Boıynda qazaqy qan týlaǵan ár azamat qamshyǵa qyzyǵa qaraıdy. Mynaý zamanda kúndelikti at minip, júırik jaratyp júrmesek te, ár shańyraqtyń tórinde bir qamshy tumar retinde ilýli tur. Al burynda qazaqtyń qamshy ustasynda da pálsapalyq oı jatqan. Aıtar bolsaq, úıge kelgen adam qamshysyn qolyna qysyńqyrap ustap kirse, daýlasýǵa kelgendi bildiredi. Eger de tórge ozyp, qamshysyn ortaǵa tastaı salsa, qandaı da bir daý-janjaldy toqtatyp, bitimge keleıik degeni eken. Iá, qamshy ustap qana oıyńdy jetkizý netken danalyq dersiń. Qamshyny baqsy-balgerlerdiń paıdalanǵanyn da estigenbiz. Qalaı desek te, qasıet bar.
Kishkentaıynan sáıgúlik minip, at ábzelderine qyzyǵyp ósken Abylaı keıinderi qamshy órýdi ermek etken. Ermegin túbegeıli kásipke aınaldyryp jiberýge bolar edi, oǵan mekteptegi jumysy mursat bermeıdi. Abylaı Máýlituly S.Túkibaev atyndaǵy Eńbek orta mektebinde alǵashqy áskerı daıyndyq páninen sabaq beredi. Iá, eńbegi men ermegi eki túrli sala.
Abylaı Máýlituly týysqan aǵasy Aıdyn Nurǵabdenovpen birlesip, jol boıyna kádesyı satatyn dúńgirshek ashyp qoıýdy da oılastyryp júr. Aıdyn dep otyrǵan azamat ta qaıystan taspa tilip, qamshy óredi. Mine, aýylda qazaqy ónerdiń qaımaǵyn buzbaı, ata dástúrdi jańǵyrtyp otyrǵan jastarǵa qalaı ǵana rıza bolmaısyz?!
Shyǵys Qazaqstan oblysy,
Katonqaraǵaı aýdany
