Qazaqstan • 27 Qarasha, 2022

Aýyldy jaqsarta almasaq, bárimizge syn

150 ret kórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev aýyldy damytý máselesi týra­ly Jarlyqqa qol qoıdy. Bul – Mem­leket basshysynyń jańa prezı­denttik merzimdegi birinshi Jar­lyǵy. Osylaısha, atalǵan qu­jat arqyly Úkimetke aýyldy damy­týdyń bes jylǵa arnalǵan naqty josparyn ázirleýdi tapsyrdy.

Kollajdy jasaǵan Záýresh Smaǵul, «EQ»

О́tken aptada jańa merzimge saılanǵan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevty ulyqtaý rásimi ótkeni belgili. Memleket basshysy atalǵan rásimde sóılegen sózinde birneshe mańyzdy máselege nazar aýdardy. Sonyń ishinde aýyl týraly aıtylǵan bastama jurt­shy­lyqtyń kóńiline jaqty.

– Men saılaýaldy sózderimde aýyldy órkendetý isine basa nazar aýdardym. Búginde Qazaqstan halqynyń 40 paıyzǵa jýyǵy aýylda turady. «Aýyl – el besigi» dep halqymyz beker aıtqan joq. Sondyqtan aýyldaǵy jaǵdaıdy jaqsarta almasaq, bárimizge syn. Sol úshin men búgin aýyldy damytý máselesi týraly Jar­lyqqa qol qoıamyn. Osy qujat arqyly Úki­metke aýyldy damytýdyń 5 jylǵa arnalǵan naqty josparyn ázirleýdi tapsyramyn. Bul meniń jańa prezıdenttik merzimdegi birinshi Jarlyǵym bolady. Úkimet aýyldy damytýǵa arnalǵan bar­lyq jobany júıeli túrde rettep, jı­naqtaýǵa tıis. Sodan keıin maqsatty túr­de tıimdi jumys júrgizemiz, – degen bolatyn Qasym-Jomart Toqaev ulyqtaý rásiminde.

Qostanaı oblysynyń qurmetti azamaty Kákimjan Karbozovtyń pikirine qaraǵanda, aldymen aýyldardy alalaǵandy doǵarý kerek. О́ıtkeni qazir «keleshegi joq aýyl» de­gen sózdi jıi estıtinimiz ras. Kópshilik ara­synda áńgimeniń retine qaraı aıtylsa bir sári ǵoı, bıik minberlerden estip júrge­ni­miz qynjyltady. Onyń aıtýynsha, adam­nyń úreıin ushyratyn mundaı sýyq sóz el qyz­met­inde júrgen azamattar tarapynan aıtyl­maýǵa tıis.

– О́ıtkeni aýyldardy alalaýǵa bolmaıdy. Birin «tirek aýyl» dep, ekinshisin «keleshegi joq aýyl» dep bólý durys emes. Qazaqta «Árkimniń týǵan jeri – Mysyr shári» degen sóz bar. Týǵan aýylynyń túlegenin bári qalaıdy. Alaıda «keleshegi joq aýyl» degen sóz jıi estilgen saıyn aýylda malyn baǵyp, sharýasyn dóńgeletip otyrǵan halyqtyń boıyn úreı bıleı bastady. Álbette, árkim óziniń qalaǵan jerine qonystanýǵa erikti. Biraq «keleshegi joq aýyl» dep at qoıǵannan keıin halyqtyń kóńili ornyqpaıdy. Ásirese, mundaı aýylǵa jastar turaqtamaıdy. Jastar ketken soń, aýyl «qartaıyp», oıdaǵydaı jumys istep turǵan sharýashylyqtar órkendemeı, quryp tynary aqıqat, – deıdi K.Karbozov.

Onyń pikirine den qoısaq, Úkimet aýyldardan jón-josyqsyz kóshý máselesin qatań baqylaýǵa alýy kerek.

– Týyp-ósken aýylym Kólqamys dep atalady. Qostanaı oblysynyń Jangeldın aýdanyna qaraıdy. Aýyldyń irgetasyn keńestik zamanda ózim qalaǵan edim. О́kinishke qaraı, turǵyndar toqyraý jyldary jan-jaqqa kóshe bastady. Aýyldyń tapa-tal túste talan-tarajǵa túsip jat­qanyn kórip otyra almadym. Halyqty jınap, aqyldastym. Olar ne sebepti kóship jatqanyn túsindirdi. «Jaǵdaı qıyndady», «jaryq, baılanys joq» dep túrli sebepterdi atady. Ras, keńestik zamanda adamdar alańsyz ómirge úırendi. Keıin qoǵam ózgergennen keıin jumyssyz qalǵan adamdar ne isterin bilmeı abdyrap qaldy. Týǵan aýylymdy saqtap qalý úshin ári kóshi-qondy toqtatý maqsatynda jeke sharýa qojalyǵyn ashyp, aýyldastaryma jaǵdaı jasap, jumys bersem degen usynys jasadym. Josparymmen bólistim. Sonyń nátıjesinde Kólqamys aýylyn 1992-2005 jyldary basqardym. Jasym seksennen assa da aýylymnyń ósip-órkendeýine áli de úlesimdi qosyp kelemin. 2005 jyldan beri ózim ashqan jeke sharýa qojalyqty ulym Manat basqaryp keledi. Aýylda 300-deı adam turady, mádenı mekemeler jumys istep tur. Ár úıge telefon baılanysy men joǵary jyldamdyqtaǵy ınternet qosylǵan. «Aqbulaq» baǵdarlamasy aıasynda aýyz sý qubyry tartyldy. Shaǵyn aýyldyń kóshelerine tas jol tóselgen, aýylymyz jaǵalaı jasyl aǵashtarmen kómkerilgen, ıaǵnı dáýletine sáýleti saı Kólqamysqa aınaldy. Aýyldarǵa dál osyndaı qamqorlyq kerek, – deıdi ardager.

Týǵan aýylyn kórkeıtip otyr­ǵan­dar­­dyń qatarynda aqtóbelik kásipker Juma­­baı Bekmaǵambetov te bar. Kásipker aýyldy saqtap qalý úshin baryn salýda.

– Qarlaý aýyly Hromtaý aýdanynda ornalasqan. Osy jerde týyp-ósken soń eldi mekenniń gúldenýi jolynda aıanbaı eńbek etý – paryzym. Eki jyl buryn óz qarajatyma aýyldaǵy bas­taýysh mekteptiń qurylysyn bastap, byl­tyr paıdalanýǵa berdik. Jergilikti ambýlatorııanyń da qyzmet etýine jaǵdaı jasadyq. Endi ár úıge aýyz sý men gaz jetse degen tilek bar. Biraq ol úshin bıliktiń kómegi qajet. Basty maqsatym – Qarlaý eldi mekenin qulatpaý. Osy aýylǵa kóship kelip, ornyǵam degen adamdar bolsa, qýana qarsy alamyz. Sharýa qojalyǵymnyń atynan kótermeaqy retinde 1 sıyr, 10 qoı beremin. Aýylda bos úıler bar. Solardy satyp alyp berýge ázirmin. Kelesi jyly amandyq bolsa, úı salýdy bastaımyn degen jos­par bar. Aýyl – azamatymen kórikti. Sondyqtan ómirdiń aǵynymen jan-jaqqa tarap ketken aýyldyqtar ózderiniń týǵan eldi mekenderine oralýy kerek. Bizdiń kindigimiz aýylǵa baılanǵan. Odan alys­tap eshqaıda kete almaımyz. Sondyqtan Prezıdenttiń aýyldy damytýǵa kóńil bólip otyrǵany quptarlyq qadam. Bes jyldyq baǵdarlamadan kóp dúnıe kútemiz, – deıdi J.Bekmaǵambetov.

Qazir Qarlaý aýylynda 30 shaqty úı bar, 150-ge tarta adam turady. Negizgi kásip – mal sharýashylyǵy. Aýylǵa malshy, traktorshy, mehanızator, veterınar sekildi mamandar qajet. Qojalyq ıeleri laıyqty jalaqy tóleýge de ázir. Al otbasyly jandar bolsa, balalaryn jergilikti mektep qabyldaýǵa daıyn.

Májilis depýtaty Elnur Beısen­­baevtyń aıtýynsha, halyq Mem­leket basshysynyń aýyldy damytýǵa qatysty Jarlyǵyn jaqsy qabyldap jatyr.

