Saıasat • 04 Qazan, 2022

Qazaqstandaǵy áleýmettik reforma shyǵyseýropalyqtardyń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzdy

195 ret kórsetildi

Keshe Praga qalasynda «Qazirgi Qazaqstannyń áleýmettik reformalary jáne Shyǵys Eýropa elderiniń tájirıbesi» taqyrybynda iri halyqaralyq konferensııa ótti. Konferensııa Qazaqstannyń Cheh Respýblıkasyndaǵy elshiliginiń bastamasymen ótkizildi. Oǵan Shyǵys Eýropanyń tórt elinen – Majarstan, Polsha, Slovakııa jáne Chehııadan 20-dan astam joǵary bilikti sarapshy qatysty.

Konferensııa barysynda Qazaq­stan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.K.Toqaevtyń «Ádiletti memleket. Bir­tutas ult. Berekeli qoǵam» atty Qazaq­stan halqyna Joldaýy talqylandy. Mundaı aýqymdy talqylaýdyń maqsaty, bir jaǵynan, eýropalyqtardy Qazaq­standaǵy áleýmettik reformalarmen tanystyrýǵa, ekinshi jaǵynan, eýro­palyq elderdiń áleý­mettik saıasatynyń táji­rıbesin elimizde paıdalaný múm­kindigine baǵyttaldy.

Alqaly jıyndy Qazaqstan Respýb­lıkasy Syrtqy ister mınıstriniń birinshi orynbasary R.Iý.Vasılenko ashyp, kon­ferensııaǵa qatysýshylardy 2022 jyl­ǵy 1 qyrkúıekte Qazaqstan Prezı­denti Q.K.Toqaev jarııalaǵan «Ádi­letti memleket. Birtutas ult. Bere­keli qoǵam» Jol­daýymen tanystyrdy.

Mınıstrdiń orynbasary óz sózinde elimizdegi ekonomıkalyq jáne saıası reformalardyń barysyna nazar aýdaryp, áleýmettik saıasattyń negizgi baǵyttary­na toqtaldy. Ol sońǵy konstıtýsııalyq reformanyń, sonyń ishinde kezekten tys prezıdent saılaýyna baılanysty jańalyqtar týraly baıandady. Sondaı-aq bilim berý, densaýlyq saqtaý, jumyspen qamtý jáne áleýmettik qamsyzdandyrý sala­syndaǵy áleýmettik saıasattyń eýro­palyq modelderin qoldanýdyń mańyz­dylyǵyn da atap ótti.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Cheh Respýb­lıkasyndaǵy Tótenshe jáne О́kilet­ti Elshisi M.M.Tájın óz sózinde sońǵy jyldary Qazaqstan Prezıdenti Q.K.Toqaev áleýmettik saıasattyń jańa baǵyt­taryn qalyptastyryp kele jatqanyn atap ótti.

Dál osy áleýmettik standarttar, halyq­tyń ómir súrý deńgeıi men sapasy eldegi ekonomıkalyq jáne saıası re­for­malar tıimdiliginiń basty krı­te­rııine aınalyp keledi. Qazaqstan­nyń strategııalyq qoǵamdyq turaqtyly­ǵynyń negizi áleýmettik ádilettilik qaǵı­dattarymen tikeleı baılanysty. Sonymen qatar Shyǵys Eýropa elderi­niń tájirıbesi Qazaqstan úshin eki sebep boıynsha paıdaly bolýy múmkin.

Birinshiden, áleýmettik saıasat reformalary tujyrymdamalyq turǵydan bir-birine óte jaqyn – bárimiz sosıalızmniń keńestik túrine súıendik.

Ekinshiden, Shyǵys Eýropa elderi áleýmettik memleket evolıýsııasynyń eleýli jolynan ótti, sondyqtan Shyǵys Eýropa elderiniń tájirıbesi Qazaqstan úshin kem degende eki ólshemde qyzyqty.

Birinshisi – eńbek qatynastaryn retteý, jumyspen qamtý saıasaty jáne jumys­syzdyqqa qarsy kúres, Densaýlyq saqtaý jáne bilim berý salalaryndaǵy naqty ózgerister, sondaı-aq kedeılik, ekologııa jáne áleýmettik ınklıýzııa problemalary.

Ekinshisi – HHI ǵasyrdyń úshinshi on­jyl­dyǵyndaǵy qazirgi Eýropadaǵy áleý­met­tik memleket aldyndaǵy jańa syn-qater­ler, birtutas eýropalyq áleýmettik úlgini qalyptastyrýdyń prak­tıkalyq tásilderi, Shyǵys Eýropa qoǵamdarynyń áleýmettik qury­lymyndaǵy ózgeris jáne áleý­mettik saıa­sattyń jańa paradıg­masy­nyń qajet­tiligi, jeke partııalardyń áleý­mettik baǵdarlamalary aınalasyn­daǵy saıası qaqtyǵystardyń ulttyq kon­teksteri, jahandaný men ishki áleý­mettik saıasattyń qarama-qaıshylyqtary.

Ortalyq Azııa jáne Kavkaz ınstıtý­tynyń dırektory, «Jibek joly» zertteý baǵdarlamasynyń jetekshisi, shved ǵalymy Kornell Svante Qazaqstandaǵy densaýlyq saqtaý, bilim berý salasyn­daǵy áleýmettik reformalardyń tabysy memlekettik basqarý júıesiniń tabysty damýyna, sondaı-aq qarjy ınstıtýt­tarynyń senimdi jumys isteýine baılanysty ekenin atap ótti. Búginde Qazaq­standa birqatar mańyzdy máseleler sheshimin tapty, ıaǵnı jumyssyzdardy, múge­dekterdi mem­lekettik qorǵaýdyń senim­di júıesi, son­daı-aq turaqty zeı­netaqy júıesi quryldy.

Konferensııada Polshanyń Azııa­lyq jáne jahandyq zertteýler ınstı­týtynyń professory M.Sobansk-Svalına Qazaq­stan Prezıdenti Jol­daýynyń negizgi erejelerine toqtaldy. Professor aýyl­dyq aýmaqtardy, ınfra­qurylymdy damytý­dyń, bilim berý men densaýlyq saqtaýǵa teń qol jetim­dilikti qamtamasyz etýdiń mańyz­dylyǵyn atap ótti.

Saýda jáne halyqaralyq qatynastar ınstıtýtynyń professory Laslo Vasha óz sózinde Eýropalyq Odaq elderinde qabyldanǵan kóp fýnksıonaldy aýyl sharýashylyǵyn damytý modeline nazar aýdardy, onda aýyl sharýashylyǵy aýyldyq jerlerde ekologııalyq jáne áleýmettik-mádenı qundylyqtardy saqtaýda mańyzdy ról atqarady. Ǵalym mundaı modeldiń Qazaqstanda da beıimdelýi múmkin eken­digine toqtaldy.

Vengrııa Ǵylym akademııasy Ekono­mı­ka ınstıtýtynyń professory Iаnosha Kelle halyqty jumyspen qamtý saıa­saty týraly aıta kelip, eń tómengi jala­qy quralyn paıdalanýda abaı bolýǵa shaqyr­dy, eger ony shamadan tys paıdalaný baǵa­nyń turaqsyzdyǵyna jáne bıýdjettiń aıtar­lyqtaı shyǵynǵa ákeletinine áser etýi múmkin.

Praga ekonomıka jáne bıznes ýnıver­sıtetiniń professorlary Iаn Mertl den­saý­­lyq saqtaýdy qarjylandyrý kózi re­tinde arnaıy salyq nemese salyq stav­ka­sy­nyń bir bóligin engizýdi usyndy. Den­saý­lyq saqtaýdy qarjylandyrýdy uıym­das­tyrý kezinde jumys isteýge tıis resýrstar qurylymynyń avtorlyq modeli usynyldy.

Boım atyndaǵy Azııa jáne jahandyq zertteýler ınstıtýtynyń basqarma múshesi, professory Kshıshtof Zalevskı ózin-ózi basqarýdy reformalaýdaǵy Polshanyń tájirıbesi týraly aıtyp berdi. Ol aımaqtyq jáne jergilikti deńgeıde qarjylyq josparlaýdy buzýy múmkin jedel salyq reformalaryn júrgizýden saqtandyrdy.

Slovakııa ekonomıkalyq ýnıversı­tetiniń professory Petr Drabık ekono­mıka­lyq tájirıbeni bilim berýdiń barlyq deń­geılerinde oqytý prosesi­ne tartý prın­sıpin iske asyrýdy usyn­dy. Muny prak­tıkterdi oqytýdyń ınnovasııalyq nysan­dary (jobalyq oqytý, tálimgerlik, koý­chıng jáne t.b.) arqyly bilim berý prose­sine tartý arqyly júzege asyrýǵa bolady.

Qarjy jáne basqarý ýnıversı­teti­niń professory Leıa Melnıkova bilim berý jáne densaýlyq saqtaý sala­syndaǵy áleýmettik qyzmetterge qoljetimdilikti qamtamasyz etý úshin sıfrlyq platformany damytýdyń ózekti máselelerin kóterdi. Sondaı-aq adamnyń konstıtýsııalyq quqyqtaryn qamtamasyz etý jáne onyń memlekettik basqarýǵa tolyq qatysýy maqsatynda aqparat alýǵa teń qol jetkizýge sıfrlandyrýdy arttyrýdyń mańyzdylyǵy atap ótildi.

Vengrııa Ǵylym akademııasy Ekono­mıka ınstıtýtynyń professory Andrash Shımonovıch halyqtyń qartaıýy memleketke zeınetaqy aýyrtpalyǵyn arttyrýdy kózdeıtinin jáne bul jerde áleýmettik jarnalar mólsherlemesi­niń mólsherin jáne zeınetkerlik jas deńgeıin aıqyndaý boıynsha ýaqtyly saıası sharalar qabyldaý mańyzdy ekenin atap ótti.

Praga Metropolıten ýnıversıtetiniń professory Martına Varkochkova Cheh bilim berý júıesiniń senimdiligi men turaqtylyǵyndaǵy birqatar mańyzdy máseleni atap ótti, ol sonymen qatar erekshe qajettilikteri bar stýdentterge baǵyttalǵan jáne olar úshin jaqsy jabdyqtalǵan mamandandyrylǵan mektepter, mektepke deıingi jáne orta oqý oryndaryna arnalǵan mekemeler usynady.

Ekonomıkalyq jáne aımaqtyq zertteýler ortalyǵy Ekonomıka ınstıtýtynyń professory Iýlııa Varga hanym muǵalim mamandyǵynyń tartymdylyǵy birneshe faktorǵa baılanysty ekenin atap ótti: mansaptyq ósýdiń balama múmkindikteri; eńbek jaǵdaılary; memlekettik bilim berý aıasynda zııatkerlik jumyspen aınalysý múmkindigi. Ol muǵalimniń laıyq­ty jalaqysy oqýshylardyń jaqsy úlgerimimen baılanysty bolýy kerek ekendigin aıtty. Sondaı-aq bilim berý salasyn qarjylandyrý kólemi men oqýshylardyń bilim nátıjelerine tikeleı sáıkes kelmeý zańdylyǵyn atap ótti.

Qarjy jáne basqarý ýnıversıteti­niń professory Radım Valenchık sońǵy jyldary Chehııa tolyq emes jumys kúni jumys isteı alatyn kóptegen bilikti mamandardan aıyrylǵanyn jáne zeınetkerlik jastaǵylardyń basym kópshiligi jumystan nemese bıznesten ketetinin atap ótti. «Biz bul jolmen júrmeýdi usynamyz, árıne, bul rette eldegi zeınetaqy jasyn kóter­meý kerek, bul problemalardy sheshpeıdi. Adamdarǵa, eger olar fızıkalyq jáne aqyl-oı jaǵynan daıyn bolsa, olar tipti zeınet jasynda da jumys isteýdi jalǵastyrýǵa tıis ekenin jáne memleket bul iste tek paıdasyn tıgizedi dep eseptep, yntalandyrý jolymen júrýdi usynamyn» – dep usyndy baıandamashy.

Konferensııada sóz sóılegen Polsha prezıdentiniń keńesshisi Marek Rymsha baıandaǵanyndaı, áleýmettik qyzmetter búkil halyqqa qoljetimdi bolýy kerek, olardy paıdalaný áleýmet­tik toqyraýǵa ákelmeýge tıis. Qyz­met­terge qoljetimdilik – qazirgi zaman­ǵy memlekettiń qajetti sharty. О́ńir­lerge, shalǵaı eldi mekenderge sapaly áleýmettik qyzmet kórsetý de mańyzdy mindet. Polshanyń tájirı­besi kórsetip otyrǵandaı, jergilik­ti ákimshilik tarapynan memlekettik emes qurylymdarǵa, ásirese kommersııa­lyq emes uıymdarǵa áleýmettik qyzmet­ter kórsetý múmkindigin paıdalanǵan jón. Sonymen qatar qyzmet kórsetý­shilerdiń kóptigi usynylatyn qyzmet­terdi ártaraptandyrýǵa jáne naqty qajettilikterge jaýap beretin qyzmetter paketin qurý múmkindikterin keńeıtýge ákeledi.

Osylaısha, Qazaqstandaǵy áleýmettik reformalarǵa jáne eýropalyq tájirı­beni paıdalaný múmkindikterine arnal­ǵan alǵashqy konferensııa dıalog alań­darynyń óte ózekti ekenin jáne eýro­palyq sarapshylar toby úshin Qazaq­standaǵy áleýmettik reformalar týraly túsinik beretinin kórsetti. Praga bastamasy Eýropalyq Odaqtyń barlyq aımaqtarynda jalǵasady.

Sońǵy jańalyqtar

Elordada gazel avtokóligi janyp ketti

Elorda • Búgin, 12:18

Uqsas jańalyqtar