Aımaqtar • 09 Qarasha, 2022

Áleýmettik qorǵaý kúsheıedi

51 ret kórsetildi

Keshe Kókshetaýda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova bolyp, kópba­laly analarmen, mú­ge­dektigi bar adamdar­men, zeınetkerlermen jáne úki­mettik emes uıym­dar­dyń ókilderimen kezdesti.

El ishinde kókeıkesti saýaldaryna jan jubatar jaýap tappaı júrgen jandar az emes. Onyń kópshiligi áleýmettik-turmystyq jaıǵa baılanysty. Mınıstrmen kezdesý barysynda kóptegen saýaldyń týyndaýy da sondyqtan. Qolǵa alynyp jatqan birqatar sharadan qulaǵdar bolǵannan keıin kópshiliktiń keýdesinde úmit oty laýlaǵa­nyn da aıta ketelik. Mı­nıstr kópbalaly otbasylar­dy áleýmettik jaǵynan qol­daý, áleýmettik qyzmet kór­setý júıesin jańǵyrtyp, jetil­­dirý jáne zeınetaqymen qam­syz­dandyrý sharalaryn jan-jaq­ty taratyp, túsinikti etip aı­typ berdi. Halyqty áleýmet­tik qoldaýdy jaqsartýǵa baǵyt­tal­ǵan áleýmettik kodekstiń jobasy ázirlengenine de toqtaldy.

– Kodekstiń jobasyn ázirleý bary­synda uzyn-yrǵasy 1 myń­nan asa usynys tústi. 50-den asa zań men 200 zańǵa táýeldi aktiler tarazy basyna tartylyp, jan-jaqty zerdelendi. 80-nen asa zańǵa ózgerister engizilmek. Sondaı-aq 10 zań óziniń kúshin joıady. Memleket tarapynan kómekti qamtamasyz ete otyryp, atalǵan kodeks azamattardy ómir boıy súıemeldeıtin bolady. Bul oraıda halyqtyń jekelegen osal sanattaryn qoldaý tásilinen otbasyn nyǵaıtý jáne damytý úshin bazalyq jaǵdaılar jasaýǵa kóshý júzege asyrylmaq, – dedi mınıstr.

Jurtshylyqpen júzde­sý barysynda mınıstr áleý­met­tik kodeksti júzege asyrý qural­darynyń quramdas bir bóligi osy jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap qanatqaq­ty rejimde iske qosylǵan Otbasynyń sıfrlyq kartasy ekenine toqtaldy. Jańa jobanyń janashyrlyǵy az emes. Máselen, memlekettik or­gandarǵa azamattardyń júginýin kútpesten proaktıvti formatta kómek kórsetýge jol ashpaq. Joba qolǵa alynǵannan beri 36 myń adamǵa memlekettik kó­r­setiletin qyzmetterdi kór­setý úshin SMS-habarlamalar joldanǵan. Bul rette ótinishsiz járdemaqy nemese tólem alý múmkindigin 7 myńnan asa adam paıdalandy. Jańa jobanyń tıimdi ekeni alǵashqy qadamnan-aq baıqalyp otyr. Jıynǵa qatysqan jurtshylyq ta onyń eń aldymen ózderi úshin barynsha qolaıly ekenin uǵynyp, kóńilderi toǵaıyp qaldy.

Eń aldymen halyqtyń áleý­met­tik-turmystyq jaǵda­ıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan  san salaly sharalardyń túpki negizi – ádiletti ornyqtyrý. Mınıstr Memleket basshysynyń tapsyrmalarymen Áleýmettik kodeks jobasyn iske asyrý sheńberinde bir jarym jasqa deıingi bala kútimi boıynsha memlekettik jár­demaqy men memlekettik áleý­mettik saqtandyrý qorynyń áleý­mettik tólemdi tóleý mer­zimin uzartý, marapattalǵan ana­larǵa beriletin járdemaqy mólsherin ulǵaıtý jolymen balaly otbasylardy qoldaý sharalaryn kúsheıtý kózdelgenin aıtyp ótti. Bul jańalyqty jıynǵa qatysyp otyrǵan kópbalaly analar qýana qabyldady. Qym­batshylyq qos búıirden qysyp turǵan kezde eldiń qamyn jegen qamqor qadamnyń belgisi. 2024 jyldyń 1 qańtarynan bas­tap balalardyń 18 jasqa tolǵanǵa deıingi ulttyq qordyń jyl saıynǵy ınvestısııalyq tabysynyń 50 paıyzyn arnaıy jınaqtaý shottaryna aýdarý kózdelgen. Bul da, shyn máninde, ádildiktiń saltanat qurýy.

Áleýmettik qyzmet kórse­tý jú­ıe­sin ýaqyt talabyna saı jań­ǵyrtý qyzmetterdiń qoljetimdiligin keńeıtý esebi­nen júzege asyrylmaq. Budan basqa da arnaýly áleý­mettik qyzmet alý­shylard­yń ot­basy­nyń jumys­syz múshelerin áleýmettik qyzmetterge tartý josparlanýda.

