24 Aqpan, 2017

Salyq ala bilý úshin ony durys sala bilý kerek

177 ret kórsetildi

Kez kelgen memleket úshin salyq saıasatynyń mańyzy zor. О́ıt­keni, osy arqyly memleket óz qyzmetin júzege asyrady. Halyqqa qajetti máselelerdi sheship, turmys-tirshiliktiń damýyna yqpal etedi. Áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdy retke keltirip, qoǵamdyq tártip pen qatynasty qamtamasyz etedi. Qoǵamnyń áleýmettik qorǵalmaǵan toptaryna kómek kórsetedi. Salyq jeńildikterin usyný – kásipkerlikti yntalandyrýdyń, ony belgili bir maqsatqa jumyldyrýdyń tıimdi quraldarynyń biri. Sondyqtan, kez kelgen memleket ýaqyt qoıatyn talaptarǵa sáıkes óziniń salyq saıasatyna tıisti ózgerister jasaıdy. Dál qazirgi ýaqyttary bizdiń elimiz úshin de jańa salyq saıasatyn belgileýdiń merzimi pisip-jetilgen sekildi. Jýyrda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bul másele jóninde de edáýir sóz boldy. Úkimettiń júrgizip kele jatqan salyq saıasatyndaǵy kemshilikterdi Elbasynyń ózi ashyp kórsetti. Prezıdent kásipkerlikti damytýdyń jańa sapalyq deńgeıge kóterilýine qazirgi qoldanystaǵy Salyq kodeksiniń kedergi jasap otyrǵandyǵyn aıtty. Mysaly, qosymsha qun salyǵy boıynsha salyq tóleýshi atalmysh kodekstiń 82 babyn bilýi kerek eken. О́z kezeginde bul baptardyń 268 siltemesi bar. Al olardyń 206-synyń basqa zańdarǵa siltemesi jáne bar. Osyǵan oraı Elbasy Úkimetke Salyq kodeksin qaıta qarap shyǵýdy tapsyrdy. Basty talap – onyń barynsha túsinikti bolýy. Sondyqtan Salyq kodeksin ońtaıly etip qaıta jasap shyǵý kerek. Rasynda da, qazirgi qoldanystaǵy Salyq kodeksiniń kúrdeliligi eń aldymen bizdiń kásipkerlik ortamyzda sóz bolyp kele jatqan máselelerdiń biri. Osyǵan oraı «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy bul jóninde arnaıy basqosý ótkizip, jańa salyq kodeksin ázirleý jóninde bastama kótergen bolatyn. Sóıtip, jańa salyq kodeksine qajetti usynystar ázirleý úshin arnaıy sarapshylar toby belgilendi. Osyndaı jıyndaǵy sózinde «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy basqarmasynyń tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov Úkimettiń qoldaýymen, kásipkerlerdiń qatysýymen elimizdiń jańa salyq saıasatyn belgileý isine úles qosýdyń mundaı múmkindigi ózderine birinshi ret berilip otyrǵandyǵyn atap kórsetti. Bizdegi qazirgi qoldanystaǵy Salyq kodeksi nesimen kúrdeli? Sara­pshy­lardyń aıtýynsha, qazirgi kúni Qazaq­standa salyqtyń 13 túri bar. Buǵan 16 túrli tólemdi qosyńyz. Munyń syr­tyn­da bıýdjetten tys taǵy da 7 tólem túri bar. Bárin qosqanda 36 túrli salyqtar men mindetti tólemder paıda bolady. «Budan biz salyq zańdylyqtarynyń shekten tys kúrdelene túskendigin kórip otyrmyz. Tipti 2001 jyly ázirlengen Salyq kodeksiniń kólemi osyndaı kúrdelendirý saldarynan úsh ese ulǵaıa túsken», dep málimdedi «Talap» qoldanbaly zertteýler ortalyǵy qamqorshylyq keńesiniń basshysy Raqym Oshaqbaev jýrnalıster úshin ótkizilgen baspasóz máslıhatynda. «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy men sarapshy ekonomısterdiń bul bastamasy qoǵamnan qoldaý taýyp otyr deýge bolady. Máse­len, jaýap­kershiligi shekteýli seriktes­tikterdiń birinde býhgalter qyzmetin atqaratyn Baqtına Bısekeeva «Men bul bastamany barynsha qoldaımyn. Bul biz úshin qazir ótkir máselege aınalyp otyr. Bir salyqtyń esebin tabý úshin búkil Salyq kodeksin aqtaryp shyǵýǵa týra keledi. Ony aqtaryp otyrǵanda, tipti ózińniń izdegen dúnıeńnen de jańylyp qalasyń. Árbir salyqty eshqandaı qosymsha túsindirmeısiz, qaıdaǵy bir siltemelersiz zańda naqty jazý kerek, onyń esepteý tásilin jáne kimniń tóleıtindigin, qandaı deklarasııany toltyrý kerektigin jáne ony jóneltý ýaqytyn naqty kórsetý kerek», deıdi. Biz joǵaryda memleket pen qoǵam úshin salyqtyń qanshalyqty mańyzdy rólge ıe ekendigin baıandadyq. Olaı bolsa, sol salyqty kásipkerler jáne jeke tulǵalar úshin túsinikti etip durys belgileý – memlekettik organ­dar­dyń mańyzdy mindeti. Eldiń salyq tóleý júıesi meılinshe ońtaıly bol­sa, bul kásipkerlik qozǵalystyń damýy­na úlken úles qosyp qana qoımaı, olar­dyń ózderine tıesili salyqtar men tólem­derdi ýaqytymen tóleýine qyz­met etedi. Sondaı-aq, kóleńkeli bız­nes pen jemqorlyqtyń aldyn alýǵa járdemdesedi. Máselen, postkeńestik elder ishinde jemqorlyqtyń joly kesildi dep eseptelinetin Grýzııada barlyǵy 7 túrli salyq qana bar eken. Osy jaǵdaıdyń ózi kópshilikke, ásirese, elimizdiń salyq jınaý isimen aınalysatyn basty organy – Qarjy mınıstrligindegilerge oı salýy tıis.

Suńǵat ÁLIPBAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar