Kontrabandaǵa qarsy kúres

Atap aıtsaq, keden salasynyń ju­my­sy 2017 jyldan bastap «Astana-1» aq­parattyq júıesi negizinde túgeldeı avto­mattandyrylyp, elektrondy dekla­rasııalaý arqyly táýekel beıiminiń basqarýymen jumys isteıdi. Táýekel beıimi – «Sıfrly Qazaqstan» jáne Dúnıejúzilik saýda uıymy men Dúnıe­júzilik keden uıymynyń talaptary tóńireginde avtomatty túrde basqarý tá­si­line negizdelgen baǵdarlama. Taýar­lar­dy kedendik tekserýge jiberý, ke­dendik qunyn anyqtaý, saraptama jasaý jáne dálizderge bólý (qyzyl, jasyl, sary, kók) sııaqty prosesterdiń bar­lyǵy avtomatty túrde táýekel beıi­mi kórsetken sheńberde ǵana júzege asy­rylady. Sonymen qatar kedendik tekse­rýdiń tehnıkalyq quraldary da avtomatty basqarý júıesine negiz­delgen. Iаǵnı burynǵy kezdegideı keden qyz­met­keri óz betinshe tekserip, taýar­lardy negizsiz toqtatyp qoıýǵa quqy­ly emes. Kedendik tekserý jumystary ınspeksııalyq tekserý ke­sheni arqyly «kúdikti» dep tanyl­ǵan jaǵdaıda, Qarjy mınıstrligi Mem­le­kettik kirister komıteti ahýaldy bas­qarý ortalyǵynyń nusqaýy boıynsha jáne táýekel beıiminiń avtomatty túrde kórsetken belgisine baılanysty ǵana júzege asyrylady. Keden qyz­met­keri táýekel beıimi kórsetken sheń­ber­den jáne ınspeksııalyq tekserý keshe­ni anyqtaǵan jaǵdaıdan tys óz betinshe áreket jasaýǵa quqyly emes. Sonymen qatar kedendik resimdeý men tekserýdiń belgilengen tehnıkalyq reglamentterinen asa almaıdy. Mysaly, ınspeksııalyq tekserý kesheni skanerlik júıe arqyly 50-60 konteınerden turatyn bir quramdy bir mınýttyń ishinde tekserýden ótkize alady. Sonyń ishinde «kúdikti» dep tanylǵan kólik quraldary ǵana kedendik tekseriske alynady. Kedendik tekserýdiń mundaı ozyq úlgidegi quraldary TMD sheńberindegi elder ǵana emes, Eýropanyń keı memle­ketteriniń ózinde joq. Buǵan qosa kedendik shekaradaǵy barlyq resimdeý men tekserý jaǵdaılary Memlekettik kirister komıtetiniń Astanadaǵy ahýaldy basqarý ortalyǵy arqyly qatań baqylaýda turady. Taýarlarǵa kedendik tekserý júrgizýge ókiletti mamandardyń ár áreketi beınejazba jetony arqyly sol basqarmanyń baqylaýynan tys ketpeıdi. Atalǵan basqarma qyzmetkerleri ke­den­dik tekserý ǵana emes, resimdeý kezinde taýardyń kedendik qunynyń belgilengen mólsherden tómendep ketpeýine de baqylaý jasaıdy. Sondaı-aq kedendik tekserý sharalary túgeldeı beınejazbaǵa túsirilip, sol túsirilim serverde úsh jylǵa deıin saqtalady. Eger de kedenshiniń áreketinde zańsyzdyq baıqalsa nemese syrtqy ekonomıkalyq qyzmetkerler tarapynan shaǵym túsetin bolsa, sol beınejazbany qaıta qaraý arqyly barlyq zańsyzdyqty naqtylap anyqtaýǵa bolady.

Sonymen qatar kedendik tekserý men resimdeý prosesteriniń avtomatty túrde júzege asyrylýy eń birinshi adam faktorynyń áser etpeýine oń yqpalyn tıgizip otyr. Olaı deıtinimiz, qazirgi ýaqytta tıisti qujattardy re­sim­deý sharalaryn deklaranttar men keden ókilderi ınternet júıesi arqy­l­y keńsede nemese úıinde otyryp-aq atqara beredi. Burynǵydaı alystan at terletip kelý arqyly taýarlaryn shekarada tosyp alyp, sol jerde qaǵaz júzinde resimdeý degen joq. Eger ımporttalatyn nemese tranzıttik prosedýra boıynsha jóneltilgen taýardyń málimdelýi men qujattary barlyq talap­qa saı kelse, kedende eshqandaı kedergi bolmaıdy. Sondyqtan da keden tóńiregindegi kereǵar pikir týdyratyn keıbir áńgimeni ótken kúnderdiń sarqynshaǵy dep aıtqanymyz durys. Endi sózimiz dáleldi bolýy úshin naqty mysaldarǵa júgineıik.

