02 Shilde, 2011

«Oralym meniń, Oralym»

1248 ret kórsetildi
Qasym Amanjolov – 100   Qasym aqyn 1931-1936 jyl­dardy, ıaǵnı attaı bes jyldy kóne, tarıhy tereń Oral shaha­rynda ótkizdi. Biz, batys­qazaq­standyqtar arqaly aqyndy Mahambet, Ǵumar Qarash, Sháńgereı Bókeev, keshegi Juban, Qadyr sııaq­ty osy óńirdiń bir perzenti dep esepteımiz. Aqyn Qasym Amanjolov Oral­ǵa qalaı, qaıdan tap boldy? Batys Qazaqstan oblystyq te­le­radıokompanııasynda qyzmet at­qa­ratyn jýrnalıst Munaıdar Bal­­moldın daýylpaz aqynnyń Oral­daǵy ómirin birshama zerttep-zerdelep, baspasóz betinde maqalalar jarııalap, telehabarlar túsirdi. Ob­lystyq muraǵat­ta­ǵy qujattar men gazet tigindilerine úńildi. Qa­sym aqynǵa qatys­ty derek óte az eken. Oblystyq «Ekpindi qury­lys» gazetinde óleń­deri jarııa­la­nypty, ádebıet betterin uıym­das­tyrǵany kórse­ti­lipti. Al aqyn jó­ninde aýyzsha áńgimeler barshy­lyq. Osy jol­dar­dyń avtory ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary «Oral óńiri» (burynǵy «Ekpindi qury­lys») gazetine jumysqa keldi. Qyz­metkerler jáne qala tur­ǵyn­dary arasynda Qasym Aman­jolovpen jumystas, birge istemese de, tanys-bilis bolǵan qart jýrnalıster bar edi. Olar – Ǵubash Jún­dibaev, Májıt Úmbetov, Sa­dyq Ǵaısın, Islam Haırýshev jáne taǵy basqalary. Sondaı-aq oblysqa aqyn retinde tanylǵan, Qasymmen dostyq qarym-qaty­nas­ta bolǵan Qýan Tastaıbekov pen Batyr Qydyrnııazov degen aǵalar aýdandarda turatyn. Bul aqsaqal­dar otyzynshy jyldar týraly kóp aıta bermeıtin. Su­ra­pyl qýǵyn-súrginniń saldary­nan shoshynyp qalǵandyqtan bolar, sirá. Desek te, áldebir jaı­dyń shetin shyǵa­ryp qoıatyn keıde. Qasym aqynǵa qatysty estigenderimnen esimde qalǵandaryn aıtaıyn. Jıyrma jasar Qasym Oralǵa áskerı boryshyn atqarýǵa kelipti. Ol kezde ulttyq respýblıka jastary áskerı qyzmetin óz eli­niń aýmaǵynda ótkeredi eken. Qa­sym jaýyngerlik isterge mashyq­ta­na júrip, qoly qalt etip bosaı qalǵanda, «Ekpindi qurylys» ga­zetiniń redaksııasyna kelip tu­ryp­ty. Búginde biz Oral qalasy bolashaq arqaly aqynnyń poe­zııa­daǵy tusaýyn kesti dep senimmen aıta alamyz. Iаǵnı, onyń eń tuńǵysh óleńi «Ekpindi qury­lysta» jarııalanǵanyn aqyn shy­ǵarmashylyǵyn zertteýshiler o bastan tap basyp kórsetip keledi. Qasym jıyrma ǵana jasta. Bul – adamnyń armanshyl, qııal­shyl, ǵalamshardy qushaǵyna alý­ǵa talpynar kezi ǵoı. Eger ol munyń ústine bolashaq aqyn bolsa! Iá, Oral óńiri, Shaǵan, Ja­ıyq ózenderi Qasym aqynnyń ish­te buǵyp jatqan aqyndyq da­ry­nyn oıatyp, tól poezııamyzǵa tuǵyrly talanttyń kelýine jol ashty. Oralǵa kelgenge deıin jetim bala Semeı balalar úıinde tár­bıelenip, mektep esigin ashyp, tipti maldárigerlik tehnıkýmdy tá­mamdaıdy. Lenıngradtaǵy or­man sharýashylyǵy ınstıtýtyna túse­di. Densaýlyǵyna baılanys­ty tas­tap ketedi. Árıne, kóńiline poe­zııa sáýlesi qonaqtaı basta­ǵan balaýsa aqyn, mal-orman sha­rýa­shy­lyqtarynyń mamany bol­ǵy­sy kelmegen shyǵar. Tańdaý joq qoı jetimge. Áıteýir, kúnin kórsin dep tizimge tirkeı salady ǵoı ol kezde. Áskerı qyzmetiniń merzimi bitse de, ol Oraldan ketpegeni qalaı? Bul oraıda aqynnyń bolashaq jary Saqypjamal ápkemizden aı­na­lyp óte almaımyz. Saqypjamal da Oralda. Ekeýi burynnan jaqsy tanys-bilis bolǵan sııaqty. Jas Qasym Saqypjamaldy qulaı súı­gen syńaıly. Osy joldardyń av­tory ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldarynyń aıaq sheninde Márııa esimdi tatar kempirdiń úıinde pá­ter­de turdy. Redaksııada jumys isteımin. Q.Amanjolovtyń úsh tom­dyǵy qolymnan túspeıdi. Oty­zyn­shy jyldary oblysty Uzaq­baı Qulymbetov degen azamat basqa­ryp­ty. Sol jyldardaǵy oıran­nyń qurbany bolyp ketken sol esimi elge belgili qaıratker keıinnen aqtalǵan eken. Joǵaryda atalǵan men úıinde páterde turǵan Márııa ánı A.N.Ostrovskıı atyndaǵy orys drama teatrynda otyzynshy jyl­dary eden sypyrýshy bolyp istepti. Kúnkóris qamymen Qulym­betov­tiń úıiniń sharýasyna da ara­la­sypty. Ánıdiń aıtýynsha, Sa­qyp­jamal ápkemiz Qulymbetovtiń zaıybyna sińli bolyp keledi eken. Márııa keıýana qolymdaǵy kitaptardan (birinshi tom) Qasym aqyn­nyń jas kezindegi sýretin kórip qa­lyp, «mynaý Saqypjamalǵa kelip júretin aqyn malaı ǵoı» degeni bar. Saqypjamal da ata-anasynan erte aıyryldy ma, ol jaǵy avtorǵa belgisiz, Oralǵa kelip, apa-jezdesiniń tárbıesinde bolǵan sy­ńaıly. Qasekeń Saqyp­jamalmen qaıta tabysyp, ǵashyqtyq otyna shar­pylsa kerek. Saqypjamal – dabylynan at úrketin azamattyń baldyzy. Al Qasym bolsa, qasyn­da anasy joq, basynda panasy joq, salt basty, sabaý qamshyly jalqy jigit. Saqypjamal ket ári bolmaǵanmen, apa-jezdesi Qasym­dy qomsynǵan syńaıly. Qalaı bolǵanda da, Qasym áskerden bosap, Oralda qalyp qoıady. Saqyp­jamalǵa 1946 jyly Almatyda úı­lengeni málim. Oǵan óleń arnaǵan. Saqypjamal! Bir ózińde Eki áıeldiń aty bar. Kún bop kóziń kúlgenińde, Qabaǵyńnan aı týar.   Sol kez saǵan qaraı berem Kórmegendeı men buryn. Jannyń syryn jatqan tereń Oqı berem jasyryn.   Saqypjamal! Atyń qandaı! «Sápen» deımiz qysqartyp. Jar bola gór aıtylǵandaı, Senen qaısy qyz artyq?!   Mahabbattan talaı jastyń, Júrekteri kúıýli. Múmkin, jóndep súıe almaspyn О́ziń úıret súıýdi.   Senen artyq jar tabam dep, Oılaıtyn jan men emes. Qate bassam, ketsem jeldep, О́ziń sotta, óziń kesh. Aqyry túbi qaıyrly bolyp, Qasym men Saqypjamal qosyla­dy. Ilgerirek ketip qaldym bilem. Iá, Qasym aqyn Oraldan ketpedi. Alaıda, nan taýyp jeý kerek qoı. Onyń mýzykalyq qabileti kúshti bolypty. Skrıpkada, garmonda óte sheber oınaıdy eken. Ártistik qa­bi­letten de quralaqan bolmasa kerek. Ol kezde Oralda orys pen tatardyń, qazaqtyń qyz-jigitteri arasynda mýzy­kant­tar óte kóp bol­ǵan sııaqty. So­lardyń qaı-qaı­sycy da Qa­sym­dy moıyndaǵan sy­ńaıly. Oty­zynshy jyldary Oral­da qazaq drama teatry jumys jasap turǵan. Ol qazirgi Juban aqynǵa eskertkish qoıylǵan gúl­zar­da, aǵashtan qıyp salynǵan ǵı­maratta ornalasypty. Qasym Aman­jolov osy teatrda istepti. Aqynmen teatrda jumystas bol­ǵan adamdar ótken ǵasyrdyń al­pysynshy-jetpisinshi jyldaryn­da kezdesip qalatyn. Teatr keıinirekte órtenip ketip, negizgi trýppa Atyraý qalasyna qonys aýdarady. Qasekeń oraldyqtar arasynda óz adamyndaı bolyp ketedi. Bolashaq akademık Qajym Juma­lıev Almatydaǵy QazPI-di bitirip kelip, Oral pedınstıtýtynda sabaq bergeni belgili. Onyń da aqyndyq aty shyǵyńqyraǵan kez edi ol. Qasym Amanjolov ózinen bes jastaı úlkendigi bar Qaje­keń­di aǵa, ustaz tutqan syńaıly. Al Qajym Jumalıev Qasymnyń pedınstıtýtqa túskenin qalasa kerek. Bul kezde aqyn tuńǵysh kitaby «О́mir syryn» baspaǵa daıyndap júrgen ǵoı, sodan da Almaty oıyna jıi orala berse kerek. Qasym Amanjolov pedınstıtýtta júrgeninde jas aqyn, keıinnen maıdanda erlikpen qaza tapty. Abdolla Jumaǵalıevpen tanysyp, dostasady. Keıinirekte Almatyda qaıta kezdesip, soǵys­qa attanǵanǵa deıin juby jazyl­maı birge júredi. Qasym aqyn Ab­dollanyń qaza bolǵanyn estip-bilgennen keıin, ádebıettiń shoq­ty­ǵy bıik týyndysy «Abdolla» («Aqyn ólimi týraly ańyz») poemasyn jazǵany barshaǵa aıan. «Qudiret kúshi jer-jahannyń! Qanatyn ber qyran qustyń. Ashýyn ber arystannyń, Júregin ber jolbarystyń! Kúlli álemniń ashý-kegi, Orna meniń keýdeme kep! Jaý jolyna atam seni Bomba bol da, jaryl júrek!» Qasym Amanjolov oblystyq «Ek­pindi qurylys» gazetinde máde­nıet bóliminiń meńgerýshisi bolyp ta istepti. Oblystyq gazette jeke-dara ádebıet bólimi bolmaıdy. Bas­qa salalarmen qosa, ádebıet máse­leleri de mádenıet bóliminiń quzy­retine jatady. Osylaısha jas aqyn Qasym Amanjolov oblystaǵy qa­lam­gerlerdiń týyndylaryn gazet betinde jarııalap, oqyrman iltı­patyna bólengen eken. О́tken ǵasyrdyń otyzynshy jyl­darynda «Ekpindi qurylys» gazetiniń redaksııasy qazirgi Dos­tyq-Drýjba dańǵylyndaǵy 157 nómirli kóne ǵımaratta ornala­syp­ty. Bul kóshe alǵashqyda Sovet kóshesi, keıinirek Lenın dańǵyly ataldy. Aqyn Ǵabdolla Toqaı atyndaǵy baspahana redaksııa or­nalasqan ǵımarattan qyryq qa­dam­daı-aq jerde bolǵan. Júz jyl­dan astam ýaqyt baspahana bolǵan bir qabatty uzynsha úı ábden tozǵandyqtan, keıinirek, baspahana jańa orynǵa kóshirildi. Qasym aqyn 1932-1933 jyl­dary qazirgi A.Karev kóshesindegi nómiri 69-úıdiń bir bólmesin jal­dap turypty. Bul kóshe sol tusta Mostovaıa, keıinirekte, S.Kırov kó­shesi atalǵan. Qasym turǵan úıdiń ıesi Abdýlla Pateev degen tatar azamaty redaksııada esepshi bolyp istegen kórinedi. Ol Uly Otan soǵysynan oralmapty. Úı Abdýllanyń qaryndasy Muhlısa Iаnborısovanyń (durysy Jan­barysova bolsa kerek) menshigine kóshedi. Iаnborısovter – ósken áý­let. Qasym aqyn sol Iаnborısovtermen óte tatý qarym-qatynasta bolypty. Osy otbasy arqyly Oral­daǵy tatardyń talaı qyz-jigitterimen dostasyp, esten ketpes saýyq-saıran qurypty... Aqyn páterde turǵan úı jaq­sy saqtalǵan. Jańa qoja­ıyndar jóndeýden ótkizipti. Úıdi Iаnborısovterden keıin qonystanǵan tatar azamatynan 1990 jyly Uly  Otan soǵysynyń ardageri Súndet Imanov degen aqsaqal satyp alyp­ty. Qazir bul úıde S.Imanov­tyń kúıeý balasy Talǵat Qızatov pen qyzy Raýza Imanova turyp jatyr. Olar osy úıde kezinde Qasym aqyn turǵanynan jaqsy habardar. «Ol kisi birtýar daryn ǵoı» dep súısine aıtady. Bir erekshe atap ótýge tura­tyn jáıt bar. Qasym aqyn qyz­met istegen ǵımarat, turǵan úı, aty berilgen kóshe Oral qala­sy­nyń memorıaldyq aýdanyna, ıaǵ­nı, ortalyqqa óte jaqyn. Qa­sym Amanjolov kóshesi Dostyq-Drýj­ba dańǵylymen (Sovet kó­shesi) kúnshyǵys jaqta qatarlas sozylyp jatyr. Arada kóshe joq. Aqyn atyndaǵy kóshe onyń tur­ǵan úıi men qyzmet istegen ǵı­ma­ratyna taıaý jerden ótedi. Kóshe Juban Moldaǵalıev, Dına Nur­peıisova, Ǵumar Qarash, Ǵabdolla Toqaı kóshelerimen qıylysady. Qasym Amanjolov kóshesinen qa­ra­ǵanda, oblystyq jáne qalalyq ákimdikter ǵımarattary aldyn­daǵy Abaı eskertkishi, sondaı-aq Juban Moldaǵalıev, Ǵabdolla Toqaıǵa ornatylǵan eskertkishter kórinip turady. Uzyndyǵy al­ty shaqyrymǵa sozylǵan Qasym Aman­jolov kóshesi A.Pýshkınniń eskertkishine jetip tuıyqtalady. Osy keltirilgen derekterdiń sımvoldyq máni bar sııaqty. Joǵarydan qaraǵanda, Oral­dy úsh ózen aınalyp-tolǵanyp, aımalap jatqandaı. Osy Jaıyq, Shaǵan, Derkól (Tórtkól) ózen­deri­niń Qasym aqynnyń saýly­ǵy­na dem, qııalyna jel bergeni anyq. Ol Oralǵa 1931 jyly keýdesinen óleń oty ushqyn ata bastaǵan kezinde kelip, 1936 jy­ly ábden qalyptasqan aqyn retinde Almatyǵa attanady. Qasym Amanjolovta jaýhar jyrlar óte kóp. Solardyń ishinen «Oral» óleńiniń orny bólek der edik. Nege? «Týǵan eli óleń­nen quıa salǵan» Qasym aqynnyń mahabbat, qyzyq mol jyldary osy Oralda ótti. Ol ǵashyqtyq oty­na Oralda sharpyldy. Poe­zııa­nyń ishtegi bula kúshi osy sha­harda syrtqa jaryp shyqty. Aqyn ózin Oralǵa paryzdar sanasa, al biz oraldyqtar Qasym aqynnyń arýaǵy aldynda osy klassıkalyq óleńi úshin qaryz­darmyz dep paıymdaýǵa tıistimiz. Iá, Qasym aqynnyń dúnıe esigin ashqanyna júz jyl tolyp otyr. Oraldan óleń býyp, arman qýyp Almatyny «baǵyndyrýǵa» attanǵanyna jetpis bes jyl bolypty. Oral qalasy myqtap ósti, óz­ger­di. Qasym aqynnyń tabany­nyń taby qalǵan kósheler qala­nyń ortalyǵynda, ıaǵnı memo­rıal­­dyq bóliginde saqtalǵan. Kóne ǵı­ma­rattar memleket tara­pynan qor­ǵaý­ǵa alynǵan. Endi osy júz jyl­dyǵy tusynda onyń turǵan úıine, ne bolmasa qyzmet istegen ǵıma­ratyna eskertkish taqta ornatý ke­rek-aq! Bul máse­leni zııaly qaýym ókilderi, ási­rese, qalamgerler kóp­ten kóterip keledi. Ana bir jyldary Oralda ádemi ádebıet murajaıy bolǵan edi. Onda Qasym aqynǵa arnalǵan arnaıy bólim kózge ottaı basy­latyn. Solaqaı saıasat óris alǵan tusta ádebıet murajaıy jaby­lyp qaldy. Qazir bul másele qaı­ta kóterilip jatyr. Belgili aqyn Aqushtap Baqtygereeva basqaryp otyrǵan Jazýshylar odaǵynyń oblystyq fılıaly men oǵan qa­rasty «Qalamdastar» qoǵamdyq qaýymdastyǵy basshy oryndarǵa hat joldap, máseleniń oń sheshilýin qaýzaý qamynda. Qasym aqyn tebirene jyr­la­ǵan Jaıyq, Shaǵan ózenderi de qalpynda. Aq aıdyndary jarqy­rap jatyr. Bıylǵy sáýir aıynda Batys Qazaqstanda joıqyn sý tasqyny boldy. Shaǵan, Derkól ózenderi tosyn minez kórsetti. Keltirilgen zardap kólemi qomaq­ty bolyp otyr. Jumyla kóter­gen júk jeńil degendeı, bári birte-birte qalypqa túsip keledi. Aqyn jyrlap ótken Shaǵannyń jaǵalaýlary burynǵydan da bıik dárejede abattanatyn bolady. Qasym Amanjolovtyń esimi oraldyqtar, jalpy, batysqa­zaq­stan­dyqtar úshin óte-móte ys­tyq. Onyń júz jyldyq mereı­toıy bıyl táýelsizdik alǵanyna jıyrma jyl tolyp otyrǵan Qazaq elinde joǵary dárejede atalyp ótýge tıis. Bizdiń oblysta da aqynǵa qatysty alýan sharalar ozdyrylary kúmánsiz. Qasym aqyn ómiriniń sándi, mándi bes jyly ótken Oraldy jú­rek túkpirinde óle-ólgenshe saq­tady. Qabat-qatpary mol tirshilik qamy Oralǵa taǵy bir kelip qa­ıtýy­na múmkindik bermedi. Aıyq­pas aýrý da ıektep aldy. Alaıda, ol az jylda irgeli ister tyn­dyrdy. Qaıtys bolǵannan keıin kóp uzamaı, ótken ǵasyrdyń elýinshi jyldarynyń aıaq shenine taman kólemdi úsh tomdyǵy shyq­ty. Bizdiń býynnyń qolynan tastamaı oqyǵan kitaptary qata­ryn­da Qasym aqynnyń osy úsh tom­dy­ǵy bolǵanyn arnaıy aıtyp ótken oryndy sııaqty. Oǵan eliktep óleń jazǵandar qanshama! Olardyń bári birdeı aqyn bolyp ketken joq, árıne. Biraq poezııa dese ishken asyn jerge qoıatyn aqynjandy oqyr­man bolyp qalyp­tasty. Áne, óleń qudireti degen osy! Oral Qasymyn úzdige saǵyna­dy. Aqyn rýhy onyń ózi jazǵan­daı: «Sirkirep jańbyr jaýǵanda, Baıqarsyń óziń anyqtap. Janym bir júzer aýańda, Aýańda seniń qalyqtap» dep turǵandaı. Iá, ol Oralyna ekinshi qaı­tara oralmady. Esesine, onyń óleń­deri jetip, jan serigimizge aınalyp otyr. Eń bastysy, osy bolsa kerek! Aıtqalı NÁRIKOV, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi. Oral.
Sońǵy jańalyqtar

Jetim kórseń, jebeı júr

Aımaqtar • Keshe

Ar aldynda arylý

Rýhanııat • Keshe

Talanttar Otanyn tastap ketkende...

Rýhanııat • Keshe

Kedeı elderge kómek

Ekonomıka • Keshe

Ǵasyr ájimi

О́ner • Keshe

Ǵazymbektiń ǵazız beınesi

Aımaqtar • Keshe

Almatyǵa jaryq qaıta berildi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar