Rýh

Jalpy, elimiz boıynsha sportqa bólingen qarjyny ulttyq qurama sapyndaǵy sportshylar men bapkerlerge shaǵyp eseptesek, tipti Reseıden de ozyp ketetin jaǵdaıdamyz. Biraq nátıje shamaly.

Bizdiń qolymyzǵa túsken naqty derekterge nazar aýdarsaq: qazirgi tań­da jekpe-jek sport túrleri boıynsha Reseı quramasynyń 80 paıyzy kavkazdyqtar, ıaǵnı taý halyqtarynyń ókilderi. Erkin jáne grek-rım kúresi boıynsha álemdegi eń myqty balýandar da osy óńirden, tipti deni daǵystandyqtar. Barlyǵy úsh mıllıonnan astam turǵyny bar, orys jurtynan otyz ese az daǵystandyqtar qandaı qudiretke ıe!

Jekpe-jek sport túrleri boıyn­sha Reseıdiń birinshi nómirine ilinbeı qalǵan daǵystandyqtardy burynǵy KSRO quramynan shyqqan Qazaqstan, О́zbekstan, Grýzııa, Armenııa, Ázer­baıjan elderi talasyp-tarmasyp satyp alady. Tipti sońǵy jyldary taýlyqtar Túrkııa, Makedonııa, Grekııa, Aýstralııa qatarly elder quramasy sapynan da tabylyp júr. Olar ǵalamdyq jarystardan altyn bolmasa da, kúmis, qola júlde alyp, barǵan elin jarylqap júr.

Rýh azattyǵy

Qosh, sonymen... Úlken sporttyń aqshamen baǵalanbaıtyn tustary da bar sııaqty. Eger kóp aqsha sportshylardy jetistikke jetkizetin bolsa, Qazaqstan sııaqty sportqa mol aqsha bólip otyr­ǵan memleket az. Joǵarydaǵy daǵys­tandyqtardyń sportqa bóletin qarjysy bizdiń bir oblystyń sportqa bóletin qarjysymen shamalas. Jalpy, elimiz bo­ıyn­sha sportqa bólingen qarjyny ulttyq qurama sapyndaǵy sportshylar men bapkerlerge shaǵyp eseptesek, tipti Reseıden de ozyp ketetin jaǵdaıdamyz. Biraq nátıje shamaly. Sonyń ishinde, qazaq balasynyń úlken sportta jetken bıigin taýlyqtarmen salystyryp baǵamdap kórseńiz, uıattan jer súzip qulaısyz.

Álde, biz darynsyz, qýatsyz, álsiz halyqpyz ba? Eger álsiz bolsaq, ǵalam­da kólemi jaǵynan toǵyzynshy oryn alatyn myna darqan dalaǵa qalaı ıe bolyp keldik? Sóz joq, babalarymyz batyr bolǵan. Dospambet jyraýdyń myna bir sózine nazar salyńyzdarshy:

«Aınala bulaq basy – Teń,

Azaýlynyń Ystambuldan nesi kem?

Azaýlynyń Aımadet Er Dospanbet aǵanyń

Han ulynan nesi joq,

Bı ulynan nesi kem?

Táńiriniń ózi bergen kúninde

Han ulynan artyq edi menim nesibem!

Azaýlyda aǵa bolǵan erler kóp edi,

Áıtse de alamanǵa at baılaǵany joq edi!

Sere, sere, sere qar,

Asty kileń, ústi muz,

Kún-tún qatsa jibimes.

Men kólikke qosymdy artqanmyn,

Kómbideı arý jalarǵa

Kúrekteı muzdy tondyryp,

Kirmembes aýyr qolǵa bas bolyp,

Kúńirenip kún túbine jortqanmyn!»

Búı dep aıtqan batyr-jyraýy bar halyq osal bolmaǵy múmkin emes! Rýhsyz halyqtan mundaı jyr týmaıdy. Deıturǵanmen dál qazirgi kúıimiz nege kóńil kónshitpeıdi? Abaı atamyz aıtqandaı, zamana jeli arada alty ǵasyr aınalyp soqqanda, keshegi «Kúńirenip kún túbine jortqan» jurttyń urpaǵy alapat rýhynan aıyrylyp qaldy. О́t­ken ǵasyrdyń basynda qazaq shaıyrlary:

«Qara qazaq balasy,

Qaıtkende adam bolady?

Bári qatyn júrekti,

Izdeseń emge tappaısyń,

Eńiregen jalǵyz eri joq.

Aýzy túkti bir hohol,

Shetinen ustap sabaıdy,

Oǵan qarsy deri joq.

Mal izdeı shyqsa bes orys,

Qatyn, bala, qart ana,

Bárin tastap bosady,

Júregi qorqyp ushady.

Oılap tursam bulardy,

Bu kúndegi jigittiń,

Keýdesinde jany bar,

Tiri deıtin jeri joq.

Bári ketti qazaqtan,

Ne derge muny bolady...

– (Ǵumar Qarash) dep jyrlaıtyn kúıge jetti.

Qysqasy, otarlaýshylar qazaqtyń jan dúnıesindegi rýhty tonap aldy. Rýhsyz halyqty altynǵa bólep qoısańda bári bir, rýhty qaýymynyń aldynda eń­kish tartyp turady. Rýh degenimiz – halyqtyń geninde bolatyn úreıdi jeńý qýaty. Boıynda úreı ushqyny bar sportshyny myń jer­den baptaǵanmen úlken nátıje ber­meıdi. Úreı qan arqyly urpaqtan ur­paq jalǵasyp kete beretin asa qaterli qu­bylys. Qandaı bir qaýymynyń erkin­digi (táýelsizdigi) halyqtyń boıyndaǵy úreıdiń az-kóptigimen ólshenedi. Bola­shaǵynyń baıandy bolýyn oılaıtyn jurt urpaǵynyń rýhyn shyńdaıdy.

Taýlyqtardyń otty rýhy

Osydan eki ǵasyr buryn taýlyq­tardyń táýelsizdigi úshin aq patshanyń soldattarymen qol bastap, aıanbaı aı­qasqan ımam Shámilden: «Jartylaı ash Daǵystan ózinen myńdaǵan ese kúshti ári úlken ımperııadan jeńilmeı, jıyrma bes jyl qalaı soǵysty?» dep suraıdy. Shámildiń jaýaby: «Eger bizdiń boıymyzda ottaı laýlaǵan rýh bolmaǵanda, bulaı uzaq shydas bermegen bolar edik. Bir kúni tańnan turyp, baý-baqshama qara topyraq tasyp júr edim, bir top qarý asynǵan atty adam kelip: «Shámil, jaýlar bizdiń bulaqtan atyn sýarǵaly kele jatyr, olar bizdiń shańyraǵymyzda mazdap turǵan oty rýhymyzdy óshirmek, sen óziń atqa qonasyń ba, álde biz min­gizeıik pe?» dedi. Osy sózdi estigen sát­te meniń keýdemde tyǵylyp jatqan ot­ty rýh lap etip jandy. Sol sátte, baq­­shamdy da, azǵana baılyǵymdy da umyttym. Osy otty namys meni 25 jyl attan túsirmedi. Osylaı kúlli Qap taýy la­pyldap jandy. Ony kókten jaýǵan jańbyr da, qarly boran, daýyl da óshire almady», depti.

Shámildi 1859 jyly qolǵa túsirgen general Aleksandr Barıatınskıı oǵan: «Seniń kúresiń osymen aıaqtaldy, bári bir patshany jeńe almadyń, osyny bile tura nege 25 jyl soǵystyń?» deıdi. Tutqyn Shámildiń aıtqany: «Siz qate­lesip tursyz myrza, sizderdiń arqa­laryńyzda buryn basy birikpeı júrgen taýlyqtardyń basy qosyldy, men bu­larǵa jaýǵa bas ımeýdiń úligisin kór­settim jáne júrekterine namystyń otyn jaqtym, ol ot eshqashan sónbeıdi, az ǵana daǵystandyqtarǵa senderden (orystardan) eshqashan qoryqpaıtyn rýh syıladym, bul jeńis emes pe!» depti kúlip.

Birde bir top ǵalym kisikıik (adam sııaqty maqulyq) izdep Qap taýyn ke­zedi. Ábden tıtyqtap Kıkýnı aýlynyń mańyna kelgende mashınalary batpaqqa batady. Iterip shyǵarý múmkin bolmaıdy. Iz kesýshilerdiń amaly taýsylyp, qaırańdap turǵanda taýdan balpań-balpań basqan alyp tulǵaly adam túsip kelip, quıǵa batyp jatqan mashınany balanyń oıynshyǵyndaı kóterip, qurǵaq jerge qoıady. Ǵalymdar «mynaý álgi biz izdep júrgen kisikıik shyǵar...», dep tań-tamasha bolady. Bul adam avar jurtynyń ataq­ty balýany, salmaǵy 150 kılo, boıy 2,20 metr Ospan Ábdirahmanov eken. Ǵalymdar Ospannan «munshalyq kúsh-qýatqa qalaı ıe boldyńyz?» dep su­raıdy. Ospan Ábdirahmanov aıtady: «Taýlyqtardyń boıynda otty rýh pen qaısar namys bar, áıtpegende, qara kúsh­pen mashınany súırep shyǵara almaısyz», depti.

Rasýl Gamzatov aıtady: «Qanjardyń uıasy – qyny, ottyń uıasy – oshaǵy, er jigit­tiń uıasy otbasy. Oshaqtan shashy­raǵan ot, ol bıik taýdy sharpyp laýlasa: naǵyz qanjar qynynda jattaıdy, naǵyz er úıinde jatpaıdy».

Qumyq halqynyń úlken aqyny Jyr­shy Qazaq: «Daǵystandyqtar tek batyr bolýǵa laıyq!» deıdi.

Darǵyn aqyny Omarla Batyraı óziniń óler aldynda jazǵan ósıetinde: «Erjúrek halyqtan ynjyq ul týmasa eken!» dep tilegen.

Taýlyq áke balasyna: «bul qarýdy ustaǵan da ákeńniń júregi dir etpegen, seniń de júregiń dir etpesin!» degen jazýy bar qanjar syılaǵan.

Kóp jyl buryn eston jýrnalısi Marko Mıhkelson jaýynger general Djohar Dýdaevqa: «Taý halqy bos­tan­dyǵy úshin soǵysqanyna 300 jyl bol­dy. Munsha uzaq soǵysýynyń qu­pııa­sy nede?» dep suraq qoıǵan eken. Dýdaev: «Taýlyqtar paıda bolǵanynan beri qul bolýǵa jaralmaǵan halyq. Kavkazdyqtardyń rýhy eshqashan olardyń rýhanı qul bolýyna sáıkes kelmeıdi» dep jaýap bergen eken.

Biz joǵarydaǵy ósıetnamalardan nendeı oı túıemiz?! Taýlyqtardyń ǵa­syrlar boıy shyńdalǵan rýhyn ańǵa­ramyz. Rýh jolyndaǵy tárbıeni baı­qaımyz.

Shámil hám Kenesary

Qazaqtyń Kenesary sultany men Kavkazdyń ımam Shámili dál bir mezgilde otarlaýshylarǵa qarsy kóterildi. Qap taýynda Shámil atqa qonǵanda, aq pat­­shadan shen alǵan bek-sultandar ataq­ty Qajy Murat, avar jurtynyń abyroıy Gamzat bek, Elisý sultany Danılder ıyqtaryndaǵy altyn zerli pagondy julyp tastap kóterilisshilerge qosyldy. Barlyǵy derlik Shámil aıtqan «opasyzdar jerdiń astynda jatsyn!» degen jalǵyz aýyz sózdiń yǵyna jy­ǵyldy. Ná­tıjesinde, kóterilisshiler sa­ny 40 myń­ǵa jetip, 20 myń turaqty ja­saq ustady.

Al qazaqtyń bı-sultandary she?! Kenesaryny qoldap azattyq úshin kú­reske shyǵýdyń ornyna patshanyń soldattarymen birigip oǵan qarsy turdy. Aqmola okrýginiń aǵa sultany Qo­ńyr­­­qulja Qudaımendın 1840 jyly 5 aqpanda Kenesaryǵa kórsetken qar­sy­lyǵy úshin patshadan polkovnık shenin aldy. Arqa óńirine ataqty bı­ler­diń biri Kishkentaıdyń Aqqoshqary Kene handy qoldaǵan qazaq aýyldaryn shapqany úshin Batys Sibir general-gýbernatorynan «Altyn shapan» syılyǵyn aldy. 1843 jyldyń tamyzynda sultandar A.Jantóreuly men B.Aıshýaquly kóterilisshilerge qarsy jasaq jabdyqtady...

Biraq ımam Shámil de, Kenesary da jeńiske jetken joq. Tek ǵana azattyq úshin kúresken uly tulǵalar retinde ekeýi de tarıhta qaldy. Han Kene 1847 jyly 45 jasynda qyrǵyzdardyń qolynan mert boldy. Imam Shámil bolsa 1859 jyly orystardyń qolyna tústi. Ony óltirýge otarshylar qoryqty. Shá­mil ólse qaharly taýlyqtardyń taǵy bir soıqandy bastaryn bildi. Ony Kalýgaǵa alyp baryp aýlasynda baý-baqshasy men meshiti bar, eń jaqsy úı­ler­diń birine qonystandyrdy. Keıin ımamnyń Daǵystanda qalǵan otbasy da túgel osynda jetkizildi. Aq patsha Shámil úshin jyl saıyn qazynadan 20 myń rýbl bólgizip, ımamnyń ózine 15 myń rýbldeı pensııa taǵaıyndady. 1868 jyly Mekkege baryp aman-esen qajylyq paryzyn ótedi, 72 jasynda taǵy da qajylyqqa baryp, Medına jerinde dúnıeden ótti. Súıegi ataqty «Baqı» zıratyna jerlendi. Al bizdiń Kenesarynyń súıegi qaıda qaldy? Basy qaıda jatyr? 

Qazaqtyń rýhy osy kezden bastap álsiredi. Oǵan negizgi sebep, otarlaýdyń zardaby bolsa, ekinshi taraptan Abaı atamyzdyń, «alys-jaqyn qazaqtyń bári qańǵyp, aıamaı birin-biri júr ǵoı ańdyp...» degenindeı satqyndyq, ataqqa aldanbaqtyq nemese «máz bolady bolysyń, arqadan ulyq qaqqanǵa» demekshi, maqtanshaqtyq sııaqty keseldiń ult ómirine jalpylasyp ketýinen taza rýhy laılandy.

Kavkaz balýandary

Osy oraıda, oıymyzdy shashyratyp almaý úshin tek erkin kúres túri bo­ıynsha, kavkaz baýyrlardyń je­tistigin jiliktep kórsek: ǵalamda jalpy sany bir mıllıonǵa jýyq (880 myńy Daǵystanda turady) avar deıtin halyq bar. Joǵarydaǵy ımam Shámil men Rasýl Gamzatov osy halyqtyń ul­dary. Erkin kúresten avarlyq ba­lýan­dardyń sporttyq nátıjelerin sýyrt­­paqtap aıtsaq: Hadjymýrad Ma­­­go­medov (Atlanta, 1996), Sagıd Mýr­­tazalıev (Sıdneı, 2000), Máýlet Ba­tyrov (Afıny, 2004, Beıjiń, 2008), Ab­dýlrashıd Sadýlaev (Rıo-de-Janeıro 2016, Tokıo, 2020) Olımpıada jeńim­pazy atansa, álem chempıondary: Abdý­salıam Gadısov (Tashkent, 2014), Ma­gomedrasýl Gazımagomedov (Las-Vegas, 2015, Býdapesht, 2018; Abasgadjı Mago­medov (Oslo 2021) t.b. Buǵan álemniń 5 márte chempıony Alı Alıevti qosyp qoıyńyz.

Odan keıin bar-joǵy 480 myń qu­myqtan: erkin kúres túrinen Olım­pıa­da chempıondary: Saıpýlla Absaıdov (Máskeý, 1980), Magomed-Gasan Abýshev (Máskeý, 1980), Bahtııar Ahmedov (Beı­jiń, 2008), Zaýr Ýgýev (Tokıo, 2020), Eýropa chempıondary: Ilıas Bekbýlatov (Novı-Sad, 2017), Narıman Israpılov (Vılnıýs, 2009), Mýrad Ramazanov (Býdapesht, 2000) t.b. shyǵypty.

Al kúlli Reseıdiń 0,30 paıyzyn quraıtyn 420 myńdaı ǵana adamy bar lezgın balýandarynyń nátıjesi biz­den kem emes. Erkin kúresten Olım­pıa­da chempıony (Mıýnhen, 1942) jáne eki márte álem chempıony (1971, 1973) Zagalav Abdýlbekov, álemniń eki dúr­kin jeńimpazy, Olımpıada júl­degeri Rýslan Ashýralıev, Eýropa jáne Eý­ropa oıyndarynyń chempıony, álem kýboginiń eki márte ıegeri Daýren Ký­rýglıev, álem chempıony Artýr Mý­ta­lıbov jáne Vagıf Kazıev dep t.b. kete beredi.

Al taýlyqtar quramyndaǵy dar­ǵyndardyń sany 600 myńdaı adamdy qurasa, onshaqty jigiti erkin kúres túrinen Olımpıada jáne álem, Eýropa chem­pıony atanyp úlgeripti. Atap aıt­qanda, 1995 jyly jer-jahannyń eń úzdik balýany ataǵyna ıe bolǵan álemniń – 1, (Ystambul, 1994), Eýropanyń 4 dúrkin chempıo­ny Magomed Azızov, Eýropa chem­pıony Alı Isaev, Álem kýbo­gi­niń eki márte ıegeri Rýslan Karaev, Eýropanyń eki márte jeńimpazy, álem chempıonatynyń kúmis júldegeri Býzaı Ibragımov, erkin kúresten Tokıo Olımpıadasynyń chempıony, álemniń eki dúrkin jáne Eýropa chempıony Gadjımýrad Rashıdov t.b.

Sol sııaqty álemde jan sany 700 myńdaı osetın bar. Olardyń 530 myńdaıy Reseıde turady. Bul halyqtan shyqqan dańqty balýandar da jeterlik. Aıtalyq, erkin kúresten: Olımpıadanyń eki dúrkin (Moneal, 1976, Máskeý, 1980) jáne álemniń 4 dúrkin chempıony Soslan Andıev, Olımpıadanyń eki dúrkin (Seýl, 1988, Barselona, 1992) jáne álemniń – 6, Eýropanyń 4 dúrkin jeńimpazy Arsen Fadzaev, Olımpıada chempıony (Afına, 2004) álemniń eki dúrkin jeńimpazy Artýr Taımazov, Olımpııa chempıony (Afına, 2004), álemniń tórt dúrkin jeńimpazy Hadjymýrat Gasalov, álemniń tórt dúrkin chempıony, Olımpııa oıyndarynyń eki dúrkin júldegeri Besık Kýdýhov, Olımpıda jáne álem chempıony Soslan Ramonov, Olımpıada jáne eki dúrkin álem chempıo­ny Zaýrbek Sıdakov, álem chempıony Davıd Baev t.b. kete beredi.

Odan soń Reseı quramyndaǵy sany az halyqtar qataryna jatatyn: noǵaı (110 myń), lak (200 myń), tabasaran (150 myń), agýl (45 myń), sahýr (30 myń), tat (36 myń), kabardın-bal­qar (545 myń), adygeı (128,5 myń) ulan­dary da qashannan beri tý ustap, tulpar minip úırengen. Atap aıt­qanda, erkin kúresten Olımpıada chempıony Shırvanı Mýradov (lak), Olımpıadanyń kúmis júldegeri Nası Býlgaev (agýl), Álem kýboginiń ıegeri Kamal Han-Ma­gomedov (tabasaran), Olımpıada chem­pıony jáne álemniń 3 dúrkin jeńim­pazy Bılıal Mahov (qabardın-bal­qar), Álem kýboginiń qola júldegeri Mýlıd Lampejev (qabardın-balqar), Eýr­opanyń eki dúrkin chempıony Anzor Ýrıshev (qabardın-balqar), sondaı-aq KSRO chempıondary Alekseı Kazıev, Arsen Maırov, Rasýl Mashezov t.b.

Kavkazdyq balýandardyń bárin túgendep shyǵý múmkin emes. Biz tek olardyń bir bóligin ǵana aıtyp otyrmyz. Atalmaı qalǵany qan­shama. Eger buǵan grek-rım, dzıýdo, sambo kúresiniń maıtalmandaryn qossańyz, bir kitaptyń júgi bolatyn túri bar. Osy jerden tizgindi tarttyq.

* * *

Ertede ımam Shámildi jaýdyń soldattary Gýnıb taýynda qorshaýǵa alady. Shákeń bıik taýdyń ústine shy­ǵyp namazyn oqıdy. Sol sátte bir qolyna oq tıedi. Imam oǵan mán bermeı qulshylyǵyn jasap ornynan turady. Qa­syndaǵy nókerleri: «Imam, siz ja­ralandyńyz» dese, Shámil ony eleń qylmaı: «Qoıyńdarshy, meniń jaramda turǵan túk te joq, erteń jazylady, al elim jaralansa, qalaı jazylmaq?», dep qaıǵyrǵan eken. Sol sııaqty jeke adamynyń boıynda otty rýhtyń bolmaýy múmkin, al kúlli ulttyń boıynan rýh óshse ne bolmaq?