– Áleýmettik kodeks jobasynda jalpy tarıfterdiń or­ny­na arnaıy áleýmettik qyz­­metterdi jan basyna shaq­qandaǵy qarjylandyrý qaǵı­daty engizý kózdelip otyr. Qyzmetterdiń sapasyn arttyrý, múgedektiń tobyn belgileý, medısınalyq áleýmettik saraptamany syrttaı júrgizýdi engizý jáne Áleýmettik qyzmetter portalyn damytý jónindegi jumys jalǵasady, – dedi mınıstr.

Kópshilikti qyzyqtyrǵan máseleniń biri – zeınetaqymen qamtamasyz etý. Mınıstrdiń aıtýyna qaraǵanda, kelesi jyldyń 1 qańtarynan bastap bazalyq zeınetaqynyń eń tómengi jáne eń joǵary mólsherlemelerin kezeń-kezeńimen arttyrý bastalady. Bul oraıda jyldyq ósim shamamen 13 paıyzdy quraı­tynyn aıta ketken jón. Sony­men qatar yntymaqty zeınet­aqy­ny esepteý úshin eń joǵary ta­bys mólsheri 46-dan 55 aılyq esep­tik kórsetkishke deıin ul­ǵaı­tyl­maq. Qolǵa alynyp jat­qan jańa is-sharalar paketi 2025 jylǵa qaraı jıyntyq zeınet­aqyny orta eseppen 27 paıyzǵa arttyrýǵa múmkindik beredi.

Jurtshylyqpen júzdesýden keıin mınıstr BAQ ókilderimen kezdesip, resmı sapary jaıynda, aldaǵy ýaqytta atqarylatyn qyrýar jumystyń mán-maz­munyn qaýzap suhbat ótkizdi.

Mınıstr jumys sapary barysynda óńirdegi belsendi jastar men eriktilermen de kezdesý ótkizdi. Jas mamandardy jumyspen qamtý jaıyn jáne qoldaýdyń keıbir túrleri týraly tarqatyp aıtyp túsindirdi. Máselen, belsendi jastarǵa eńbek mınıstrligi jumys kúshi­niń kásibı daǵdylaryn kúsheı­tý zańnamalyq bekitýmen ret­teý, jumyspen qamtý ortalyq­taryn aldaǵy ýaqytta mansap or­ta­lyqtaryna aınaldyr­ýdy, sondaı-aq barlyq qyzmetti aýqym­­dy sıfrlandyrýdy kóz­deı­­tin jumyspen qamtý salasyn­daǵy jańa saıasat ázirlen­geni jónin­de tereńirek toqtal­dy. Onyń aı­týynsha, aldaǵy ýaqyt­ta jas­tardy jumys­pen qamtý máse­le­sine aıryqsha nazar aýdarylmaq.

– Ár jyl saıyn «Jastar prak­tıkasy», «Alǵashqy jumys or­ny», «Dıplommen – aýylǵa!» tá­rizdi jobalardy iske asyrý sheń­berinde osy óńirdiń 3,8 myń ada­myn nátıjeli jumyspen qamtý jos­parlanýda, – dedi mınıstr.

Oıǵa alǵan sharýa ońynan ońǵarylsa, jastar nátıjeli jumysqa ornalasyp, áleýmettik-turmystyq jaǵdaıyn jaqsar­typ, el ishindegi jumyssyz­dyqtyń qatary seıile túser edi. Mınıstrdiń aıtýyna qaraǵanda, bıznestiń ulttyq jobalary men jeke bas­tamalary sheńberinde qurylatyn barlyq jumys oryndary elektrondyq eńbek bırjasynda ornalastyrmaq. Bul jaı jumys izdegen adamnyń da, jumysshy izdegen jumys berýshiniń de biregeı alańyna aınalmaq. Shyn máninde tıimdi tásil. Aıtalyq qazir elektron­dyq eńbek bırjasynda 110 myń­nan asa bos jumys orny týraly aqparat tur. Sondaı-aq jumys izdeýshilerden 138 myńnan asa túıindeme usynylǵan. Demek aldaǵy ýaqytta burynǵydaı jumys izdeýshiler tabany­nan taý­sylyp bos jumys ornyn izdemeıtin bolady. Elektrondy eńbek bırjasy arqyly onlaın kýrstardan ótip, jańa kásibı daǵdylardy da úırenýge bolady eken. Saıyp kelgende bul da zor múmkindik.

Kezdesý barysynda mınıstr óńirdiń belsendi jastary qoıǵan barlyq suraqqa tushymdy jaýap berdi. Tústen keıin mınıstr oblys ortalyǵyndaǵy saýyqtyrý ortalyǵynda jáne kásibı-tehnıkalyq bilim beretin oqý oryndarynda boldy.

 

Kókshetaý

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar