Ádebıet • 03 Qazan, 2022

Gúl – sulýlyq pen izgilik rámizi

55 ret kórsetildi

Keń baıtaq qazaq poezııasynda gúl týraly tuńǵysh óleń jazǵan aqyn kim eken dep oıǵa qalasyń keıde. Abaı bastaǵan beridegi aqyndardyń qaı-qaısysynan bolsyn kezdestirerimiz anyq-aý. Bizdiń dalanyń topyraǵy uly, tamyry tereń bolmasa Abaı qaıdan shyqty degen suraq kóldeneńdeıdi. «Janyp turǵan jas ómir – alqyzyl gúl, sıpattaýǵa qyzyǵyn jetpeıdi til» (Birjan sal) deıtin joldar da joqtan týa sala ma? Qaıtken kúnde qazaq topyraǵyna bitken qunardan óngen óleń-jyrdyń tamyry tym-tym tereńde ekeni talas týdyrmaıdy.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Túrki halyqtarynyń uly aqyny Áli­sher Naýaı aıtty deıtin sóz bar. «Eń birinshi qyzdy gúlge teńep jazǵan aqyn – naǵyz aqyn» dep. Rasynda alǵash sulýdy gúl dep jazǵan aqyn qaı ýaqytta ómir súrdi eken. Bizdiń dáýirimizge deıin saltanat qurǵan órkenıettiń perzenti bolýy da ǵajap emes qoı. Gete «Jıhankezdiń túngi jyryn» bizdiń zamanymyzǵa deıin ómir súrgen kóne grek aqyny Alkmanǵa eliktep túsirgen desedi. Al Geteden Lermontov arqyly tárjimelegen uly Abaıdyń aýdarmasy Alkmannyń jyrymen úndes kórinedi, aqyn Erlan Júnistiń aıtýynsha. Abaı Alkmandy bilgen shyǵar, biraq shyǵarmasyn oqyp aýdardy dep aıta almaımyz. Sulýdy gúlge, gúldi sulýǵa teńegen óleńder de tap osylaı myńjyldyqtardan beri kele jat­qan bolýy ábden múmkin dep bilemiz.

Alysqa barmaı-aq Ǵafý Qaıyrbe­kovtiń myna óleńine kóz júgirtýge bolady.

«Qalaıyn bir tynystap, jazshy, qurbym, jaqsy óleń. Tursyń qyzyl gúlge uqsap, Jyr asyp pa naq senen» deıdi. Bul – bas-aıaǵy tórt-aq shýmaq óleń. Qyzǵa da, gúlge de, jyrǵa da, jas ómir­ge de qarata aıtylǵandaı seziledi. О́ıt­keni sońǵy shýmaǵynda «óleńimnen jymıyp, qyzdyń ózi qarap tur» dep ádemi túıindeıdi.

Saǵı Jıenbaevtyń «Gúl» degen óleńi oqıǵaǵa qurylǵan. Sál uzaqtaý, ballada deýge keletin sııaqty. Birden baýrap alatyn gúldeı óleń. Mektepke barǵan bala aqyn synyptaǵy partalas qyzdy unatyp júredi. Sosyn bir kúni soǵan arnap qaptatyp gúlderdiń sýretin salyp, qyzǵa kórsetedi. Ol «jaqsy eken gúliń» dep qyzaraqtap sýretin ala jóneledi. Ertesine kádimgi gúl ákep, bildirmeı sóm­kesine salyp jiberedi. Kelesi kúni qarasa:

«Kóńilge neshe oı alyp, jasyryn bir syr uqqandaı. Keshegi gúldiń boıaýy, betine qalqyp shyqqandaı. Diril de bar ma sál ǵana, júzine balǵyn nur qonyp. Búrshigin ashqan jap-jańa, qalypty bir shoq gúl bolyp» deıdi. Sodan keıin «oınamaı ketti menimen» dep «renjıtini» bar aqynnyń. Atalǵan eki óleń de gúldiń ásemdigin qyzdyń boıyndaǵy sulýlyq arqyly, qyz boıyndaǵy ásemdikti gúldi aıtý arqyly barynsha obrazdy, nanymdy jetkizgen.

1960 jyldary týyp, erte qaıtsa da qazaq poezııasynda qoltańbasyn qal­dyryp ketken Baýyrjan Úsenovtiń «Gúl týraly shýmaqtary» tipten óz­geshe. Aldyńǵy óleńderdiń damyp, kúr­­de­lengen túrine balar edik. «Oılap tur­­sań, egiz taǵdyr – qyz ben gúl, baq penen sor maısham alyp izdep júr» dep bir-aq kesedi.

«Ádemi gúl úziledi erterek,

Soǵan bári júgiredi entelep.

Kóbelek te, ara da,

Mal ataýly jaıylatyn dalada.

Zulymdyqpen shyǵyp júrgen ataǵy

Jylandar da gúlge oranyp

jatady»

deıdi aqyn. Munda gúl arqyly sulý­lyqtyń taǵdyry keıipteledi. Gúldeı sulýlyqpen qasiretti, gúl sulýlyǵynyń qasiretin jyrlaý bir jaǵynan ǵajap sezilgenimen, ekinshi jaǵynan qaıǵy oılatady. «Túlkiniń qyzyldyǵy ózine sor» degen halyq máteliniń ózi qarapaıym bolyp qalady budan keıin. Munda gúldi sulýlyq, jastyq, izgilik deı ber – bárine syıymdy. Sulýlyq solaı bola tura qasiret sheksin degen zań joq qoı.

«Saýdaǵa da túsip jatyr sorlylar,

Qýrap qalsa kúlge tastap qor qylar.

Bar aıyby – bolǵandyǵy ádemi,

Náziktigi hám boıaýy, bádeni»

dep bir ketedi de ǵalamat sýretter salady aqyn.

Úlken, ǵalamdyq taqyrypty qoz­ǵaý úshin alpaýyttar týraly áńgime aıtý­dyń qajeti joq. Adamzat basynan ke­shirgen muń men nalanyń bári onyń gúl­deı názik álemin taptap jaıratýǵa tyrysqanymen, Táńiriniń qalaýymen, álde óziniń erik-jigeriniń arqasynda álgi qasıeti qaıta kóktep shyǵatyn se­kildi. Gúl tórkindes sulýlyqtyń artyq­shylyǵy da sol shyǵar. Júregi gúldeı názik jaratylystyń myna dúnıeniń aýyrtpalyqtaryn arqalap ómir súrýi netken azap deseńizshi?! О́z ishinde san jaırap, san ret qaıta ónip shyqqan sezimder kúresker rýhqa – máńgilik ýaqyt gúline aınalyp shyǵatyny týraly ańyzdar­dyń birneshe nusqasy bar. Qyldan jińishke, qylyshtan ótkir rýhtyń bir sıpaty sulý­­lyq dep oılaımyz. Sondyqtan sulý­lyq názik kóringenimen, erlik pen kemeń­gerlikti oıatýǵa kelgendeı seziledi, keıde.

«Eı, kóbelek, qyzyl-jasyl

qanatyńdy buldama,

Kóbelek qyp júrgen seni gúl ǵana.

Uıpalaqtap aýystyryp san gúldi,

Qonyshynan basyp júrsiń

taǵdyrdy...»

dep tabıǵatty sýretteý arqyly avtor adamzatqa oı salady. «Kóbelekteı ushyp-qonǵan kúnder-aı...» dep turlaýsyz sezimderge opynady. Sóıtedi de, baq pen sordyń maıshamyn tutatyp qoıady. Qaısysyna qonam deseńiz, óz erkińizde.

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodar oblysynyń ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 11:59

Almatyda joǵalǵan oqýshy tabyldy

Qoǵam • Búgin, 11:02

Elimizde 33 gradýsqa deıin aıaz bolady

Aýa raıy • Búgin, 10:17

ShQO-da kólik muz astyna túsip ketti

Oqıǵa • Búgin, 10:08

Búgingi valıýta baǵamy qandaı?

Qarjy • Búgin, 09:10

Elimizde 175 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:06

«Aıboz» darabozdary anyqtaldy

Ádebıet • Búgin, 08:55

Prezıdent quttyqtaýy

Prezıdent • Búgin, 08:50

Eldik nıet

Aımaqtar • Búgin, 08:48

Kezekte – jer úıler

Aımaqtar • Búgin, 08:46

Zań jobasy qaraldy

Saıasat • Búgin, 08:42

Taýarlardy baqylaýdyń ulttyq júıesi

Saıasat • Búgin, 08:40

Tıimdi yntymaqtastyq

Saıasat • Búgin, 08:38

Saıası maman daıarlaý baǵdarlamasy

Ekonomıka • Búgin, 08:32

Jeńistiń bastaýy – halyq

Qoǵam • Búgin, 08:27

Asyl tuqymnyń paıdasy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Berekeli aqbas sıyr

Ekonomıka • Búgin, 08:20

Avtojoldyń san alýan máselesi

Ekonomıka • Búgin, 08:18

Ishki jalpy ónim 4 paıyzǵa ósedi

Ekonomıka • Búgin, 08:14

Bazalyq mólsherleme nege kóterildi?

Ekonomıka • Búgin, 08:12

Inflıasııanyń kezekti tolqyny

Ekonomıka • Búgin, 08:10

Uqsas jańalyqtar