Rýhanııat • 24 Qarasha, 2022

«Kóz qyryńdy salyp qoı qorymdarǵa...»

695 ret kórsetildi

Tekturmas qorymyna jas qalamgerler jıi baryp turady. Qabirstanǵa erikkennen nemese zerikkennen at basyn burmaıdy. Taǵdyrly aqyn Serik Tomanovtyń rýhyna Quran baǵyshtap jatady. О́ıtkeni tarazdyq jastar úshin Serik aldyńǵy býyn aqyndardyń eshbirinen bir mysqal kem emes. Barlyǵy da Tomanovtyń jyrlarymen sýsyndap ósti.

Barǵan saıyn Seriktiń «Epıtafııasy» oıǵa orala beredi.

«Sharýa edim tirliktiń kóshine ergen,

Taýsap tattym jerdegi nesibemnen.

Kóp jyl boldy máńgilik uıqydamyn,

Topyraǵym buıyrdy osy jerden», degen aqynnyń osy bir shýmaǵy basymyzda shyńyldap turyp alady.

Qabirstandaǵy zırattar ishinen Seriktiń qulpytasyn jazbaı tanısyń. Kóksur tústi qulpytas sonadaıdan kózge ottaı basylady. Talastyń tol­qynymen terbelip óleń jazǵan aqyn­nyń denesi de ózen arnasynan alys ketpegen. Áýdem jerde taıtalasqa toly tir­shilikpen jarysyp Talas aǵyp barady.

Aqynnyń «Qus qanat ǵumyr» atty óleńine jazylǵan ándi búginde qazaqtyń mańdaıaldy ánshisi Meırambek Bespaev shyrqap júr. Ánshisin tapqan ándi jurt ta súısine tyńdaıdy emes pe? Esti sózge jazylǵan án de bir kúni retroǵa aınalady. Qazirdiń ózinde retro bolyp ketpese. Biraq ólmeıdi ǵoı.

«Tań atsa boldy kún batty,

Urshyǵyn mezgil zyrlatty.

Qus qanat meniń ǵumyrym,

Qanatyn taǵy bir qaqty.

Tusaýdaı tutam tirlikte,

Tentirep tekke júrdik pe?!

Joıylyp jerden keter me ek,

Jobasy túsken bir núkte»,

dep jyrlaǵan aqynnyń ortamyzdan ketkenine de jıyrma jylǵa jýyqtapty.

Bireýge ózim, bireýge kózim, bireýge sózim unasyn degen jaltaqtyqtan ada bolǵan aqynnyń murasy otbasyna, ári ketse kitaphana qyzmetkerlerine, jas qalam­gerlerge ǵana kerek sııaqty. Jas­tardyń qolynan ne kelsin?! Ádebı keshterde Serik­tiń óleńderin oqyp, ekinshi ǵu­myr syı­laýǵa tyrysady. Odan asyp qaıda ba­rady? Usynystardy san ret aıtsa, ony eshkim qulaqqa ilmese qaıtsin olar?

Seriktiń ańsary, júrek syry, armany óleńderinde tunyp tur. Bilýimizshe, 2003 jyldyń qaraly qarashasynda fánıden baqıǵa kóshken aqynnyń «Párýana» atty jınaǵynyń jaryq kó­­rýine sol jyldary Talas aýdanyn bas­qarǵan Batyrbek Kúlekeev yqpal etipti. Kásipkerlerdiń basyn qosyp, aqyn murasynyń jaryqqa shyǵýyna mu­­ryndyq bolǵan Batyrbekke alǵys aıt­­qandardyń qarasy da qalyń.

Sekeń ómir men ólim arasyndaǵy tartysty, ajal aldyndaǵy kisiniń álsizdigin jyryna arqaý etti. О́leńderimen óziniń taǵdyryn jazyp ketken talantty halqy qadir tutty. Qaı kezde de janynan tabyldy. О́zegindegi ókinish órtin óleńmen basqan aqynǵa degen jurttyń mahabbaty da bólek boldy.

Serik aqynnyń sózine jazylǵan «Aýzynan aıdyń túsken qyz» degen ándi taǵy da sol Meırambek Bespaevtyń oryn­daýynda jurt jyly qabyldady. Sózi men sazy úılesken shyǵarmany el áli kúnge deıin shyrqap jatady. Árıne, júrekterge mór bolyp basylǵan soń da umytylmaıtyn shyǵar. О́ıtkeni sózin Serik Tomanov jazyp edi ǵoı.