Qazirgi ýaqytta qytaımen shekarada ornalasqan keden beketterindegi talap burynǵydan da kúsheıgen. Sonymen qatar «Qańtar oqıǵasynan» keıin Pre­zı­dent Qasym-Jomart Toqaev qy­taımen shekarda ornalasqan keden beket­teri belgili bir ekonomıkalyq ope­ra­­torlardyń yqpalynda qalyp, shekara­da monopolııa ornaǵany jóninde qatty syn aıtqan bolatyn. Osy synnan keıin kedendik shekarada el basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Bas prokýratýra, Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jáne Qarjylyq monıtorıng agenttigi, sondaı-aq Memlekettik kirister komıteti qyzmetkerlerinen quralǵan komıssııa bir aıdan asa jumys istep, kóptegen kemshiliktiń betin ashty. Bul jumys yrǵaǵy qazirgi ýaqytta da ekpininen jańylǵan joq.

Atap aıtsaq, Jetisý oblysy boıynsha memlekettik kirister departamenti «Altynkól-jol» keden beketinde bıyl on aıdyń qorytyndysy boıynsha kedendik tekserýge túsken 63 kólik quralynan jalpy salmaǵy 1 287 358 tonna ártúrli (bıologııalyq aktıvtik qosymshalar, mata, juqa temir prokaty, oıynshyq, aıaqkıim, sharýashylyq zattary, qurylys materıaldary, t.b) kontrabandalyq taýarlar ustalyp, onyń kedendik quny 2 mlrd 611 mln teńgeden asyp ketti. Osylaısha, on aıdyń qorytyndysy boıynsha kontrabandalyq áreket dep tanylǵan 17 is prosessýaldyq sheshim qabyldaý úshin Almaty jáne Jetisý oblystyq ekonomıkalyq tergeý departamentterine jiberildi. Sonymen qatar áli de kedendik tekserýi bitpegen birneshe kólik quraldary óz kezegin kútip tur. Aldaǵy ýaqytta bul sıfrlar tizbegi taǵy da kóbeıe túsýi múmkin.

Sonymen qatar ótken merzim ishinde 2 090 ákimshilik-quqyq tártibin buzý faktileri (ótken jyly 1 345) áshkere­lenip, nátıjesinde deklaranttar men keden ókilderine jáne syrtqy ekonomı­kalyq qyzmetke qatysýshylarǵa 184 204 617 teńge aıyppul salyndy. Sonymen qatar kedendik tekserýdiń nátıjesinde qosymsha 666 680 418 teńge kedendik tólem men salyq óndirildi. Iаǵnı kedendik tekserý kezinde ár kólikke qosymsha 606 625 teńge kedendik tólem men salyq salyndy degen sóz. Osy oraıda óz isine asqan jaýapkershilikpen qarap, qyzmettik mindetterin abyroımen atqaryp júrgen áriptesterimiz jóninde de bir aýyz jyly sóz aıta ketelik. Mysaly, bas maman Ondaǵalı Keńesbaev on aıdyń qorytyndysy boıynsha 73 ákimshilik-quqyq buzý faktisin anyqtap (ári qaraı ÁQB), 17 305 950 teńge, bas maman Dáýren Muqatov 71 ÁQB faktisin anyqtap, 15 621 300 teńge, bas maman Táńirbergen Núkeev 59 ÁQB faktisin anyqtap, 12 466 410 teńge, bas maman Nurlan Ábdiǵulov 56 ÁQB faktisin anyqtap, 10 628 610 teńge aıyppul óndirdi. Buǵan qosa kedendik tekserý kezinde taýar deklarasııasynda durys málimdelmegen taýarlardy anyqtaý arqyly qosymsha 279 729 761 teńgeniń kedendik tólemi men salyǵyn óndirgen bas maman Ermek Núsipov pen 234 107 362 teńge óndirgen bas maman Dastan Abylqaıyrdyń qosqan úlesteri de qomaqty.

Sondaı-aq ınspeksııalyq tekserý kesheni arqyly skanerleý tásilimen keden zańyn buzýshylyqtardy anyqtaý barysyndaǵy kórsetkishter de 90 paıyz­ǵa jettti. Iаǵnı ınspeksııalyq tekserý kesheni arqyly «kúdikti» dep tekserýge qoıylǵan 100 kólik quralynyń toqsanynan keden tártibin buzýshylyq faktileri anyqtalǵan. Bul jerde ıns­pek­sııalyq tekserý kesheninde ju­mys isteıtin operatorlardyń joǵary bilik­tilik dárejesin baıqaýǵa bolady. Biraz qyzmetkerimizdiń AQSh sııaqty iri memleketterde ıntrýzıvtik emes tek­serý máselesi boıynsha tájirı­be­­den ótip kelgen sertıftkattary da bar. Inspeksııalyq tekserý keshe­­­ninde jumys isteıtin kedenshi operatordyń «kúdikti» dep tanyǵan kólik quraldarynan keden tártibin buzý faktisi dáleldenbegen jaǵdaıda, kemshilik jibergen qyzmetkerdiń atqaryp otyrǵan qyzmetine laıyqtylyq máselesi de basshylyq tarapynan baqylaýsyz qalmaıdy. Sondyqtan da atalǵan jumys ýchaskesinde qyzmet etetin mamandarǵa júkteletin jaýapkershilik júgi óte aýyr. Osy oraıda mıllıardtaǵan teńgeniń ákimshilik quqyq tártibin buzý men kontrabandalyq áreketterdiń betin ashqan bas maman Rýslan Kalımov pen Nasyr Nurgeldiniń eńbegin de erekshe atap ótken jón.

Iá, joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, búginde keden júıesine júktelip otyr­ǵan jaýapkershilik júgi aýyr. Sebebi keden qyzmetkerleriniń jumy­sy keden tártibin buzýshylardy áshkere­lep, qylmystyq jáne ákimshilik-quqyq­tyq jaýapkershilikke tartýmen ǵana shektelmeıdi. Sonymen qatar otan­dyq óndirisshilerdiń múddesi men ıntel­lektýaldyq menshik ıeleriniń quqy­ǵyn qorǵaý jáne alyp ótýge tyıym salǵan taýarlardy jibermeý másele­leri de basty nazarda. Osy oraıda eń negizgi máseleniń biri – kedendik tólemderdi tolyq kólemde óndirý arqy­ly respýblıkalyq bıýdjettiń kó­beıýine úles qosyp, elimizdiń syrt­qy ekonomıkalyq baılanystaryn nyǵaı­týǵa jáne ekonomıkalyq saıasatty jaqsartýǵa kúsh salý. Bul máselede «Altynkól-jol» keden beketinde on aıdyń ishinde birshama jumys atqaryldy. Mysaly, ımporttalatyn taýarlardyń úles salmaǵy 175 502 tonnaǵa (56 paıyzǵa), taýardyń deklarasııasynyń sany 9 119-ǵa (46 paıyzǵa) azaıǵanyna qaramastan, kedendik tólemder men salyqtardan túsken qarajat mólsheri 86 mlrd 988 mln-nan astam teńgeni qurady. Jáne de ár kólik quralynan óndirilgen kedendik tólemder 6 mln 101 myń teńgege jetti. Bul sıfrlar byltyrǵymen salystyrǵanda ár kólikten óndiriletin kedendik tólemder orta eseppen 2 mln teńgeden asqanyn kórsetedi.

Qazir keden salasyna júkteletin taǵy bir jaýapty mindettiń biri – elimizdiń tranzıttik áleýetin kóterý. Bul másele jóninde elimizdiń «2050 strategııasynda» naqtyly mindetter qoıyldy. Osy oraıda «Altynkól-jol» keden beketi arqyly Eýropa, Ońtústik Shyǵys Azııa, Ortalyq Azııa, Batys Eýropa, t.b. elderge jóneltiletin júk kólemi de artyp keledi. Oǵan dálel retinde atalǵan merzimde tranzıttik júk kólemi 19 paıyzǵa artqanyn aıtyp ótýge bolady. Mysaly, tranzıttik taýar aınalymynyń jalpy quny 28 mlrd dollardan (ótken merzimde 17 mlrd) asyp, salmaǵy 3 954 443 (ótken merzimde 3 320 997 tonna) tonnany qurady. Bul árıne, keden organynyń ınfraqurylymy órkendep, syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylarǵa jasalǵan ońtaıly nátıjelerdiń kórinisi desek, qatelespeımiz. Osylaısha, kedendik shekarada kedergi azaıyp, jańa Qazaqstan qurý jolynda keden salasyndaǵy jańasha betburys sharalary óz nátıjesin berýde.

Beken NURAHMETOV,

Jetisý oblysy boıynsha «Altynkól-jol» keden beketi basshysynyń orynbasary