Túıtkili kóp turǵyn úı

Palata Tóraǵasynyń oryn­ba­sary Olga Perepechına Úkimet saǵatyn asha kelip, qazaq­stan­dyq­tardy turǵyn úımen qamtamasyz etý máselesi mańyzdy bolyp qala beretinin atap ótti. Ol qurylys sa­lasynyń ósý qarqynyn saqtaý ulttyq ekonomıkanyń damýy men básekege qabilettiligin arttyrýǵa tikeleı yqpal etetinin jetkizdi.

«Búginde Qazaqstannyń ishki jalpy ónimindegi qurylystyń úlesi 6%-dan sál asady. Sony­men birge BUU Eýropalyq ekono­mı­kalyq komıssııasynyń málimeti boıynsha 2010 jyly bizde bul kórsetkish 8% deńgeıinde boldy. Sonymen qatar osy ekonomıkalyq kórsetkishter boıynsha Qazaqstan Ázerbaıjan men Armenııa sııaqty TMD elderinen, sondaı-aq Baltyq jaǵa­laýy elderi – Lıtva men Es­tonııa­dan tómen bolyp otyr. Son­dyq­tan qurylys salasynyń ósý qar­qy­nyn saqtaý ulttyq eko­no­­mı­ka­nyń damýy men báse­kege qa­bi­let­tiligin arttyrýǵa tike­leı yqpal etedi», dedi O.Pere­pe­chına.

Senator Serik Shaıdarov óz kezeginde Úkimettiń nazaryn tur­ǵyn úı qurylysy salasyndaǵy naqty problemalarǵa aýdardy. Atap aıtqanda, qurylys ju­mys­tary sapasynyń tómendigi, memle­kettik satyp alý tetikteri­niń jetilmegeni, qurylys mate­rıal­darynyń qymbattaýy, sondaı-aq aýyldyq jerlerde turǵyn úımen qamtamasyz etý jónindegi baǵdarlamalardyń joqtyǵy týraly aıtyldy.

«Memleket basshysy óz Jol­daýynda turǵyn úı bizdiń azamattarymyz úshin qashanda kúrdeli suraq dep atap ótken bolatyn. Áleýmettik ál-aýqat turǵyn úı máselesimen tyǵyz baılanysty, ony sheshý memlekettiń birinshi kezektegi mindeti. Sonymen qatar tur­ǵyn úı qurylysy áleýmettik máse­lelerdi sheshe otyryp, Qazaq­stannyń ekonomıkalyq ósýindegi draıverlerdiń birine aınalýǵa tıis. Búginde qurylys sektorynda 637 myńnan astam adam jumys isteıdi. Bul el ekonomıkasynyń naqty sektoryndaǵy barlyq jumyspen qamtylǵandardyń shamamen 17,5 paıyzyn quraıdy.

Osy salada 50 myńnan astam kompanııa qyzmet atqarady. Bul – ekonomıkanyń naqty sektor­yndaǵy kásiporyndardyń jalpy sanynyń 42 paıyzy. Turǵyn úı qurylysynyń belsendi damýy 2021 jyly 2,4 trln teńge ınvestı­sııa tartýǵa múmkindik berdi, bul 2020 jylǵy deńgeıden 19,1 pa­ıyzǵa artyq. Qalyptasqan úrdis ishki jalpy ónimdegi qurylystyń úlesi 6 paıyzdan astamdy qurap, shıkizattyq emes sala úshin eń mańyzdylarynyń biri bolady», dedi S.Shaıdarov.

Osy oraıda senator turǵyn úı qurylysy salasynyń damýyn tejeıtin júıeli problemalar men kedergilerge nazar aýdardy. Atap aıtqanda, qurylys nysandarynyń sapasy tómen. Bul máseleni ýáki­letti organ sıfrlandyrý ar­­qy­ly sheshýdi josparlaǵan. Alaıda se­nator «E-Qurylys» sekil­di aqpa­rattyq júıeler tek buzý­­shy­lyq­tardy tirkeıdi, aqaýlardy azaı­týǵa jáne olardy joıýǵa, sondaı-aq salynǵan obektiler­diń sapasyn jaqsartýǵa yqpal etpeıdi.

«Buqaralyq aqparat qural­da­rynan mysal keltirsek. Almaty qalasynyń Zerdeli shaǵyn aýdanynda sapasyz qurylysqa baılanysty qazirgi ýaqytta halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń ishi­nen 108 otbasyǵa arnalǵan eki apat­ty úı buzylyp jatyr. Bul rette apatty nysandy buzý úshin qurylysqa jumsalǵannan eki eseden astam qarajat qajet. Eger bul úılerde adamdar turyp, apat bolsa, qandaı qasiret bolatynyn oılaý­dyń ózi qıyn. Sondyqtan Úki­met ınjenerlik personaldy ser­tıfıkattaý jáne jobalaý keze­ńi­nen bastap, qurylys aıaqtal­ǵan­ǵa deıin qurylys kompanııa­lar­yn akkredıtteý arqyly qury­lys­ty baqylaý júıesin jetildirýi kerek.

Qurylys salasyndaǵy mem­le­kettik satyp alý tetiginiń jetil­meýi de másele. Búgingi tańda, bir kompanııa eldiń ártúrli aıma­ǵyndaǵy birneshe konkýrstyń jeńimpazy retinde anyqtalýy múm­kin. Bul jaǵdaıda jumystyń kóp bóligi keıinnen qosalqy merdi­ger­likke, keıde kóp satyly qo­salqy merdigerlikke beriledi. Osyndaı tájirıbe merdiger­lerdiń kelisimsharttyq mindetteme­lerin oryndamaýyna, qurylys sapasynyń tómendeýine, sondaı-aq bir qosalqy merdigerden ekin­shisine baǵanyń ósýine ákeledi. Osy­ǵan baılanysty, obektiler konser­vasııalanady, ishinara taldana­dy jáne olardy aıaqtaýǵa nemese qalpyna keltirýge qosym­sha qarajat talap etiledi», dedi S.Shaı­darov.

Mysaly, Esep komıtetiniń máli­metinshe, qurylysy 2014 jyly bastalǵan jáne normatıvtik uzaq­tyǵy 11 aı bolatyn, elimizdiń bir qa­lasyndaǵy 120 páterlik eki úıd­iń qurylysy áli aıaqtalǵan joq. Al joba 21 paıyzǵa qymbattaǵan.

«Bul máseleni sheshýde jańa tásilder qajet dep sanaımyn. Son­dyqtan Úkimet adamı faktordy barynsha alyp tastaı otyryp, Memlekettik satyp alý portalynda materıaldyq-tehnıkalyq jáne eńbek resýrstaryn eskere otyryp, bir kompanııanyń konkýrstaryna qatysýǵa jáne jeńýge avtomattandyrylǵan lımıtterdi belgileý arqyly sıfrlandyrýdy tereńdetýi qajet dep esepteımiz.

Úshinshi, qurylystyń qym­bat­taýy. Esep komıtetiniń máli­metinshe, qurylys materıaldary qurylys nysandarynyń smetasynda turǵyn úı qunynyń 65 paıyzyn quraıdy. Sondyqtan naryqtaǵy kez kelgen aýytqý, jeke qurylys ındýstrııasynyń da­mýy qurylys qunyna ǵana emes, sondaı-aq jalpy turǵyn úı qu­ry­lysynyń qarqynyna da tikeleı áser etedi.

