattyqtym. Tyrnaqaldy tabystarym jaman bolǵan joq. Semeıde jattyǵyp júrgen kezde óz qatarlastarymnyń arasynda el chempıony atanyp, Azııa birinshiliginiń kúmis medalin moınyma ildim. Orta mek­tepti aıaqtaǵan soń Almatydaǵy Qazaq sport jáne týrızm akademııasyna grantqa oqýǵa tústim. Sol qalada ót­ken jarystardyń birinde tanymal bapker Rýslan О́mirálıevtiń nazaryna iliktim. Ol kisi meni respýblıkalyq sport kolledjine oqýǵa shaqyrtty. Áli esimde, akademııaǵa qujattarymdy alýǵa barǵanymda, ustazdarym: «Sen ne istep júrgenińdi bilesiń be? Ataǵy dardaı akademııany kolledjge almastyrǵan adamdy birinshi ret kórip otyrmyz», dep bastaryn shaıqaǵan edi. Men raıymnan qaıtpadym. Sol kolledjdiń qabyrǵasynda júrip, sheberligim ábden shyńdaldy. Eń bastysy, esh alańsyz jattyǵýyma qolaıly jaǵdaı jasalyp, halyqaralyq arenada eleýli tabystarǵa qol jetkize bas­tadym. Meniń myqty sportshy bolyp qalyptasýyma Aslan Baıǵulov syndy jattyqtyrýshynyń da sińirgen eńbegi zor ekenin aıta ketkim keledi. Al akademııa eshqaıda qashqan joq. Keıinnen tek ol jerde ǵana emes, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde de bilim aldym. Qazir Almatyda bilikti bapker Rolan Kóksegenovtiń qol astynda jattyǵamyn.

– Bul kúnderi barsha qazaq jan­kúıer­leri osyndaı baıraqty báseke­lerde jeńis tuǵyryna kóterilgen ár balýannyń jolyna úlken úmitpen qa­raıdy. О́ıtkeni kúrestiń osy túrin serik etken jerlesterimizdiń birde-bireýi áli kúnge deıin Olımpııa oıyn­darynyń jeńimpazy nemese álem chempıony degen ataqqa qol jetkize alǵan joq. Osy jaǵdaı seni oılandyra ma?

– Árıne, oılandyrady. Talaı jyl boıy qazaq balýandarynyń osy beles­terdi baǵyndyra almaı júrgenine men de kúıinemin. Baıyptap qarasaq, jaýapty jarystarda jerlesterimiz kóbine-kóp Iran, AQSh jáne Reseı balýandarynan utylyp júrgenin ańǵaramyz. Shyny kerek, olardyń ónerine tamsanbaý múm­kin emes. Keledi de kúresedi, qarsy kel­genderin jyǵady, júldelerdi «kúrep alyp» ketip jatady. Amerıkalyqtardyń nemese Parsy eli ókilderi men Qap taýy qy­randarynyń ábigerge salynyp, bir nársege qobaljyp júrgenderin esh baı­qamaısyz. Bozkilemde de, onyń syrtynda da ózderin tym erkin sezinedi. Bir qaraǵanda, bizder de jap-jaqsy daıyndalyp júrgen sekildimiz. Eshteńeden tarlyq kórip jatqan joqpyz. Biraq baıraqty básekelerde dál solar sekildi erkin kósile almaımyz. Sonyń saldarynan sheshýshi tusta jıi súrinemiz. Osy oraıda, barlyq másele jattyǵý júıesine kelip tireletin shyǵar dep oılaımyn. Bálkim, sony ózgertý kerek shyǵar. Basqa eshteńe aıta almaımyn. Al jeke ózime keletin bolsam, kelesi jyly birneshe lısenzııalyq týrnır ótedi. Sol jarystarda tabysty óner kórsetip, 2024 jyly Parıjde alaýy tutanatyn Olımpııa oıyndaryna joldama alýdy kózdeımin.

– Áńgimeńe rahmet, Azamat. Kelesi dúbir­li dodalarda seni altyn tuǵyrdan kóreıik!

– Rahmet, aǵa! Meniń de kóz­degenim sol. Kúni keshe ǵana Bel­gradta jeńip alǵan qola medalim aldaǵy jarystardaǵy jarqyn jeńisterimniń altyn bastaýy bolsyn dep tileımin.

 

Áńgimelesken

Ǵalym SÚLEIMEN,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Demalys kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 12:12

Prezıdent Jambyl oblysyna bardy

Qazaqstan • Búgin, 11:43

Medısına salasyndaǵy yntymaqtastyq

Medısına • Búgin, 08:58

Jer daýy zańmen sheshiledi

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Qaıtqan aktıvten qaıyr bar ma?

Qarjy • Búgin, 08:53

Namys qurbany

Tarıh • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar