Qoǵam • 07 Jeltoqsan, 2022

Qumar oıynnyń qurbandary

100 ret kórsetildi

Qumar oıyn bıznesin uıymdastyrýshylardyń qaltasy qampıǵanymen, qumar oıynshylardyń taǵdyry buzylǵany alańdatady. «Bir kóreıinshi» dep bastap, barynan aıyrylǵansha bás tigetin adam qanshama?! Jeńil aqshaǵa áýes bolyp, mıllıondardy jelge ushyrady. О́zin ǵana emes, otbasyn da shyryldatyp, shyǵynǵa batyryp oınaıtyn qumarlyq – shynynda da aýrýdyń asqynǵan túri.

Sporttyq oıyndarǵa bás tigýge, kazıno, oıyn avtomattarymen utys oınaýǵa degen qyzyǵýshylyq óte joǵary. Esti­geni men kórgenine erip ketetinder qumar oıynnyń qaýipti ekenin bilse de «bir-aq ret oınap kóremin», dep táýeldi bolyp qalady. Táýeldiliktiń sońy adamdy qurdymǵa ketirip, qaryzǵa belsheden batyryp jatyr. Qumar oıynnyń qyzy­ǵynan shyǵa almaı, aqyrynda qunyn óz ómirimen óteýge deıin barady. Psıho­logter «qumar oıynshylar ólimge deıin ıtermeleıtin deńgeıge jetip qalǵanyn ózderi baıqamaı qalady», deıdi.

«Qumar oıynǵa qarjylyq jaǵynan qınalyp júrgender ǵana emes, qaltaly azamattar da kirip ketedi. О́ıtkeni qumar oıyn bir sáttik lázzat syılaı­dy. Adamdar ózderin «aqsha kerek bolǵan soń oınadym» nemese «basqalar oınap jatqan soń men de oınap kórgim keldi», dep aqtaýǵa tyrysady. Biraq táýeldiliktiń negizgi sebebi bala kezinde ata-ananyń jibergen qateliginde. Qumar oıynǵa áýestene bastaǵan adamnyń birinshi minezi, aınalamen qarym-qatynasy ózgere bastaıdy. Ortamen aralasýdy azaıtyp, ashýshań ári taqys bolyp ketedi. Jas balalardan góri eresek adamdardy ondaı ortadan alyp shyǵý, ádetinen aryltý óte qıyn. О́zim de sondaı adamdarmen jumys isteımin. Biraq olardyń barlyǵy óz erkimen emes, bireýdiń kúshteýimen kelgen adamdar», dedi psıholog Serikgúl Salı.

Sońǵy 10 jyldyń ishinde AQSh-ta sporttyq oıyndarǵa bás tigý qatty qar­qyn alǵan. Sodan keıin 2018 jy­ly Joǵarǵy sot shtattarǵa utys tigý­di zańdastyrýǵa ruqsat bergen. Al Qa­zaq­standa «Oıyn bıznesi týraly» zań 2020 jyly qaıta qabyldanǵan. Osy zańnyń 6-baby 1-tarmaǵynda «Qazaq­stan Respýblıkasynda oıyn bıznesi salasyndaǵy qyzmettiń mynadaı túrleri jú­zege asyrylady: kazıno; oıyn avto­mat­­tary zaly; býkmeker keńsesi; tota­lı­zator», delinse, 2-tarmaǵynda «elektron­dyq kazıno jáne ınternet-kazıno qyzmetine tyıym salynady» dep jazylǵan.

Oıyn bıznesi – memleketke qomaqty salyq tóleıtin oryndardyń biri. Ony zańdastyrýdyń sebebi de sol. Máselen, AQSh-ta zań jobasy qabyldaǵannan keıin 2020 jyldyń birinshi jartysyndaǵy zańdy utys somasy 5 mıllıard dollardan 2022 jyldyń jartyjyldyǵynda 50 mıllıard dollarǵa deıin ósken. Sáıkesinshe, salyq ta kóbeıgen. Al Qazaqstanda memlekettik salyqqa 1 jyldyń ishinde oıynhanalardan 53 mıllıard teńge túsken. Depýtat Dana Nurjigittiń aıtýynsha, elimizde lısenzııa­sy bar 30 býkmekerlik keńse, 7 kazıno jumys isteıdi. Oıynhanalarǵa lısenzııa 10 jylǵa beriledi. Alaıda lısenzııasyz uıymdastyrylyp júrgen qumar oıyndar qanshama?! Osy tusta zańsyz aqsha aınalymyna toqtaý salý ózekti kúıinde qalyp otyr. Zańdy belsheden basyp jumys istep jatqan oıynhanalar kóp bolǵanymen, quzyrly oryndar zańsyzdyqty anyqtap, olarǵa quryq salýǵa onsha qulyqty emes.

Qazirgi kezde qumar oıyndardyń jarnamasy qaptap júr. Qumar oıynshy­lardyń da sany eselep artyp jatyr. Elimizde 350 myńnan astam qumar oıynshy bar. Olardyń moınyndaǵy qaryzy ortasha eseppen 10 mıllıon teńge eken. «Qumar oıyndardyń jarnamasyna tyıym salý týraly másele kóterilip, zańǵa ózgertýler engizilýi kerek» degen de usynys aıtylǵan. Biraq oıyn bıznesi úlken qarjynyń kózi bolǵandyqtan oǵan tyıym salý múmkin bolmaı tur. Jarnamalyq seriktesteri de kóbine býkmekerlik kompanııalardy jarnamalap kún kórip otyrǵandyqtan odan bas tartpasy anyq. Biraq belgili bir deńgeıde toqtaý salmasa, qoǵamdaǵy jaǵdaı ýshyǵyp barady.

AQSh-ta 2021 jyly 21 jasqa tolmaǵan jastardy qumar oıynǵa qyzyq­tyrǵandarǵa qatysty sot isi qozǵaldy. Qazaqstan zańynda da jas shekteýleri bar jáne zańda ruqsat etilmegen oryndarda qumar oıyndardyń ótkizilýine tyıym salynǵan. 11-baptyń 2-tarmaǵynda: «Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aýmaqtardy qospaǵanda, Qazaqstan Respýb­lıkasynyń aýmaǵynda kazınony, oıyn avtomattary zaldaryn, býkmekerlik keńseler men totalızatorlardy (býkmekerlik keńselerdiń jáne (nemese) totalızatorlardyń kassalaryn) ornalastyrýǵa tyıym salynady», dep jazylǵan. Alaıda oıyn avtomattary kez kelgen jerge qoıylǵan. «Qazaqstanda oıyn bıznesi tıisti deńgeıde qadaǵalanbaıdy, zań oryndalmaıdy», deıdi zańgerler.

Býkmekerlik kompanııalardyń jarnamasy barlyq jerde júr. Qyzǵan saýdany qyzdyra túsip, kiristi kóbeıtý úshin oıyn bıznesin uıymdastyrýshylar barlyq múmkindikti paıdalanady. Sebebi bul – bıznes. Ásirese qazir ınternet arqyly uıymdastyrylatyn utys oıyndary kóbeıip keledi. Sondyqtan da zań jobasynyń kúsheıip, jurtty adastyratyn jarnamanyń azaıǵany durys. Qumar oıyn orǵa jyqpasa ózge ákeler paıdasy joǵy belgili. Qoǵamda zańsyzdyqty boldyrmaý úshin zań kúsheıip ári ol is júzinde oryndalýy mańyzdy.

 

Aıtolǵan JÚNISHAN,

EUÝ-dyń stýdenti

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 460 teńgeden tómen tústi

Qarjy • Búgin, 17:08

Erteń elordada Úkimet otyrysy ótedi

Úkimet • Búgin, 14:21

Qazaqstanda aýasy eń las qala ataldy

Ekologııa • Búgin, 12:59

Uqsas jańalyqtar