– Aýyldy gúldendirý, órkendetý kerek. О́ıtkeni eldegi úlken qalalardyń ýrba­nızasııaǵa áli daıyn emestigin túsinetin ýaqyt jetti. Sol sebepti qaladaǵy barlyq ınfraqurylym, mádenıet úıleri, jaqsy medısınalyq ortalyqtardyń aýylda da salynǵanyn qalaımyz. Aýyldy qoldaý – quptarlyq qadam. Elimizde 2019 jyldan beri «Aýyl – el besigi» jobasy júzege asyrylyp keledi. Jobanyń maqsaty – áleýeti joǵary 3,5 myń aýyldyń ınfraqurylymyn damytý. Joba aıasynda bes jylǵa 500 mlrd teńge bólingen bolatyn. 2019-2021 jyldary onyń shamamen 200 mlrd teńgesi ıgerildi. Ázirshe 665 aýylǵa qajetti ınfraqurylym salyndy. Joba aıasynda bıyl 576 eldi mekendegi jaǵdaıdy jaqsartýǵa 128 mlrd teńge qarastyrylǵan. Úkimettiń esebinshe, onyń 91 mln teńgesi turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasyna, 454 mln teńgesi áleýmettik ınfraqurylymǵa, 511 mln teńgesi kólik ınfraqurylymyn damytýǵa baǵyttalǵan. Keler jyly 663 aýyldaǵy jaǵdaıdy damytý úshin 140 mlrd teńge qarastyrylyp otyr. Prezıdent tapsyr­masy boıynsha aýyldy damytýǵa aldaǵy jyldarǵa 1 trln teńgeden astam qarajat bólinetindigi aıtylýda. Bul qomaqty qarjy. Tıisinshe, oǵan kóp sharýa tyndyrýǵa bolady, – deıdi E.Beısenbaev.

Ekonomıst Talǵat Demesinovtiń pikirine súıensek, aýylda kásipkerlikti damytýǵa den qoıý qajet. Qazaqstanda 6 293 aýyl bar. Onda shamamen 8 mln adam turady. Bul – el halqynyń 41 paıyzy. Bile bilgen adamǵa bul – úlken naryq.

– Negizi otbasylyq kásipti bastaýǵa qolaıly jer – aýyl. Sondaı-aq aýylda óńdeý jumystaryn arttyrýǵa múmkindik bar. Jalpy, aýyl ekonomıkalyq damýdyń draıverine aınala alady. Sondyqtan batyl qadamdar jasaý kerek. Prezıdent aıtqan bes jyldyq baǵdarlamadan kóp nátıje kútemiz. Osy oraıda nazar aýdaratyn bir másele bar. Ol – ekinshi deńgeıli bankterdiń aýyl kásipkerlerine nesıe berýge kelgende qulyqsyzdyq tanytatyny. Bankterdiń nesıe qorjynyndaǵy aýyldyń úlesi tym tómen. Osy másele sheshilse, biraz túıin ózdiginen tarqatylar edi. Aýyldaǵy jumyssyzdyq máselesi de sheshimin tabary daýsyz. «Bastaý-Bıznes» jobasy boıynsha osy ýaqytqa deıin 66 myń aýyldyq turǵyn kásipkerlik negizderin meńgergen eken. 10 myń adamǵa jeke isin bastaý úshin 50 mlrd teńge kóleminde nesıe berilgen. Osyndaı qoljetimdi jobalardy qolǵa alý mańyzdy, – deıdi T.Demesinov.

Olımpıada chempıony, marqum Jaq­sy­lyq Úshkempirovtiń «Qazaqstanda kóp bolsa 5 myńnan asa ǵana aýyl bar shyǵar. Sol 5 myń aýyldy óz qamqorlyǵyna alatyn 5 myń qazaqtyń jigiti tabylmaıdy deımisiz? Tabylady! Árqaısymyz bir-bir aýyldy qolǵa alyp kóterip jibersek, urpaq úshin odan asqan qandaı baqyt bolýy múmkin?! Meniń basty armanym osy», degen sózi oıǵa oralyp otyr. Shyn máninde, bul sóz el azamattarynyń buljymas qaǵıdasyna aınalýǵa tıis. Prezıdent aıtqandaı, aýyldaǵy jaǵdaıdy jaqsarta almasaq – bárimizge syn.

Sońǵy jańalyqtar

Túrkııada taǵy da jer silkindi

Oqıǵa • Búgin, 11:51

Izraılde jer silkindi

Álem • Búgin, 10:03

Ekibastuzda ýaqytsha jylý óshiriledi

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Úmitkerlerdi tirkeý bastaldy

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa medıa jáne ǵalam ekonomıkasy

Qoǵam • Búgin, 08:55

Egiske nesıe berý jalǵasyp jatyr

Nesıe • Búgin, 08:50

Dostyq jáne memlekettik múdde

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Investısııa kólemi azaıǵan

Investısııa • Búgin, 08:40

«Qara pıma» kórermenge oı saldy

Teatr • Búgin, 08:35

Úzdikter qatarynda

Marapat • Búgin, 08:35

Jampoz

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

«Sáýleń bolsa keýdeńde...»

Pikir • Búgin, 00:21

Qýaty mol qurama jem

Ekonomıka • Búgin, 00:14

Ekonomıkany resessııa kútip tur ma?

Ekonomıka • Búgin, 00:07

Tekeliniń tátti taǵamdary

Aımaqtar • Búgin, 00:05

Uqsas jańalyqtar