«Qazındýstrııa» AQ-nyń de­­rekteri boıynsha eldiń qury­lys mate­rıaldaryn óndirý sala­synyń qu­rylymy aıqyn shıki­zat baǵy­tyna ıe. Qazaqstanda jo­ǵary dárejeli qaıta óńdeý ónim­derin óndiretin kásiporyndar jet­ki­liksiz. Ulttyq statıstıka bıýro­synyń derekterine sáıkes 18 ne­gizgi qurylys materıaldary bo­ıynsha ımporttyń úlesi 50 paıyzdan asady. Bul rette 2022 jylǵy qańtar-tamyzda otandyq naryqqa qurylys materıaldarynyń ımporty shamamen 3 paıyzǵa artty, ıaǵnı 799,5 mln dollardy qu­ra­­ǵanyn atap ótý qajet», dedi S.Shaı­­darov.

Sonymen qatar qaptamaly keramıkalyq kirpishter, betonnan jasalǵan buıymdar, sılıkat jáne qoj kirpishteri, portlandsement, qurastyrmaly qurylys konstrýksııalary, taýarlyq beton óndiristeri tómendegen. Sement pen ák óndirisinde de jaǵdaı turaqty emes. Elde jetispeıtin qurylys taýarlary shetelden ımporttalady. Bul qazaqstandyq kásiporyndarǵa kedergi keltirip otyr. Importtyq tizbekterdiń buzylýy saldarynan ótken jyly qurylys materıaldarynyń bar­lyq túrleriniń is júzinde 50 pa­ıyzǵa, al keıbir materıaldar boıyn­sha 100 paıyzǵa qymbattady.

«Turǵyn úıge muqtaj halyq­tyń áleýmettik osal toptaryn aı­qyndaý jónindegi tásilderdi qaıta qaraý qajet. Jaqynda ǵana «tolyq emes otbasylardy» jyl­dyq 2%-ben kredıtteýdiń jeńil­dikti mólsherlemesi boıynsha turǵyn úı alý múmkindigin kózdeı­tin «Baqytty otbasy» baǵdar­la­masynan shyǵarýǵa qatysty sheshim qo­ǵamdyq rezonans týyndady. Mun­daı sheshim birneshe sebepterge baılanysty qabyldandy. Olardyń ishindegi eń bastysy – Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń pikirinshe, memleketten qoldaý alý maq­sa­tynda 2019-2020 jyldary jalǵan ajyrasýdyń eki ese ulǵaıýy.

Múmkin, bul jerde shyndyq bar shyǵar. Alaıda búginde 148 myńnan astam tolyq emes otbasy baspanaǵa muqtaj. Sonyń 60 paıyzynyń tabysy kúnkóris deń­geıinen tómen. Mundaı otba­sy­lardyń kópshiligi úshin jyldyq 5% nesıelik turǵyn úı alý óte aýyr bolady. Sondyqtan ýáki­letti memlekettik organdar osy má­seleni jan-jaqty zerdelep, naqty muqtaj tolyq emes otbasylar úshin jyldyq 2%-ben kre­dıttik turǵyn úı alý tetigin, sonyń ishinde halyqtyń osy sana­tyn turǵyn úımen qamtamasyz etý jó­nindegi qoldanystaǵy baǵdar­la­malarǵa ózgerister engizýdi aı­qyn­daýy qajet dep sanaımyn», dedi S.Shaıdarov.

Osy oraıda, senator myna máselege nazar aýdardy. Qazirgi tańda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys­tyń 88 ardageri úı alý kezeginde turǵan kórinedi. Biraq 2015 jyly ardagerlerdiń bárine baspana berilgeni habarlanǵan bolatyn.

«Aýyldyq jerlerde turǵyn úımen qamtamasyz etý jónindegi baǵdarlamalar joq. Qazaqstanda Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń derekteri boıynsha halyqtyń 41 paıyzy nemese 7,8 mln adam tura­tyn 6 293 aýyldyq eldi meken bar. Sonymen birge aýyldyq jerlerde eldiń turǵyn úı qorynyń tek 35 paıyzy nemese 137,5 mln sharshy metr sho­ǵyrlanǵan. Aýyldyq jer­ler­diń bir turǵynyna jalpy aýda­ny 19,8 sharshy metr bolatyn turǵyn úı jaı­lary keledi. Al qalada 25,5 sharshy metr, ıaǵnı 1,3 ese kóp. Bul rette mun­daı al­shaqtyq tek ulǵaıady. О́ıt­keni búginde halyqty turǵyn úı­men qamtamasyz etý jónindegi baǵ­darlamalyq qujattarda aýyldyq jerlerde turǵyn úı qurylysyn damytý jónindegi baǵyttar joq.

Bos jer ýchaskeleri tapshy. Mıllıondyq qalalar qajetti ınfraqurylymmen, ınjenerlik jáne kommýnaldyq qyzmettermen qamtamasyz etilgen memlekettik qordan bos jer ýchaskelerin sarqý problemasyna tap bolýy múmkin ekenine nazar aýdarǵym keledi. Mundaı problema búginde Almaty qalasynda bar. Qalada turǵyn úı býmy jaǵdaıynda mektepter, balabaqshalar men emhanalar qurylysynyń qarqyny 3 ese artta qalyp otyr. Bul rette Almaty qalasyn damytýdyń Bas josparyna jáne josparlaý jobasyna sáıkes aýmaqty keshendi qaıta qurý jáne tozyǵy jetken qurylystardy buzý sheńberinde 104 mektep pen 230 balabaqsha qarastyrylǵan», dedi S.Shaıdarov.

Mundaı jaǵdaı elordada da qalyptasqan. Áleýmettik ny­san­dardyń jetispeýine baılanysty bıyl mektepterdiń birinde 18 birinshi synyp tirkelgen. Osy­ǵan baı­lanysty senator Úkimetke bir­qatar usynys jasady.

«Osy problemalardy eskere otyryp, Úkimet memlekettiń jer qoryn esepke alyp jáne turǵyn úı men áleýmettik nysandardyń birkelki qurylysyn boljap júr­gizýge oraı qalalardyń bas jos­paryn ázirleý tásilderin qaıta qaraýy qajet. Sondaı-aq Úkimetke memleket múddesi men turǵyn úı qurylysynyń qarqynyn arttyrý úshin jaǵdaı jasaý qajettigin es­kere otyryp, osy problemalardy sheshýdiń ońtaıly tetikterin ázir­­leýdi usynamyn», dedi senator.

Úkimet saǵaty barysyn­da In­dýstrııa jáne ınfraqu­ry­­lym­dyq damý mınıstriniń min­detin atqa­rýshy Erkebulan Daýyl­baev, Túr­kistan jáne Abaı oblysynyń bas­shylyǵy, «Otbasy Bank» AQ Bas­­qarma tóraǵasy Láz­zat Ibragı­mo­va, sondaı-aq Ulttyq ekonomı­ka mınıstriniń orynbasary Ba­ýyr­jan Omarbekov baıandama jasady.

Is-sharany júrgizip otyr­ǵan Ekonomıkalyq saıasat, ınno­va­sııalyq damý jáne kásipkerlik komıtetiniń tóraǵasy Dáýren Ádilbekov Úkimet saǵaty barysynda ázirlengen usynystardy atap ótti. Úkimet ol usynystardy asa muqııat baqylaýǵa alýǵa tıis.

«Qurylys kólemin ulǵaıtý, halyqtyń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýda memlekettik qoldaý sharalarynyń ataýly bolýy men tıimdiligin arttyrý talap etiledi. Qurylys materıaldarynyń ımportyn azaıtýǵa, sondaı-aq otandyq qurylys ónimderin óndirý naryǵyn damytýǵa baǵyttalǵan sharalar qabyldanýy kerek. Sondaı-aq eskirgen turǵyn úı qoryna baılanysty máselelerdi sheshý tásilderin ázirleý qajet», dep atap ótti D.Ádilbekov.

Jumys qorytyndysy boıynsha Senat depýtattary ázirlengen osy jáne basqa da usynymdar Úkimetke jiberiledi.