Sekeń dúnıeden ótkende Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń uıytqy bolýymen respýblıkalyq músháıra uıymdas­tyrylǵan bolatyn. Rasynda, Tomanovqa qazir eshteńe kerek emes. Tirisinde Qa­zaq­stan Jazýshylar odaǵynyń múshe­ligine de ótpepti... Ár ýaqyttyń óz zań­­dylyǵy shyǵar, áıtpese qazir 20 jastaǵy jigitter odaqtyń múshesi bo­lyp júr ǵoı. Aıtpaqshy, 50 jáne 60 jyl­dyǵynda oblys­tyq deńgeıde músháı­ralar ótki­zildi. Sosyn shaǵyn aýdı­torııalarda eske alý keshteri uıym­dastyryldy. Boldy.

«Bizdiń Serik úshin óleńnen bıik dúnıe bolǵan emes. Qýanǵan, jabyqqan kezderiniń bári kóz aldymda ǵoı. Seriktiń armany kóp edi. Amal neshik?! Aqynnyń minezi qandaı bolatynyn da Seriktiń boıynan kórdim», deıdi aqynnyń jary Bıbigúl Orazbaeva.

Sekeńniń rýhyna arnalǵan keshterde jıi-jıi pikir bildiretin rýhtas baýyry, aqyn Maraltaı Raıymbekuly birde: «Ony ádebı orta tanyǵan hám moıyn­daǵan bolatyn. Áıtse de, ol kartada joq eldi meken sekildi elden bólek eleýsiz kún keshti. Onyń janyna úńilýge enjarlyǵymyz tusaý bolǵany da ras», degen edi.

Rasynda da, maqalada Sekeńniń «Qy­zyl kóılek» degen óleńi týraly tol­ǵanýǵa, bolmasa basqa shyǵarmasy týraly oı órbitýge bolýshy edi. Alaıda ony maqsat etpedik. Serikti jergilikti bıliktiń umytyp bara jatqany ras. Eske túsireıik degen oımen Meırambek Bespaev oryndap júrgen eki ánin mysal retinde aldyq. Nege deısiz ǵoı?..

Oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Erlan Júnisbaı sol Meırambek múshesi sanalatyn «Mýzart» tobynyń prodıýseri bolǵanyn jurt jaqsy bile­di. Qaıbir jyly basqarma basshy­sy qyz­metine top ete túsken Er­lan Júnis­baıdyń aýzynan Serik To­manov, Ba­ýyrjan Úsenov, Artyǵalı Yby­raev­tar týraly bir aýyz sóz esti­meppiz. Serikti tanı ma, tanymaı ma, kim bilsin? Meı­rambek shyrqaıtyn ánderdi eske salsaq esine túser dep paıymdadyq... Árıne, tanymaıtyn bolsa... Qysqasy, oblys ákiminiń aldynda esep bergen kezderinde respýblıkalyq aıtys, taǵy basqa is-sharalaryn jipke tizgendeı qylyp aı­typ beretin Erekeń óńir poezııasy týraly lám-mım demeıdi. Áıtkenmen, To­manov týraly birdeńe biletin bolar?

Serik Tomanovtyń dúnıeden ozǵa­nyna kelesi jyly 20 jyl tolady eken. Biz áli kitaphana deńgeıinen aspaı júr­miz. Mádenıet, arhıvter jáne qu­jat­tama basqarmasynyń basshysy shynd­ap nıet­tense, Taraz tórinde Serik­tiń atymen baılanystyryp, poezııa festıvalin ótkizip jiberer me edi. Shyǵystyń jeti shaıyry tamsana jyrlaǵan kóne shaharda Serikke deıin de, Serikten keıin de surapyl aqyndar az bolǵan joq. Biraq jergilikti atqarýshy bılik elimizdiń kóp óńirinde ótkiziletin, poezııaǵa qurmet kórsetiletin is-sharalarǵa qarjy bólýge kelgende qulyqsyz. Olar úshin aıtys ótse boldy... Kim bilsin, Erlan Júnisbaı bul sharýany kelesi jyly qolǵa alatyn bolar... Qalaı bolǵanda da myna shýmaqty esinde saqtasa eken.

«Eı, tiriler!

О́mir joq ólim barda.

Tilegim sol: soqpasyn jolyń jarǵa,

Qý tirliktiń baǵasyn bilgiń kelse,

Kóz qyryńdy salyp qoı qorymdarǵa».

 

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar