Kúrestegi kúnderim túsime kiredi

«Qazaqstan Respýblıkasynyń qurmetti sport qaıratkeri», grek-rım kúresiniń maıtalman sheberi Jambyl Tasemenov ótken ǵasyrdyń 60-70-shy jyldary Odaqqa keńinen tanylyp, talaı baıraqty básekelerde top jardy. Qazaqstannyń, О́zbekstan men Qyrǵyzstannyń chempıony, KSRO Qarýly Kúshteriniń jastar arasyndaǵy chempıony, KSRO halyqtary IV Spar­takıadasynyń júldegeri atanǵan. Biz Qyzyljar óńiriniń turǵyndary tájirıbeli sportshy, tálimger ustaz retinde jaqsy biletin Jambyl Serǵazyulymen jolyqqanda, sportqa qalaı kelgenin suraǵan edik. – Aýyl balasymyz ǵoı, jas­taıymyzdan shynyǵyp óstik. Bir shańyraqta jalǵyz tárbıelensem de, ata-anam kóp erkelete qoıǵan joq. Ákem soǵystan múgedek bolyp oralǵandyqtan, aıtqanyn eki etpeıtinmin. Qaı jumysqa salsa da, eńserip tastaımyn. Jıyn-toılarda jasyńa, salmaǵyńa qaramastan, beldestire beretin. Qarsylas shaq keltirmeıtinmin. «Kúsh atasyn tanymas» degen osy shyǵar. «Balýan bala» atanyp, keýdeme nan pisip júrip, kásibı kúrestiń qandaı ekenine eseıe kele kózim jetti. Kúres seksııasyna baratyn Aqylbaı Bektasov degen stýdent jigit ózinen áldeqaıda zor, denesi eńgezerdeı aýyldasymyz Álim Dáýitovti jerge alyp urǵanda, tań­danysymdy jasyra almadym. Osydan keıin boıymda kúreske degen eren qyzyǵýshylyq oıandy. Onyń qyr-syryn meńgerýime alǵashqy ustazym Qapen Ábdirahmanov kóp kómektesti. Bir aıaǵyn maıdan dalasynda qaldyrǵandyqtan, qos baldaqqa súıenip júretin. Dene shynyqtyrý sabaǵynda jattyǵý qımyldaryn kórsetý úlken kúshke tú­setindikten, kómekshilikke meni ala­tyn. «Senen túbinde jaqsy sport­shy shyǵady» dep maqtap qoıatyn. – Bala kezińizden armandaǵan kúrespen ınstıtýt qabyrǵasynda júıeli aınalysqan bolarsyz? – 1962 jyly qujattarymdy Almaty aýyl sharýashylyǵy ıns­tıtýtyna tapsyryp, fızıkadan – tórt, qalǵan pánderden bes alsam da, konkýrstan óte almaı, elge oralýyma týra keldi. Bir qýanǵanym, Petropavl pedagogıka ınstıtýtyna emtıhansyz qabyldandym. Sóıtip, agrotehnıka fakýltetin bitirip, hımııa jáne bıologııa mamandyǵyn alyp shyqtym. Osynda oqyp júrgende, bi­likti bapker Vıktor Vıktiń qa­ra­­­maǵynda jattyǵyp, túrli ja­rystarǵa qaty­sa bastadym. Bas­tapqyda erkin kú­respen aına­lystym. Alǵashqy bel­desýim esimde umytylmastaı jattalyp qa­lypty. Boz kilem ústinde 52 kılo salmaq dárejesi boıynsha jer­lesim, Qazaqstannyń chempıony Amangeldi Hamıtovpen beldesip, jeńilistiń ashy dámin tattym. Kóp uzamaı, klassıkalyq (qazirgi grek-rım) kúreske birjola aýystym. Oblystyq chempıonattyń aqtyq beldesýinde tájirıbeli Mı­haıl Lıdi aıqyn basymdyqpen uttym. Semeıde ótken stýdentter birin­shili­ginde birden Eýropa chempıony Vladımır Bakýlınmen kezdesip, upaı sanymen ǵana utyldym. – Aradaǵy 4 jyldan keıin Máskeýde ótken KSRO halyqtary­nyń Spartakıadasynda Qyrǵyz­stannyń atynan beldesip, onymen ıtjyǵys túsken joqsyz ba? – Onda aldyma Ivan Kochergın, Vladımır Bakýlın, Mıhaıl Batov sekildi álem, Eýropa chempıonda­ryn alǵa salyp, jalpy esepte 4-shi oryndy enshiledim. Baıraqty báse­keniń eń jas qatysýshysy, bir jaǵynan sport sheberligine kandıdat bola tura, Olımpıada, álem chempıony Sergeı Rybalkony utýym qatty súısindirse kerek, KSRO Kúres federasııasynyń jetekshisi Ivan Katýlın «Sovetskıı sport» gazetine: «Neızvestnyı bores ız Kırgızıı Jambýl Tasemenov ochen ýdachno vystýpıl na Spartakıade ı teper vklıýchen v sostav olımpııskoı sbornoı SSSR», – dep jazdy. 1968 jyly Qazaqstan birinshiliginde V. Bakýlındi 3 ball aıyrmasymen utyp, kúmis medaldy qanjyǵaǵa oljaladym. – О́zbekstan men Qyrǵyzstan­nyń namysyn qalaı qorǵap júrsiz? – 1964 jyly Vıktor Vık ekeýimiz Otan aldyndaǵy azamattyq boryshymyzdy óteý úshin О́zbekstanǵa jiberildik. Onda barǵasyn 52 kılogramm salmaq boıynsha Túrkistan áskerı okrýginiń, О́zbekstannyń eki dúrkin chempıony atandym. О́zbek aǵaıyndar túpkilikti qalý jóninde usynystar aıtyp, azǵyra bastady. О́tinishterin oryndaýdan bas tartyp edim, quramadan alyp tastady. 1967 jyly Más­keýde ótetin KSRO halyqtary Spar­ta­kıadasyna qatysa almaıtynymdy oılap, qatty qınaldym. Ás­kerı bólimniń sport jónindegi basshysy A. Drýjkonyń járdeminiń arqasynda áskerı boryshymdy Qyrǵyzstanda jalǵastyrdym. Munda da el birinshiligin jeńip aldym. Obaly neshik, qyrǵyz baýyrlar ulttyq quramaǵa qabyldap, Frýnze qalasynan eki bólmeli páter tartý etýge ýáde etti. Biraq áke-sheshemdi, týǵan-týystarymdy, qulyn-taıdaı tebisip ósken dostarymdy qımaı, elge keldim. Olımpıada aldynda ulttyq qurama sapynda jattyǵýlarǵa, iri jarystarǵa qatystym. Argen­tına­daǵy álem birinshiligi qarsańynda elimizdiń bas jattyqtyrýshysy A.Kolesov Shadzory qalasyna jattyǵýǵa apardy. Poddýbnyı atyn­daǵy Búkilodaqtyq týrnırde ázerbaıjan balýany menen bir upaımen basym tústi. Ol keıin Ońtústik Amerıkada álem tájin kıdi. Varshavadaǵy Pytlısınskı atyndaǵy I halyqaralyq jarys­ta polıak Iаn Mıhaılıkti aıqyn jeńdim. Ol jarty jyldan keıin álem chempıony boldy. Mine, bap kelisse de, keıde baq janbaı jatady. Bárinen de júıkeni juqartatyny, qazaqstandyq balýandardyń asyǵy alshysynan túsip tursa da, quramaǵa kóbine reseılikter alynatyn. Buǵan nalysaq ta, ishteı tynatynbyz. 1970 jyly úlken sportpen birjola qoshtastym. – Sizdiń sportqa daryndy bala­larǵa mamandandyrylǵan mektep-ınternatty ashýdaǵy erek­she qajyr-qaıratyńyz ben bel­sendiligińiz erekshe atalady. – 1994 jyly maǵan qatardaǵy mektep-ınternatty basqarý se­nip tapsyryldy. Buǵan deıin olım­pıadalyq rezerv daıyndaıtyn sport ortalyǵyn ashý jóninde másele kóterip júrgenmin. Sonyń oraıy kelgenin túsinip, úsh jyldyń ishinde sporttyq baǵyttaǵy bilim úıine aınaldyrdyq. Qazir munda tájirıbeli bapkerler jumys isteıdi. Materıaldyq-tehnıkalyq bazasy nyǵaıyp, respýblıkalyq mártebe aldy. Shákirtterim ózimnen ozdy, oǵan tek qýanamyn. Kıkboksshylar Ámir Tinálın, Mıras Birimjanov, Samat Qadyrbekov, balýandar Maqsat Núsipov, Renat Nyǵmatýllın, jeńil atletter Margarıta Masko, Andreı Beloýsov, veloshabandozdar Natalıa Stefanskaıa, Elena Obatýrova, kon­kıshiler Natalıa Rybakova, Elena Ýrvanseva, Dmıtrıı Babenko, Roman Krech jáne basqalary álem, Eýropa, Azııa birinshilikterinde talaı ret jeńimpaz, júldeger boldy. О́tkenime úńilip, oı jiberetin bolsam, ómirimdi sportsyz, onyń ishinde kúressiz elestetý qıyn. Áńgimelesken О́mir ESQALI, «Egemen Qazaqstan   PETROPAVL