Sózsoıyl

BIRDE… «BOIYŃYZ JETPESE, OIYŃYZ JETEDI» Abylaı han kóshesindegi úsh qabatty úıdiń bir páte­rinde Dımekeń – Dinmuham­med Qonaev uzaq jyl turyp, alpysynshy jyldardyń sońyn­da jańadan salynǵan meken-jaıǵa kóshedi. Burynǵy páte­rine belgili jazýshy Áljap­par Ábishov kiredi. Birinshi hatshynyń úıine kirgen ja­zýshy baqytty edi. Dımekeń kósherde tóbe tiregen kitap sórelerin «At aýnaǵan jerde túk qalady», dep jazýshyǵa tastap ketedi. Yrymdap keletin aqyn-jazýshylar Ábe­keń úıinen shyqpaıtyn bolady. Bir reti kelgende Dıme­keń Ábekeń­men kezdesip qalady. Orta boıly Ábekeń uzyn boıly úlken kisige ózi kelip sálem beredi. Aman-saýlyqtan keıin Dımekeń: «Ábeke, qalaı jańa qonysyńyz unady ma?» dep suraıdy. «Unaǵanda qan­daı, kúndiz-túni aqyn-jazý­shy­lar shyqpaıtyn boldy. О́kinishtisi, úıdiń bir kemshiligi bar» deıdi. «Iá, aı­tyńyz, kemshiligi bolsa jón­deý qıyn emes» deıdi Dıme­keń. Sonda Ábekeń: «Úıdiń kemshiligi sol – kitaphana bol­ǵan bólmeńdegi kitap só­re­leri óte bıik eken. Boıym jet­peı qınalyp júrmin» deı­di. Dımekeń Ábekeńe qa­rap: «Ábeke, boıyńyz jetpese, jazýshylyq oı-qııa­lyńyz jetedi ǵoı» dep ázildepti. ÚSh JÚZDIŃ BIRLIGI ÚShIN Dımekeń Tashkentke kelip, Tóle bıdiń basyna zııarat etedi. Ishinen ózi duǵa oqı­dy. Dımekeń jıyrma qa­sıeti bar «Iаsın» súresin jatqa bilgen eken. Keterinde shyraqshyǵa úsh júz dollar beredi. Muny azsynǵan shy­raqshy: «Aıdyń jetisi kúni keldińiz, úsh júz emes, jeti júz dollar berýińiz kerek edi» dep ázildeıdi. Dımekeń shyraqshyǵa qarap: «Qazaq úsh júzden turady. Alla taǵala úsh júzdiń birligin máńgi qylsyn» dep hadııa emes, úsh júz dollardy sada­qa jasadym» deıdi jymıyp. «OLJANY ORYS DOSYŃA BERDIŃ BE?» Dımekeńniń bala kezinen birge ósip, birge júrgen dosy Atymtaı Hısanov óte ázil­qoı adam bolǵan. Dımekeń­men de qaljyńdasyp, júrgen jerinde únemi ázil aralas­tyryp sóıleý – ol kisiniń ádeti eken. Dımekeń de Atym­taı jaıyn­da ázil áńgimeler aıtatyn kórinedi. Ańshylyq­qa jıi shy­ǵyp, oljaly qaı­tatyn Dı-mekeń bir joly qa­ban atyp, atqan qabanyn kó­mekshisi ar­qyly Atymtaı­dyń úıine jiberedi. Dońyz etin jemeıtin ol kisi Dıme­keńniń bul isine renjıdi. Ne isterin bilmeı qapalanyp turǵanda kórshisi, úlken qyz­mettegi orys dosy kirip keledi. Ol buzylmaǵan qaban etin kórgende qatty qyzyǵa­dy, biraq suraýǵa uıalady. Muny sezgen Atekeń: «Oı, kórshim, seniń kelgeniń qan­daı jaqsy boldy. Myna qa­bannyń etin túgel alyp ket», dep Dımekeń jibergen olja­ny kórshisine syılaıdy. Osy­laı bolaryn bilgen Dı­me­keń keshkisin Atakeńe telefon so­ǵady. «Atymtaı, orys dosyń ol­jany alyp ketti me?» deıdi. «Iá, Dımeke, shoshqany alyp ketti» deıdi Atakeń kúlip. B.SAǴYRBAI. Astana. ____________________________ QYZYQ… Ortalyqtan úlke-e-e-en Ákim keldi. Úlke-e-e-en Ákim bolǵasyn – Oıho-oı, aqyldy endi. Nóserletip sóılegende, Gúldendirip jiberer taqyr jerdi. Alystan aqylyn jumsap jiberýshi edi, Bul joly óte jaqyn keldi. Ákimdi jaqynnan kóremiz dep, Oıyn tastap bala, Qoıyn tastap shal, Urshyǵyn tastap kempir, Qýyrshaǵyn tastap qyz, Azanyn tastap molda, Qazanyn tastap qatyn keldi. Qazaqtan ótken jomart bar ma, Álgi Ákimniń ózi sóılep turǵan kóshege Sol jerde-aq aıqaılatyp atyn berdi. Bul Ákimniń tamyry tereńdep ketti, Qulaǵy kereń bop ketti. Kózi kórmeıtin boldy, О́zi ólmeıtin boldy. Iship jatyr, jep jatyr, Ákimniń tóseginde kóp jatyr. Týystaryn jıyp aldy, Dúnıeni úıip aldy. Jasaǵany – urlyq, Asaǵany – sumdyq, Bul osylaı júre berse, Biz tyndyq! – deıtin jaqtyrmaıtyndar – Qol kóterip sóz aldy. Ony kórip, Osy aýyldaǵy kishi ákimderdiń О́ńi bozardy, Erni sazardy. Qyzyq... Sol jaqtyrmaıtyndar – Jaqtyratyn sóz aıtty, Bórikti aspanǵa laqtyratyn sóz aıtty. Úlke-e-e-en Ákim ne dese de Taq turatynyn aıtty. Kelesi saılaýda taǵy da Daýys beretinderin aıtty. Sońynan «ýralap» eretinderin aıtty, Oǵan qarsy oppozısııa shyqsa, Týra qoldarynda «óletinderin» aıtty. Úlke-e-e-en Ákim bul jıynnan Bir sáıgúlik minip qaıtty. Jaqtyryp sóılegender Iyqtaryna shapan ilip qaıtty. Tolymbek ÁLIMBEKULY. Almaty. _______________________ MAǴYNASY MAIYSQAN MAQALDAR Sypaıy mahabbat aýlany jaǵalaıdy, Saıqal «mahabbat» saýnany saǵalaıdy... * * * Qýdyń dostyǵy – qyzmetiń barda. * * * Shaıpaý áıel­den shaıtan da qashady. * * * Qarjysyz erkekke qatyn jolamaıdy. * * * Zerdesiz dostan –   zerek dushpan artyq. * * * Qarjysy kóptiń qaljyńy da erekshe. * * * Aqshaly adamnyń «ar­­qa­sy» bolady. Qazybek ÁShIRBEKULY, Qyzylorda. ____________________ DAI, DAI, DAI Mekemesi tym táýir, Jaltyrap tur saqadaı. Jumysshy «jalaqy az» dep, Baqyldaıdy baqadaı. Bastyǵy bar jaıyn aýyz, Juta berer laqadaı. Qazaqshasy onsha emes, Orysshasy «daı, daı, daı!» DÚLEI Berseń alady, Júrseń shalady, Ekseń orady, Tesseń sorady. Ishse kekiredi, Toısa sekiredi, Maqtasań ósiredi, Jaqpasań kóshiredi. Bermeseń tebedi, Jınalysta sógedi, Renjitseń ireıdi, Qabyrǵaǵa tireıdi. Sondyqtan sorlap qalmaı, Renjitpe dúleıdi. О́TIRIK О́LEŃ   Kóshemizde kók jaıqalyp, Aryqta sý syldyrlap aǵyp jatyr. Aýylymyz malǵa tolyp, Shopandar tórt túlikti baǵyp jatyr. Kelinshekter kóp bala taýyp, Keýdesine orden, medal taǵyp jatyr. Taqtaıdaı tegis jolda júrgizýshiler, Arzan janarmaıdy rahattanyp jaǵyp jatyr. Ýaıym joq, qaıǵy joq, Turǵyndar shemishkesin shaǵyp jatyr. Myna bireý kóshede naǵyp jatyr?.. Marat KО́PTILEÝOV. Qyzylorda oblysy. __________________ «BAQ» BASTA EKEN... Tamaqqa toıym­­­syzdyq paıda bol­ǵaly biraz bolǵan. Etjeńdi de emespin, yqsham ǵana qozy qarnym bolsa da, aldym­daǵyny sıyr ja­laǵandaı etip bir-aq toqtaıtyn bo­lyp júrmin. Sonyma qaraı shyr bitseshi. Syı­­dıǵan sıraq, qal­qıǵan qulaq, etim súıegime ja­by­syp, ish kıimnen qa­byrǵala­rym­dy sa­naýǵa bo­­lady. Batatyny – bir otyrǵanda bir ózim úsh pendeniń as-aýqatyn typ-tıpyl etetinim... Qaıbir jaqsylyq deısiń, munyma úı-ishim de, jora-joldastarym da tańyrqaı qarap, mán bere bastaǵan soń jón-josyǵyn anyqtashy dep dáriger dosyma baryp qaralǵan boldym. Ol bar ónerin sala, apparatymen de aýdaryp-tóńkerip kórip: «Esh kinárat joq. Tek «ishinde qurty bar» degen dıagnoz qoıyp bereıin. Bul qylyǵyńnan «ishimde qurtym bar» dep qana qutyla alasyń» dedi. El qulaǵy elý, «ishimde qurtym bar eken» dep qınala otyryp bir-eki ret aıtyp, dáriger dıagnozyn bir-ekeýge kórsete qoıyp edim... tańdanys tyıyldy, mán-berý doǵaryldy. «Qurtyma» etim úırenip, jetisine kemi bir ret syraǵa toıyp kelgen kúni: «Syra ishtegi qurtty qurtýdyń birden-bir emi eken. Emi bolǵanda, onyń ósip-ónýine taptyrmas tosqaýyl» dep aıtatyndy shyǵaryp aldym... Etim úırenip, keı-keıde ishińkirep jiberip esalań bolyp kelgen kúnniń erteńinde: «Qaıbir jetiskennen ishti deısiń. Dáriger dosymnyń «qurtyń qozdamasyn deseń, anda-sanda spırt urttap tur. Ol ana páleketińniń mysyn basady, túptiń túbinde onyń tamyryna balta shabady» degen soń siltep jiberippin dep aqtalǵan bolamyn. Etim turmaq boıym da úırenip, birde áıelime qol jumsap qoıyp, ertesinde ústel shetine dáriger dıagnozyn qoıyp otyryp: «Janym, keshirshi! Bári-bári ana ishtegi qurttyń kesiri... Páleket tek ishken tamaqty ǵana talǵajaý etpeı, keı-keıde júıkemdi de juqartatyn bolyp júr...» dep biraz aıtyp baryp sendirip, betin beri qaratqan boldym. Birde bastyqpen salǵylasyp, aıtpaǵanym joq, aýzymnan aq ıt kirip, kók ıt shy­ǵaryppyn... Ertesinde es jıyp, jalmaýyzǵa da jan kerek, ońashada dáriger dıagnozyn basekeńniń aldyna tastap, aıda kep neshe túrlini qıystyra, bolmaǵandy boldyra, ishtegi qurttyń ıt terisin basyna qaptap, keshegim sonyń qyrsyǵy ekenin aýzym aqkóbiktengenshe dáleldep baryp janym qaldy... Sóıtip, «qurtym» basyma baq bolyp qonyp, nebir kesir-kesapat aldymnan shyǵa qalsa, oılanbastan «qurtymdy» jalaýlatyp shyǵa keletin boldym. Taǵy birde, soraqysy – úıge qaıyn atam men qaıynaǵa kelgende bolǵany... Baıaǵy ishirtkimdi ishińkirep jiberip, «qurtymnyń» qudiretine senip, aıda kep aqylman bop, aǵyl-tegil aǵytyla ishtegi qyjyl ataýly syrtqa loqsysyn kep... Atamdy da aıamappyn, qaıynaǵaǵa til tıgize tilerseginen teýip te jiberippin... E, ertesinde dárigerdiń qoly qoıylǵan, mór basylǵan dıagnozdyń túp nusqasyn tizerleı otyryp kórsetip, «qurt aýrýynyń» kesir-kesapatyn aýdaryp-tóńkerippin... Ne kerek, «qurtym» qutyrtyp, birde bir beıbaqty áı-shaı joq tildeımin dep, ol eser eken, meni bas-kóz demeı tómpeshtep, esim aýyp emh­anadan bir-aq shyǵyp­pyn. Es jıyp, taıaq tańbalaryn dárigerge tııa­naqtatyp baryp, álgi esersoqty sotqa bere qalmasym bar ma... Ne kerek, sotta aldymen sál-pál til tıgizgenimdi moıyndap, oǵan barǵyzǵan «qurt» dıagnozymdy tirketip, «qurt aýrýynyń» kesir-kesapaty jazyl­ǵan bes bet paraǵymdy qosa usynyp qoqılana otyrdym... Kórsin ıt neme, kimge kılikkenin! Tartsyn sazaıyn, tólesin aıyppulyn. Ne kerek, talabym tasqa shaǵyldy! «Qurt aýrýym» qurdymǵa ketti... Anaý din aman bosap, men aıyppul tólep qutyldym. Sóıtsek, álgi men soqtyǵysqan esersoqtyń da «qurty» bar eken... Tek onyń «qurty» ishinde emes, basynda eken... Ersultan MAǴJAN. Almaty oblysy. _________________ STÝDENTTIK «SÚR» SО́Z Stýdentter dekanǵa ashana tamaqty nashar daıyndaıdy dep ókpe bildirgen soń dekan ashana aspazshysyn shaqyryp, stýdentter ókpesin aıtyp, eger túzel­mese jumystan bosatatynyn aıtady. Sonda aspazshy: – Olardyń aıtqanyn­da negiz joq, byl­jy­raq áńgimelerine kó­ńil ból­­meńiz, óıt­keni olar as iship otyryp sizdiń qyz­metińiz tý­ral­y da son­daı maǵy­nadaǵy áńgi­melerdi góı-góıtedi, – degen eken. * * * Dáriger-stýdentke professor: – Aýrýdy terletý úshin ne isteý kerek? – dep suraq qoıady. – Terletýdiń qamyn jasaımyn. – Máselen? – Qulpynaı, qaraqat qosyp ystyq shaı beremin. – Ol terletpese she? – Dári berip maımen sylaımyn. – Ol da áser etpese she? – Onda arnaıy apparatqa jat­qyzamyn. – Onyń da kúshi jetpese she? – Onda... ekzamen tap­sy­rýǵa sizge jiberemin... * * * Muǵalim stýdentke: – Ekzamen degen ne osy? – dep tótesinen tartady. – Bilimdi eki adamnyń áńgimelesýi. – Ekeýiniń biri naqurys bolsa she? – Onda onyń bireýi stıpendııadan qaǵylady... * * * Stýdentter arasyndaǵy suraq-jaýap. – Qalaı tapsyrdyń? – Úshtik aldym. – Neǵyp? – Basynda bes alǵym kelgen. Oılana kelip, kelip-keteri shamaly eken, úshtikke tapsyrdym da, qalǵa­nyna syra simirdim... Múıisti júrgizgen Berik SADYR.