28 Sáýir, 2012

Sardar. Qolbasshy. Azamat

337 ret kórsetildi

Sardar. Qolbasshy. Azamat

Senbi, 28 sáýir 2012 1:22

Eri eli úshin qyzmet etetin, eli erin ardaq tutatyn zaman, shyn máninde, egemendik al­ǵan­nan keıin ornady. Sonyń naqty kórini­sindeı táýelsizdik jyldarynda nebir jaısań jigitter eren eńbe­gimen erekshelendi. Solar­dyń qatarynda elimiz táýelsizdik alysymen qurylǵan Qarýly kúshterimizdiń, basqa da áskerler men áskerı qurylymdardyń qalyp­tasýy men damýyna úles qosqan sardarlar qata­rynda general-leıtenant Bolat Janasaev ta tur desek, artyq aıtqandyq emes. Qarýly Kúshterdiń 20 jyldyǵy qarsa­ńynda biz Bolat Baqytjanulynyń ǵu­myr­lyq tańdaýy men baqytyna aınalǵan taǵdyrdyń syıy ispettes bolǵan áskerı qyzmeti, júrip ótken joly, qaldyrǵan izi, ónegesi men eńbegi týraly oı bólisken edik.

 

Senbi, 28 sáýir 2012 1:22

Eri eli úshin qyzmet etetin, eli erin ardaq tutatyn zaman, shyn máninde, egemendik al­ǵan­nan keıin ornady. Sonyń naqty kórini­sindeı táýelsizdik jyldarynda nebir jaısań jigitter eren eńbe­gimen erekshelendi. Solar­dyń qatarynda elimiz táýelsizdik alysymen qurylǵan Qarýly kúshterimizdiń, basqa da áskerler men áskerı qurylymdardyń qalyp­tasýy men damýyna úles qosqan sardarlar qata­rynda general-leıtenant Bolat Janasaev ta tur desek, artyq aıtqandyq emes. Qarýly Kúshterdiń 20 jyldyǵy qarsa­ńynda biz Bolat Baqytjanulynyń ǵu­myr­lyq tańdaýy men baqytyna aınalǵan taǵdyrdyń syıy ispettes bolǵan áskerı qyzmeti, júrip ótken joly, qaldyrǵan izi, ónegesi men eńbegi týraly oı bólisken edik.

– Bolat Baqytjanuly, sonaý balań jigit shaǵy­ńyzda I.Konev atyndaǵy Almaty jo­ǵary jalpy­áskerı ýchı­lı­shesine oqýǵa túskende sol kez­degi el basshysy Dinmuhamed Qonaev oqý ornyna kelgen eken. Sonda siz Dımekeńniń aldynda sóz sóıleý qurmetine ıe bolypsyz. Sol bir sátti eske túsirip kórińizshi.

– Ol kezde basshynyń aldynda qazaqsha sóıleıtin kýrsant tabý qıyn edi. Sodan kópshilik arasynan meni tań­dady. Áskerı oqytý­shylar­dyń jazyp bergen «jalyndy» sózderin jattap, kúndiz-túni daıyndaldym. Kópten kútken kún de kelip, minberge kóterilgende jattaǵan sózderdiń bári dalada qaldy. Degenmen, áıteýir el qorǵaý úshin oqyp jatyrmyz degenge saıatyn sózder til ushyna oraldy.

Minberden qalaı túskenim, jıynnyń nemen bitkeni esimde joq. Bir kezderi «ýchılıshe bastyqtary dereý kelsin dep jatyr» degen habar jetti.

Ýchılısheniń bas korpýsy aldynda oqý ornynyń generaldary D.A.Qonaevty ortaǵa alyp, sýretke túskeli tur eken. Meni kórgen Dımekeń: «El qorǵaımyn dep oqyp jatqan kýrsant beri kel, bolaıyn dep turǵan bala osyndaı bolýy kerek», dep qasyna shaqyr­dy. Úlken júrekti, qamqor kóńilmen aıtqan Dımekeńniń osy bir aýyz batalyq tilegi áke sózindeı qatty áser etti. Jaqsy oqýyma jańa serpin berdi. Dımekeńmen birge túsken sol sýret otbasylyq albomymda boıtu­mar­­daı áli kúnge saqtaýly tur.

– Elimiz táýelsizdik alatyn tusta Ishki áskerdiń áskerı bólimin basqaryp júrip Joǵarǵy Keńestiń depýtaty bolyp saı­landyńyz. Elbasy qatysýymen ótken bir májiliste Qarýly Kúshterdiń sol kez­degi jaı-kúıi men jaraqtalý deńgeıin, ulttyq kadrlarmen jınaqtalý másele­lerin ortaǵa salǵan ekensiz.

– Iá, eldiń qorǵanysy men qaýipsizdigi salasyndaǵy qandaı máseleni de nazardan tys qaldyrmaıtyn Elbasy sonda meniń pikirimdi qoldaıtynyn aıtyp, bul jóninde Joǵarǵy Keńes pen Úkimet sheshetin mindet­terdi atap kórsetti. Táýelsiz Qazaqstannyń qorǵanys jáne qaýipsizdik salasyndaǵy qurylymdary elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń usynysymen, tikeleı qa­tysýymen quryldy. 1992 jyldyń 10 qań­tarynda Ishki áskerler jáne sol jyldyń 7 mamyrynda Qarýly Kúshter týraly Jar­lyqqa qol qoıyldy. Nursultan Ábish­uly Joǵarǵy Keńes depýtattarymen jıi kez­desip, osy qurylymdar týraly zań­namalyq qujattar men áske­rılerdiń áleýmettik jaǵdaı­la­ryn jeńildiktermen qamtý má­selelerin de únemi baqylap otyrdy.

Kóp uzamaı 1992 jyldyń 3 shildesinde men Joǵarǵy Ke­ńestiń kezekti otyrysynda Ult­­tyq qaýip­sizdik jáne qor­ǵanys jónindegi komıtetiniń tóraǵasy bolyp saılandym.

Eki jyldaı ýaqyt ishinde Jo­ǵar­ǵy Keńes Elbasynyń usy­­nysymen birqatar ma­ńyz­dy zań­dardy qabyldady. Bir ǵana qaýipsizdik salasynda ish­ki ás­kerler týraly, qorǵa­nys týraly, jalpy áskerı mindettilik pen ás­kerı qyzmet, áskerı qyzmetshilerdiń zeınet­kerlik qamtamasyz etilýi jáne basqa da ás­kerılerge qajetti zańdar qabyldanyp, tá­ýelsiz el áske­riniń qurylýy men qalyp­tasýyna jol ashyp berdi. 1994 jyldyń naýryzynda ótken Jo­ǵar­ǵy Keńestiń on úshinshi shaqyrylǵan saılaýynda qaıtadan depýtat bolyp saılandym.

Al 1994 jylǵy 21 qyrkúıek kúni Prezıdent N.Á.Nazarbaev qatysqan májilis ótti. Májilis bitken soń Elbasy shaqyryp alyp, Ishki áskerdiń qolbasshysy etip taǵaıyndaý oıy bar ekenin aıtty. Sol jyly jeltoqsan aıynda Elbasynyń Jarlyǵymen maǵan joǵa­ry áskerı ataq – general-maıor sheni berildi.

– Ishki áskerdegi qyzmetti osylaı ja­ýapkershilikpen atqarýyńyzǵa oraı 2001 jyldyń naýryz aıynda Elbasynyń Jar­lyǵymen Respýblıkalyq ulannyń qol­bas­shysy bolyp taǵaıyndalýyńyz da úlken jetistik edi.

– Iá. 2001 jyldyń 10 shildesinde, men munda kelgennen keıin 4 aı ótken soń Elbasy Respýblıkalyq ulanǵa kelip, eki bólim­shege Ja­ýyn­gerlik tý tapsyratyn boldy. Jan-jaqty daıyndaldyq. Elbasy bólim­shelerdiń jeke quramy ornalasqan jaılardy, emdelý oryndaryn jáne jattyǵý alań­daryn aralap kórdi. Jańadan alǵan jattyǵý tehnıkalary men qarý-jaraqtardyń syna­ǵyn baıqady. «Oqý-jattyǵýǵa jaǵdaı ja­sal­ǵan eken, áleý­mettik-turmystyq jaılardy jaqsartý úshin qandaı qoldaý kerek?», – degen Elbasy sura­ǵyna: «Jas áskerı otba­sylarǵa arnalǵan sha­ǵyn jataqhana bolsa jaqsy bolar edi, biraq aýmaǵymyz tarlaý bolǵasyn, múmkin bolmaı tur», dep jaýap bergenmin. Sol arada birge júrgen Astana qalasy ákiminiń orynbasary Farıd Galımovke birden tapsyrma berildi.

Kóp uzamaı ulandyqtar úshin úlken kazarma men shaǵyn jataqhananyń qurylysy bastalyp, sátimen bitti.

– Senim údesinen shyǵý qashan da abyroıly is. Elbasy sizdiń Respýblıkalyq ulanǵa sińirgen eńbegińizdi joǵary baǵa­lady. Degenmen, ishki áskerge qaıta ora­lýyńyzdyń syry nede edi?

– Ony Elbasynyń sózimen aıtsaq, 2002 jyldyń qańtar aıynda shaqyryp alǵan Prezıdent: «Ulannyń aldyna qoıǵan min­det­terdi naǵyz qolbasshyǵa saı oryndap shyq­tyń. Endi óziń jaqsy biletin ishki áskerlerge jańa mindetter júktegeli otyrmyn son­dyq­tan ishki áskerge qolbasshy etip taǵaıyndaý týraly sheshim qabyl­dadym», dedi.

Sodan Joǵarǵy Bas qolbasshynyń buı­ryǵyn buljytpaı oryndaýǵa kiristik. Ishki ister mınıstrligi men ishki áskerde qolǵa alynǵan reformanyń nátıjesinde áskerdiń jaýyngerlik ázirligi, tehnıkalyq jáne tyldyq qamtamasyz etilýi jaqsy jolǵa qoıyldy. 2003 jyldyń mamyrynda Elbasy Jarlyǵymen II-dárejeli «Dańq» orde­nimen marapattaldym. 2003 jyldyń kúzin­de Prezıdent Qarýly Kúshterdiń «Shyǵys» óńir­lik qolbasshylyǵynyń tizginin ustat­ty. Ha­lyqaralyq deńgeıdegi oqý-jattyǵý­lar, óńir­­ge laıyq ońtaıly qurylym­dar­dyń ja­ýyngerlik ázirligin damytý, jańa qarý-ja­raq tehnıkalaryn synaqtan ótkizý, munyń bári Qarýly Kúshterimizdi nyǵaı­týǵa arnal­ǵan baǵyttar ekeni anyq. Osy isterdiń ba­sy-qasynda júrip, júktelgen tapsyrmalardy bul joly da abyroımen oryndap shyqtyq.

– Budan keıin de kóptegen qyzmet tiz­gini sizge senim artylyp berilgenin bile­miz.

– Iá, 2004 jyldyń qarasha aıynda jańa­dan qurylǵan Tótenshe jaǵdaılar mı­nıs­triniń orynbasarlyǵyna taǵaıyn­dal­dym. Kenetten bolatyn tabıǵat apatyna qar­sy turý, onyń zardaptarymen kúresý, qıyn­dyqqa ushyraǵan turǵyndarǵa der kezinde qol ushyn sozý shyn máninde naǵyz áske­rılerdiń qolynan keletin sharýa.

Arada eki jyl ótken soń Prezıdent Qor­ǵanys mınıstriniń orynbasary etip taǵaıyndaý týraly sheshim qabyldady. Bu­ǵan deıin birneshe qolbasshylyq, laýazymdardy, Tótenshe jaǵdaılar mınıs­tri­niń oryn­basary bolyp qyzmet atqarǵany­men bul shynynda da kútpegen usynys edi. Sóıtip, Elbasy tapsyrǵan bul mindetti de oıdaǵydaı oryndap 2007 jyldyń 7 mamyrynda maǵan Prezıdent Jarlyǵymen general-leıtenant sheni berildi.

– Bolat Baqytjanuly, joǵaryda atal­ǵan qyzmetterińizde talaı uly tul­ǵalarmen kezdeskenińiz anyq. Sondaı es­ten ketpes kezdesýlerdiń biri týraly aıtyp berseńiz.

– Respýblıkalyq ulannyń qolbasshysy bolyp júrgende Qazaqstanǵa kelgen Rım Papasy Ioann Pavel II-ni qarsy alý rásimi boldy. Sondaı-aq Úndistan prezıdenti Shankar Daıal Sharm jáne AQSh-tyń Indıana shtatynan saılanǵan senatory Rıchard Lýgarmen bolǵan kezdesýler de óz aldyna bólek áńgime. Qazaqstannyń Tótenshe jaǵ­daılar vıse-mınıstri bolyp turǵanda Reseıdiń sol kezdegi Tótenshe jaǵdaılar mınıstri S.Shoıgýmen júzdesý de este qaldy. Áskerılerge kelip otansúıgishtik jáne patrıottyq taqyrypta áńgime aıtqan Halyq Qaharmany jeztańdaı ánshi R.Baǵ­lanova, ataqty sportshy V.Fetısov já­ne basqa da elge tanymal adamdarmen kezdesýler de jurtshylyq aıta júretin jyly júzdesýler bolǵany sózsiz.

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken Aleksandr TASBOLATOV.

Sońǵy jańalyqtar

Kelisimde keleshek bar

Qoǵam • Keshe

Teńiz túısigi

О́ner • Keshe

Ańshylyq – asyl óner

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar