Zeller pesasy jáne búgingi sahna

Bir úıdiń tórt qabyrǵasynyń ishin­de bolyp jatqan oqıǵa oıdan shyǵa­rylǵan dúnıe emes, ár adamǵa tanys. Ata-anasyn, baýyr-balasyn, aǵaıyn-týysyn qadirleıtin qazaq úshin janyna tipti jaqyn taqyryp. Jahandyq aýqymdy ózgeristiń jerge túsken ja­ryq­shaǵy otbasynda kún saıyn bolyp jatatyn eleýsiz oqıǵalardan kórinis tabatynyn pesadaǵy áke men qyzynyń kúrdeli qarym-qatynasy sıpattaǵan. Adamgershilikten ajyrap, ekijúzdi, túısiksiz tobyrǵa aınalyp bara jatqan urpaqtyń qulaq-kózi matalǵan. О́mirdiń máni qyzyq keship, baılyqqa keńirdeginen batyp, tek ózi úshin tirshilik keshý dep túsinetin jastardy tolqyn-tolqynymen týdyryp jatqan jahandaný ózgerisi eń aldymen, ár jekelegen adamnyń óz boıynda, sanasynda órnek salady. Pesanyń bas keıipkeri Aqsaqaldyń obrazyna jınaqtalǵan osy ıdeıa jelisi adamzattyń bir bólshegi ispetti qazaq qoǵamynyń da birtalaı shyndyǵyn baıan­daýdy murat tutqan.

Aqsaqal qartaıǵan, jady tozǵan, aqyl-esinde aqaý bar. Syrqatyna qa­raı sózi de, júrisi de ózgergen. Aq­sa­qal­dyń shyn sózi qaısy, ótirigi qaısy, boljap bilý múmkin emes. Syr­qatqa ushyraǵan sanasymen úı ishinde ózine qarsy jasalyp jatqan áre­ketti, ózgeristi ózinshe paıymdaıdy. «As­tanaǵa ketemin» dep qorqytatyn qyzyn jaqsy kóredi, úıin jaqsy kóredi, ózi turǵan qalany jaqsy kóredi, «Astana sýyq qoı, barsa, tońyp qalady ǵoı» dep qyzynyń densaýlyǵyna alańdaıdy, bir sózben aıtqanda, júregi jumsaq, jany izgi qazaqtyń qarııasy. Sana sáýlesiniń óship bara jatqanyna qaramastan qarııanyń rýhy myqty, ózin áli de tyń, myqtymyn, kerekpin dep oılaıtyndyqtan, jaldap bergen kú­týshini de qajetsinbeı, jala jaýyp, úıinen qýyp jiberedi.

Alpys jyl otasqan jarynan aıy­rylyp, ótkenniń bárin umytyp, ózin joǵaltyp jalǵyzdyqqa boı aldyrǵan Aqsaqaldyń bar súıenishi úlken qyzy Aıjan edi. Ákesiniń umytshaqtyǵynan mezi bolyp, jeke basynyń baqytyn oılaǵan Aıjan eriniń qysymymen úıdi satyp, ákesin Qarttar úıine ótkizip, qutyl­ǵansha asyq. Spektakldiń so­ńyna deıin Aıjannyń aıaýshylyq sezimi oıanyp, ákesin alyp qalatyn bolar degen úmittiń jeteginde otyrasyń. Osy tusta akterlerdiń az ǵana shoǵyryna qurylǵan spektaklde kóp keıipkerdiń bolmaǵanyna qýanysh bildirýge týra keledi. Áıtpese myna «jyndyhananyń» ishinen kórermen de aqylynan adasyp shyǵar edi. Bas-aıaǵy bes keıipker sahnaǵa kirip-shyqqan saıyn kórermen birte-birte óz aqylynyń durystyǵyna kúmán keltire bastaıdy. Pesanyń dittegen maqsaty da sol bolýy kerek – ótirik pen shynnyń shekarasynyń qaı jerden shaıylyp ketkenin kórermen bile almaı dal. Aqsaqaldyń qaıta-qaıta joǵaltyp, taýyp alyp júretin saǵaty bireý me ózi, ekeý me, qyzy ajyrasqan ba, álde otbasyly ma, ol Astanaǵa ke­te me, álde qala ma, qarııanyń kúıeý­ba­lasy bar ma, joq pa? Kórermen mıdaı aralasyp sapyrylysqan ótirik pen shynnyń ishinen ııa Aqsaqaldyń, álde óziniń shatasqanyn bile almaı, taqtaıdaı tegis jerde mıyna salmaq salatyn sansyz saýaldyń qursaýynda qalady. Tereń psıhologızmge qurylǵan dramanyń bas keıipkeri Aqsaqal – Bolat Ábdilmanovtyń bir kóńil kúı ahýalynan basqa kúıge tez aýysatyn sheber­liginen qarap otyrǵan adam «jyn­dy» bolyp, áýpirimdep oqıǵa izinen adasyp qalmaýdy ǵana oılaıdy.

Kez kelgen pesany sahnaǵa shyǵarar aldynda bir ǵana suraq mańyzdy bolsa kerek-ti: «Bul drama búgingi kún úshin ózekti me?» Árıne, ózekti. Týys­tar arasyndaǵy birlik, tatýlyq, áke men bala arasyndaǵy túsinistik, otbasy bútindigi dástúr men saltynan aınymaǵan ultymyz úshin qaı kezeńde de kúıip turǵan másele. Biraq máseleniń týyndaýy az, «Ol sahnada qalaı kórinis tapty?» degen suraq odan da góri ótkir qoıylýy kerek. «Ákem Alsgeımer aýrýyna ushyrap, aqylynan aljassa, meniń áreketim qandaı bolar edi? Shydamdylyq tanyta alar ma edim, álde Aıjan sııaqty baǵýsyz-qaǵýsyz qaldyryp, shimirikpeı Qarttar úıine aparyp berer me edim?» degen suraqty kórermen ózine qoıa aldy ma?

Ras, Aqsaqaldyń rólindegi teatrdyń beldi ártisi Bolat Ábdilmanovtyń ıy­ǵyna júktiń aýyrlaý jaǵy túsken. Mı jumysy báseńdegen bas keıipker qurdymǵa ózin ǵana emes, kórermendi de tartyp alyp bara jatyr. Qorqynyshty. О́ziniń kim ekenin bilmegen shala-jansar sanasymen shyndyq izdeıdi. Joq. Kútýshi Ibagúl – belgili aktrısa Gúl­shat Tutova. Jasy jer ortasyna kelgende naýqas adamnyń «ury» atandyryp, namysyna tıip qorlaǵanynan qajyǵan. Aýrýdy baqqansha, basy aýǵan jaqqa, óziniń úırenshikti jataq­hana­syna ketkeni jaqsy. Aıjan qyzdy jas aktrısa Maıra Ábsadyqova oınap júr. Perzenti bolǵan soń ákesin qımaıdy, biraq baqytty bolýyna bóget bolyp turǵan ákeni para berip úıden alastap jiberdi. Onyń eri Qabyl – Baýyrjan Manjigitov naǵyz Abyldyń ózi. Kókeıin aqsha men dúnıe tesken merez. Áleýmettik qyzmetshi Lola – Aısha Aǵymbaı, ıneniń kózinen ótetin pysyqaı aqysyn berseń, qaı istiń de parsha-parshasyn shyǵarýǵa álekedeı jalanyp tur. Róldegilerdiń bári de ózine belgilengen maqsatty qarymyna qaraı oryndap júr. Biraq...

Tap osy pesanyń ózge eldiń teatr­laryndaǵy nusqasynyń qalaı júr­geni bizge belgisiz, biraq naq osy qa­zaq tilindegi jeliniń dramatýrgııa ja­ǵynan da, rejıssýrasy jaǵynan da osal daıyndalǵany soqyrǵa taıaq ustatqandaı kórinip tur. Tar bólmede sharyqtamaı, qaıyrlap qalǵan órisi shekteýli oqıǵa jelisi qansha kútsek te, shymyr, selt etkizetin sergek sah­nalarǵa aýyspaı qoıdy. Oqıǵanyń tamyryna qan júgirtip, qozǵaý salatyn jalǵyz-aq detal – Aıjannyń kózinshe sypaıylaý túr tanytyp, áıeli esikten shyǵa bere, «áı, shal» dep jýan judyryǵymen Aqsaqaldy tómpeshtep alatyn áperbaqan kúıeýbalanyń ekijúzdi áreketi. Ákesi men qyzynyń uzyn-sonar dıaloginiń arasynda aqyryp-baqyrmaı-aq, sýaıttarǵa tán sybyr daýysymen qarııany soqqynyń astyna alatyn Baýyrjan Manjigitovke rahmet. Biraq jas jigittiń ákesindeı adamdy sabap jatqany «sumdyq» dep jaǵa ustatatyndaı emes. Sebebi úı úshin bolyp jatqan oqıǵada kisini sen­diretin tereń mazmun joq. Oryndy-oryn­syz qoldanylatyn ánderdiń kóptigi, sheteldikke kúıeýge shyǵatyn qazaq qyzynyń máselesi mazmun ústemeleı almaıdy, kerisinshe, munyń bári qur kúńirený, qurǵaq aqyl aıtý, arzan nasıhat bolyp shyqqan. Pesanyń jalpy kompozısııalyq qurylymymen úılesim taba almaı, aıdalaǵa qarap, kórkemónerpazdardyń oıynyna uq­saǵan qarabaıyrlyqqa ushyraǵan.

Pesany Qazaqstannyń halyq ártisi Tilektes Meıramov aýdarǵan. Al sah­nalyq nusqasyn Bolat Ábdilmanov daıyndaǵan. Qoıýshy-rejısser – Asyl Qudaıbergenov. Biraq fransýz dra­matýrginiń pesasy shekten tys qa­zaqylanyp ketken. Tipti «Jan áke» degen jap-jaqsy ataýdy ne sebepti jalań, jupyny sanalyp, janyna jaqsha ashyp «Qazaǵym, qaıda barasyń?» dep, jalǵaspaly-japsyrma sózdiń ne maqsatty kózdep jazylǵany túsiniksiz. Spektakl ataýynyń boıaýyn qoıýlatqannan góri rejısserlik izdenisti ilgeriletip, pesanyń túbin qaza túskende paıdaly oı kómbesin alyp shyǵar ma edi. Al munda rejısserlik jumys múlde kórinbeıdi.

Spektakl sońy «heppı end». Qart­tar úıindegi qarııanyń ajalyn kútip, aqyrettik saparyna attandy­ryp, spektakldi aıaqtaımyz ba dep otyr­ǵanda, Aqsaqal tóseginen atyp turdy. Aıaq astynan ózi qýyp jibergen kútýshi Ibagúl paıda bola qalyp, «eki jarty, bir bútin» jańa ómir bastamaq nıetpen gúldengen aýylǵa attanyp ba­rady. Fransýz dramatýrginiń shy­ǵarmasynda «Jańa Qazaqstan» qaıdan júr?» dep oılap úlgergenimizshe, qol ustasyp aýylǵa barǵan qos muńlyq jerge jata qalyp topyraq súıip, tal-terekke aqtyq shúberek baılady. Rejısserdiń ýaıym-qaıǵysy kóp kúrdeli ómirde kórermenge úmit syılap, qoıylym sońyn jaqsylyqpen túıindeýdi murat tutqan sheshimi, bálkim, durys ta bolar. Biraq astyń dámin keltiretin tuz da, tańdaıdy tátti etetin shárbat ta mólsherinen artyq bolsa, aǵzaǵa zııanyn tıgizedi. Tap osy «Áke» ssenarııimen kınoda baǵyn synap, «Oskardy» alty birdeı atalym boıynsha jeńip alǵan áıgili Zeller ǵaıyptan taıyp teatrymyzǵa kelip, myna qazaqy hıkaıa­ny kórse, arqamyzdan qaǵyp alǵys aıtar ma edi, álde qandaı oıdyń bıliginde turar edi? Bárinen de sol qyzyq...

ALMATY