03 Sáýir, 2018

Muǵalim mártebesiz bolaıyn deı me?

380 ret kórsetildi

Qazir muǵalimderge qatysty alýan túrli áńgimeler aıtylýdaı aıtylyp keledi. Áleýmettik jelilerdegi nebir soıqan kórinister janyńdy jaralaıdy. Muǵalim men bala arasyndaǵy teketires tipti órship bara jatqandaı.

Aqıqatyna kelsek, muǵalim mártebesiz bolaıyn deı me? Biz bul máselede túpki sebebine úńilmeı, saldaryn ǵana dýyldata beretinimiz ókinishti-aq. Muǵalimniń aldymen muńyn estip, turmysyn túzep alyp baryp, ıaǵnı áleýmettik jaǵdaıyn jan-jaqty qarastyryp, Elbasy Nursultan Nazarbaev bergen tapsyrmalardy tap-tuınaqtaı etip oryndasaq, ustaz bedeli artary sózsiz. Nesin jasyramyz, basty másele jalaqynyń tómendiginen bolyp otyr. Sodan kelip muǵalimderdiń turmysy ońalmaı, muǵalimdik qyzmetke turaqtamaý oryn alýda. Muny halyq qalaýlylary da, bylaıǵy jurt ta aıtyp keledi. Kadr turaqsyzdyǵy neden degen suraqtyń statıstıkasyn ulttyq deńgeıde zerttep-zerdeleı aldyq pa? Bul da oılanýdy qajet etedi. Máselen, jas maman arman jeteginde mektepke bardy delik, zań talabyna saı beriletin júkteme qazir 16 saǵat kóleminde. Oǵan tólenetin jalaqy – 50 myń teńge. Qalaly jerde bala kóp, artyq saǵat alýyna bolar. Ishki kóshi-qonnyń saldarynan bala sany jyl saıyn azaıyp bara jatqan aýylda 16 saǵat ta keıde armanǵa aınalyp tur. Álgi 50 myń teńgeniń ishine synypqa jetekshilik, dápter tekserý de kiretinin eske sala ketelik. Mundaı jaǵdaıda bilim uıalarynda kadr turaqtaı ma, muǵalim bedeli arta ma? Eki qurby hımııa páni boıynsha joǵary bilim alǵan. Mektepke qol ustasyp barǵan. Biriniń jaǵdaıy bar – páter jaldamaıdy, ekinshisinde ondaı múmkindik joq. Sodan ol joǵary bilimdi ysyryp qoıyp, qysqa kýrstan ótip, sán-salonyna jumysqa turǵan. Endigi jerdegi eńbekaqysy 150 myń men 350 myń arasynda eken. Taǵy bir másele, mektepte qalǵan jas maman talpynyp, ekinshi deńgeıge kóterilgende alatyn resmı aılyǵy 60 myń teńgeni ǵana quraıdy. Bul aılyqpen qymbatshylyq qysyp turǵan kezde alańsyz ómir súre ala ma? Sońǵy jyldary túrli reformalar muǵalimderdi sansyratýmen keledi. Birine tóselip kele jatqanda, ekinshisi bastalady. Sol reformany bastar tusta bilim oryndarynyń bazalyq qýaty, muǵalimderdiń daıyndyǵy, bala qabileti, tehnıkalyq quraldar eskerile bermeıtini qynjyltady. Ondaı kezde qaǵazdaǵy aqparattyń tórt qubylasy túgel, soǵan senedi. Aıtalyq, keremet mektepterdegideı jaǵdaı jasalmasa da, sóz júzinde aıtylyp jatqan kóp «jetistikter» nátıjesi saralana bermeıtini de aqıqat. Mysaly, ár oqýshyǵa jeke shkaf qoıylady degen mınıstrdiń ótken jylǵy ýádesi áli kúnge óz nátıjesin bere qoımady. Tórt pándi aǵylshyn tilinde oqytý durys bolǵanmen, oǵan qajet maman máselesi de kóptiń kókeıindegi kúdik bolyp tur. Buǵan qosa, 2019 jyly júzege asyrylady degen nólinshi synyp 2020 jylǵa aýystyrylyp otyr. Mınıstrdiń taǵy bir jaqsy bastamasy muǵalimderdi eshkim orynsyz jumysqa tartpaý jónindegi buıryǵy der edik. Ony jergilikti jer, qarjy berip otyrǵandar oryndaı ma? Árkim óz tirligimen aınalysyp jatqan naryq zamanynda, memleket qarjylandyryp otyrǵan muǵalimderden basqa júgiretin «qolbala» tabyla qoıar ma eken? Mundaı kezde muǵalim óz quqyǵyn qorǵaýǵa qansha jerden umtylǵanymen, ákimdikterge baǵynatyn dırektorlar ustazdar jaǵyna shyǵýy ekitalaı-aý.

Ras, bilim berýdiń jahandyq úlgisinen qalýǵa bolmaıdy. Bardy mise tutyp otyra bermeı, joǵyn izdegen jurt ozatynyn ómir kórsetip otyr. Degenmen elimizdiń tirlik-tynysyna qaraı, onyń burysy men durysyn tap basyp engizsek, utylmas edik. Kóp nárse tuspaldy isten bolyp jatqandaı. Jańa isti bastar aldynda aýyl men qala mektepterin tıisti mekemeler zerttese, bar-joǵyn túgendese, ǵylymı negizin qarastyrsa, qapy qalmasymyz anyq. Qalaı desek te oqý salasyndaǵy túıtkilder ulttyq bilimdi uıyqqa batyrmasa da, tuıyqqa alyp barmas pa eken degen jaıdy halyq qalaýlylary men zııaly qaýym aıtýdaı aıtyp keledi. Oqýlyqtardaǵy olqylyqtar da biraz jurttyń júıkesin juqartýda. Osy jyldyń basynan bastap jańartylǵan baǵdarlama boıynsha oqytyp jatqan muǵalimderdiń biliktiligine qaraı jalaqyny 30-50 paıyzǵa kóterý mindettelgen eken. Bul da tolyq sheshimin tappaı otyr. Jańa oqý jylynan bastap talapqa saı júzdegen muǵalim ulttyq biliktilik testinen ótetin kórinedi. Onda 100 bolady eken. Iá, mundaı synaq kerek. Biraq júz suraq muǵalimniń taǵdyryn sheshe ala ma? Álde álgi 100 suraq muǵalim biliksiz, bilimsiz eken degen sózderge arqaý bolyp shyǵa ma? Ustaz bilimin test emes, shákirtiniń oı-óresimen ólsheýdi de esten shyǵarmaǵanymyz jón.

Muǵalim bedeli ult bedeli desek, utylmas edik. Osyǵan jetkizbesek, ata-analardan sóz estigen, baı-baǵlan balalarynyń aldynda ımenshektegen, qysqa jipti kúrmeýge keltire almaı júrgen muǵalim abyroıy bıikteı qoımas. Árıne muǵalimderdiń bári birdeı saıypqyran deı almaımyz, munyń da astaryn zerdeleý kerek. Taǵy bir ortaǵa salar oıymyz – urpaq úshin muǵalim bedeli týraly zań qabyldansa, onda ata-ana – bala – muǵalim, joǵary oqý oryndaryna kimder qabyldana alady – bári saralansa artyq bolmas edi.

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Elordada áýe shary qulady

Oqıǵa • Búgin, 10:37

Qarjy mınıstriniń orynbasary taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:24

EQYU Bas hatshysy Qazaqstanǵa keledi

Parlament • Búgin, 09:31

Beısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:00

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar