Nazerke JUMABAI«Egemen Qazaqstan»
250 materıal tabyldy

Tarıh • 22 Naýryz, 2020

Qydyr ata: ańyz ba, álde aqıqat pa?

Halqymyzdyń mıfologııalyq túsinigi boıynsha «21 naýryz túni dalany Qyzyr aralaıdy eken» degen senim qalyptasqan. Jańa jylǵa, jańa kúnge, jańa tańǵa sálem jasaý, jańa nurǵa shomylyp, jan men tánge qýat alý ýaqyty – osy naýryz aıynyń 21-nen 22-ne qaraǵan túndi halyq «Qyzyr túni», ıaǵnı «yrys túni» dep ataǵan. Bul túni adamdar uıyqtamaı, jaratqanǵa qulshylyq jasap, yrys pen bereke, yntymaq pen birlik tileıdi.

Rýhanııat • 21 Naýryz, 2020

Ulttyq fılmderdi onlaın birge tamashalaıyq!

Ulystyń uly kúni – áz-Naýryz meıramyn úıde otyryp toılaýdyń da ózindik paıdasy bar. Qazan toly kójeni ystyq peshtiń ústinde búlk-búlk qaınatyp qoıyp, ulttyq fılmderdi kórýden asqan qandaı rýhanı mereke bolýy múmkin!? Endeshe, mundaı tamasha demalys kúnderin bos jibermeı, qazaq kınematografııasynyń altyn qorynda saqtalǵan ulttyq óner jaýharlaryn birge tamashalaıyq, qurmetti kınosúıer qaýym!

Rýhanııat • 20 Naýryz, 2020

«Naýryz-dýman» áni qalaı týdy?

 «Naýryz aıy týǵanda, Toı bolýshy edi bul mańda. Saqtalýshy edi sybaǵa, Saparǵa ketken uldarǵa, Naýryz aıy týǵanda». Osy bir rýhty da saltanatty ánniń Naýryz meıramynyń boıtumaryna aınalyp úlgergeni qashan. Ánmen birge qazaqtyń júregi qatar soǵyp turǵandaı. Ánniń baǵy – Muqaǵalı Maqataevtaı aqıyq aqynnyń kesteli sózine Talǵat Sarybaevtaı kásibı kompozıtordyń syrly sazy úndesip, ony Roza Rymbaevadaı talantty ánshiniń oryndaýy. Mine, osy shyǵarmashylyq úshtik odaq «Naýryz –dýmanǵa» ǵalamat taǵdyr syılady.

Kıno • 20 Naýryz, 2020

Dúnıeni dúbirletken «Dombyra»

Naýryz aıy ulttyq kınematografııamyz úshin tabysty bastaldy.  Otandyq jas rejısser Ramazan Qalıollanyń qysqametrli «Dombyra» fılmi osy aıda qos birdeı halyqaralyq festıvalǵa  joldama aldy.

Tanym • 06 Naýryz, 2020

Tólegenin saǵynǵan Qyz Jibek

«О́lgeni Tólegenniń ras bolsa, Qudaıym Qyz Jibekti nege almaıdy?..». Fılmdegi saı-súıegińdi syrqyratar Jibektiń osy bir joqtaýyn júrekti pende jaıbaraqat tyńdaı almasa kerek. Al ónerde ǵana emes, ómirde de qos aqqýdaı jarasyp qatar júzgen qos ǵashyqtyń syńary qapııada máńgilikke baǵyt bursa, egizi egilmeı qaıtsin?! Áli este, osydan jyl buryn teatrda tusaýy kesilgen «Qyz Jibek» spektakline jalǵyz kelgen Jibek – Merýert О́tekeshovanyń dál osy joqtaý aıtylatyn sahnada janaryn shylaǵan jas­ty tyıa almaı, tolqyǵanyn kórgende biz de eriksiz muńaıǵanbyz. Máńgilik adal mahabbat jyrda ǵana emes, ómirde de bolatyndyǵyna shyn ılanǵanbyz. Sondaı saf sezimniń peshenege buıyrýyn ishteı tilek etkenbiz. Bul joly da qazaqtyń Qyz Jibegi atanǵan Merýert О́tekeshovamen júzdesip, tildesip otyryp aktrısanyń móldir janaryna tuna qalǵan tuńǵıyqtan adal jarǵa degen sheksiz saǵynyshtyń izin kórdik. Qyz Jibek Tólegenin saǵynypty...

Abaı • 28 Aqpan, 2020

Abaı álemi adastyrmaıdy

Nazarbaev Ýnıversıtette Halyqaralyq túrki akademııasy jáne atalǵan joǵary oqý ornynyń «Rýhanı jańǵyrý» mádenı ortalyǵynyń qoldaýymen qazaqtyń bas aqyny – Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı «Abaı oqýlary» baıqaýy ótti.

Suhbat • 21 Aqpan, 2020

Erjan Nurymbet: Ártis álemi jumbaq bolýy kerek

Keı akterler bolady, sahnaǵa jalqy sát shyǵyp, jarqyrap júrekte jattalatyn. Shaǵyn epızodtyq róliniń ózi basty keıipkerlermen básekege túsip, bási bıikte saltanat quratyn. Olar oınamaıdy, keıipkerimen ómir súredi. Tulǵasy tutasymen ónerdiń ózine aınalyp ketedi. Sahna men ekran birdeı súıetin ondaı talant sanaýly. Zamandas sahnagerler arasyndaǵy sol azdyń aldy – Q.Qýanyshbaev atyndaǵy qazaq mýzykalyq drama teatrynyń akteri Erjan NURYMBET desek, artyq aıtqandyǵymyz emes.

О́ner • 19 Aqpan, 2020

Teatr jylynan ne kútemiz?

Elordada Teatr jyly bastaldy. Nur-Sultan qalasy mádenıet basqarma­sy­nyń uıytqy bolýymen bıyl bas shahar resmı túrde teatr qalasy bolyp jarııa­landy. Osyǵan oraı Jastar teatrynyń «Aqjelken» májilis zalynda sahna salasy mamandarynyń qatysýymen «Teatr dıalogy» klýbynyń tusaý­keseri ótti.

О́ner • 18 Aqpan, 2020

«Bethoven» bıledi, «Mosart» án saldy...

Mosart pen Bethoven! Áýenine álem tamsanǵan qaıratkerlerdi  mýzykasynan bólip qaraý áste múmkin emes. Tulǵa tabıǵatyndaǵy tereńdiktiń syryn uǵyný úshin de roıal pernesi tóger mańǵaz mýzykaǵa myń qaıtara moıyn buryp, kóńil qoıarymyz haq. Olaı deıtinimiz, Mosart ta, Bethoven de mýzykadan bólinip, derbes qarastyrylmaıtyn egiz uǵym, egiz taǵdyrlar... Elorda halqy úshin demalys kúnderi rýhanı mazmunǵa baı boldy. Bas qalanyń qos birdeı teatry sahnasynda klassıkalyq mýzykanyń maıtalmandary murasy saltanat qurdy. «Astana Opera» teatry bekzat óner kórermenderi nazaryna nemis horeografy Raımondo Rebektiń «Bethoven – Máńgilik – Mahabbat» baletin usynsa, Jastar teatry tórinde fransýz kompozıtorlary Jan-Per Pılo men Olıve Shýltezdiń «Mosart» mıýzıkli mereke syılady.   

Rýhanııat • 06 Aqpan, 2020

О́nermen órilgen óleń-ómir

Sahna qarańǵylyǵyn tóbeden sebezgileı quıylǵan jaryq seıiltti. Aqyn óleńderin kezektese oqyp ortaǵa shyqqan akterler kórermenin á degennen ózine elitip ala jóneldi. Sebebi zaldaǵy ár adamǵa bul shýmaqtar ári asa tanys, ári sondaı jaqyn edi...