Táńir taýdyń án táji

Belgili jazýshy, synshy, sazger Tursynjan Shapaıdyń «Sáýle-ǵumyr» atty án keshinde qaımaǵy buzylmaǵan halyqtyq shyǵarmalar órnek tókti. Tula boıdy túgel jaılar tuma ánniń qudiretine eriksiz bas ıip, aıshyqty pernesine sıqyrlanyp ketesiz. Han Táńiriniń eteginde syń­ǵyrlaǵan káýsar bulaq sar­qyl­mapty. Muqaǵalıdyń jyr-óze­ni muqym qa­zaq­tyń keýdesin jyr jaýharǵa tol­tyr­sa, búgin mine, Tá­ńir taýdyń taǵy bir perzenti erke Esildiń betine aqqý sazyn qondy­ryp, arqa-jarqa kúı keshtirdi. Tur­synjan Shapaı esimdi qazaqty oqyrman bu­ryn «Oı túbinde jat­qan sóz», «Shyn júrek – bir jú­rek», «Qazaq­tyń jany» ádebı-syn ki­tap­tary ar­qyly ardaq tutyp kelse, Abaı­dyń qara sózderi izimen bú­gingi qazaq janynyń jarasyn jaza­tyn belgili jazýshyńyzdyń án óne­rin­degi qol­tań­basy da áde­bıetke qos­qan sol dúnıelerden esh kem soqpas­taı kórindi. (Sazger degen ataýdy kom­pozıtorlar qaýymy ózderine onsha abyroı áperetin uǵym dep eseptemeıdi. Biraq másele shyǵarmashy­lyq ada­myn sazger ne kompozıtor dep ataý­da emes qoı. Sonda da qazaqtyń sazger degen sózi janǵa áldeqaıda jaqyn turady – avt.) Sazgerdiń el arasyna taraǵan ánderiniń sany 60-70-ten asyp jyǵylǵan soń, ony mý­zykaǵa kezdeısoq kelgen dep eshkim aıta almaıdy. Bir adam bolady jasaǵan eńbegin eshkimge mindetsinbeıtin, basqaǵa muny aıtýǵa artyq­synatyn, sózi az da, isi kóp. Endi bireý bolady, tarydaı nársesin taýdaı etip kórsetýge qumar. Qalamger T.Shapaıdy jurt nege sonsha ja­py­ryla qurmetteıdi deseńiz, ol taý-taý eńbek jazǵan naǵyz beınetkesh, sana-san­dyqqa marjan sóz ben káýsar sazdy qatar salǵan jannyń ózi. Jazýshy­nyń bári birdeı án jaza bermeıdi, sol sııaqty sazgerler de shetinen qa­lamger bolyp ketpeıdi. Eki óner­diń tizginin teń ustaǵan jandar neken-saıaq. So­nyń biri – elor­da­nyń tórinde alǵash ret óner keshin ótkizip otyrǵan osy azamat ekenin jurt jadyna myqtap túıip aldy. Keshtiń ón boıynda bir kompo­zıtordyń ǵana shyǵarmasy oryn­da­la berse, zaldaǵy kórermenniń keıde uıqysy kelip ketedi. Sebebi, áýen, maqam qaıtalanyp, bir ánniń túrli úlgisin tyńdaǵandaı áser kókeıde qalyp qoıady. Keshegi án keshine kelsek, ýaqyttyń zýyldap qalaı óte shyqqanyn baı­qamaı qal­dyq. О́ıtkeni, sazger Tursyn­jan Shapaıdyń ánderi eski saryn­da qalyp qoımaı, óń­delýi, oryn­dalýy zaman talaby­men birge óse túskenin ańǵardyq. «Sáýle-ǵumyr» ániniń tusaýy túý Máskeýde kesilipti. Muny mýzy­ka­lyq qýaty ja­ǵy­nan «án polot­no­sy» deýge la­ıyq shyǵarma dersiz. Eń bastysy, árı­ne, ániniń bári tyńdaýshysyn úıi­rip, jas ta, jasamys ta janyna jaqyn qa­byl­dap jatsa, sazgerdiń baqyty degen sol emes pe? «Da­rıǵa dáý­ren», «Arman», «Bala ǵa­shyq», «Aı sáý­lem», «Ýgaı-arman», «Oı, janym», «Qaıran, Qa­rasazym-aı», «Shol­panym», «Aq kóbelek», t.t. ánderi­niń qaı-qaı­sy­sy bolsyn halyqtan joǵary baǵa­syn alyp qoıǵan sondaı tuma týyndylar. Endi onyń ánderin jurt nege sonshama súısine tyńdaıdy degendi bizdiń de bilgimiz keletini daý­syz ǵoı. Asyly, tamyry úzil­megen tal sııaq­ty nárse bul da. Ba­tys­tyń, bas­qanyń bal­dyryna balaǵy byl­ǵan­b­aǵan saz­ger­diń shyǵarma­laryn halyqtyń úz­dige tyńdaý sebebi, ánderiniń bas­taýy halyqtyq, ult­tyq ta­myrda jatyr. Olardy Nur­lan О́nerbaev, Ramazan Stam­ǵazıev, Ultý Qabaeva, Saıat Medeýov, «Qo­ńyr» toby sııaqty ónerdiń tany­mal ókilderi oryn­dasa, odan saıyn qazaqtyń janymen bite qaı­na­syp ketpeı me? Ár ánniń qalyq­taǵany kól betine aqqý ushyp qon­ǵandaı súı­kimdi áserge bóleıdi. Qarashash TOQSANBAI, Sýretterdi túsirgen Orynbaı BALMURAT.