Rýhanııat • 01 Mamyr, 2019

«Shopenıana», «Bah shyǵarmashylyǵyn taný», «Bolero»baletteriniń premerasy ótti

902 ret kórsetildi

Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynda birden úsh balet qoıylymynyń premerasy ótip, kórermenge jol tartty. Klassıkalyq ónerdi baǵalaıtyndar tarapynan «Shopenıana» (romantıkalyq klassıka), «Bah shyǵarmashylyǵyn taný» (modernızm baleti) jáne «Bolero» (áýesqoı kórsetilim) baletteri bıylǵy maýsymnyń ǵana emes, jalpy klassıkalyq óner álemindegi úlken jańalyq retinde qabyldanyp otyr.

Kórermender máńgi óshpes jaýharlardy ómirge ákelgen álem klassıkasynyń kompozıtorlary – F. Shopen, I.S. Bah, M.Ravel mýzykasymen qaýyshty. Premera kúnderi Artegalereıasynda teatrdyń balet trýppasynyń foto-galereıasy men premeralyq spektaklderdiń sahnalyq kostıýmderiniń aldyn ala kórsetilimi ashyldy. Kostıýmder boıynsha sýretshi Paýla Roza Santana jáne Rene Salazar Devıd horeograf Devıd Djonatannyń «Bah shyǵarmashylyǵyn taný» jáne Rıkardo Amaranteniń «Bolero» baletteriniń obrazdaryn ázirledi. Jańa qoıylymdarǵa baılanysty arnaıy baspasóz máslıhaty ótip, teatr ákimshiligi men sahnaǵa daıyndaǵan avtorlar  spektakldiń ereksheligi, jańalyǵy týraly keńinen áńgimeledi.

«Kostıýmder sheberdiń qolynan shyǵýy kerek, al ony kásibı sheberlikpen tigý teatrǵa úlken jaýapkershilik júkteıdi. Spektakl oqıǵasy qaı dáýirdi beınelese, sol ýaqyttyń shyndyǵyn tolyqqandy kórsete bilýi úshin kostıým de tıisti stılge, dáýirge, obrazǵa sáıkes kelýi kerek. Teatr kostıými – sahnalyq obrazdyń quramdas bóligi, ártistiń ekinshi beınesi,  kórermenge kórkem áser etý quraly. Kostıýmderdiń aldyn-ala kórsetilimi keıingi premeralar úshin úlgi bolaryna senimdimin» - deıdi Abaı atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń dırektory, QR eńbek sińirgen qaıratkeri Aıa Qalıeva.  

 «Shopenıana» - Frederık Shopenniń mýzykasyna qoıylǵan balettik sıýıta. Sıýjetsiz spektakl – bul arman men shyndyq arasyndaǵy máńgilik qaqtyǵystary kórinbeıtin romantızm dáýirine eliktep jasalǵan jumys.«Shopenıana» baletin teatrdyń bas baletmeısteri, Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljan Tútkibaeva qoıdy. Ol horeografııany súıetinderge «aq balet», «áýe baleti» degen ataýmen de tanymal romantıkalyq stıldegi balet. «Kórermenderge usynylǵan spektakl jańa ssenografııasymen, kostıýmderimen, oryndaýdaǵy azdaǵan ózgesheligimen erekshelenedi. Biz M.Fokın qoıǵan horeografııa qımyldaryn saqtap, tamasha mýzykanyń ómirsheńdigin kórsetýge tyrystyq. Atalmysh týyndy teatrymyzdyń repertýarynan oryn taýyp, kórermen kózaıymyna aınalady dep senemiz» - deıdi teatrdyń bas baletmeısteri Gúljan Tútkibaeva.

Al, neoklassıkalyq stıldegi «Bah shyǵarmashylyǵyn taný»baleti –revolıýsııashyl, modernıstik baǵyttaǵy qoıylym. Kópten kútken emosııanyń shynaıylyǵy men jańashyldyqty baǵalamaý múmkin emes.

«Mundaı baǵyttaǵy baletti qoıý maǵan zor jaýapkershilik júktedi jáne  ózim úshin tájirıbe jınaqtaǵandaı boldym. Aldymen burynnan qalyptasyp qalǵan taptaýryndylyqty buzýǵa umtyldym. Baletti qoıý ıdeıasynan bastap, barlyq horeografııalyq qımyldy júzege asyrǵanǵa deıingi balet trýppasynyń ártisterimen júrgizilgen shyǵarmashylyq úrdis kóńilimnen shyqty. I.S Bahtyń fortepıanolyq konsertiniń úsh bólimi, bul balettiń úsh túrli qalpy: alǵashqy klassıkalyq bastaý, ekinshi, sezim tolǵanysy men izdenis, úshinshisi, bostandyq pen saltanat bıi» - deıdi Belgııadan arnaıy shaqyrylǵan qoıýshy-horeograf Devıd Djonatan.

«Bah shyǵarmashylyǵyn taný»qoıylymynda orkestr men trýppanyń myqty dýeti qalyptasty. Jeke oryndaýda súıemeldegen – álemge tanymal pıanıst, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Amır Tebenıhın. «Qoıylymdy rasynda da ónerdegi jańashyldyq dep qabyldaý kerek. Orkestr men solıstiń bir sahnada óner kórsetýi, alaıda olardy kórermenniń baıqamaýy óte qyzyqty ádis.  Aıta ketetin jaıt, spektaklde mýzykanttar eleýli qıyndyqtarǵa tap bolmaı qalǵan joq, sebebi dekorasııa sany azaıǵan saıyn, dybystyq kartına da aıtarlyqtaı ózgeriske ushyraıdy. Sondaı-aq, balet ártisteriniń qımyldary men bizdiń oryndaýymyzdy úılestirý de ońaıǵa soqpady. Alaıda, osyndaı qıyndyqtarmen betpe-bet kelip, ony jeńý bizdiń jumysymyzdy odan  beter qyzyqty ete tústi» - dep bólisti  Amır Tebenıhın (Germanııa). 

Tanymal bıshi, orys baletiniń solısti Ida Rýbınshteınniń yqpalymen ıspan eliniń ónerin jaqsy biletin Ravel ilgerirekte biregeı«Bolero»shyǵarmasynjazýdy qolǵa alǵan. Zamanynda ol Parıjdegi «Grand Opera» sahnasynda ıspan halqynyń rýhyndaǵy horeografııalyq kompozısııa oryndaýdy uıǵarady. «Bolero» baletin osydan 51 jyl buryn Bolat Aıýhanov qoıǵan bolatyn. Arada jarty ǵasyrdan astam ýaqyt ótkende brazılııalyq horeograf Rıkardo Amarante baletti qaıta jandandyryp, qazaq sahnasynda qaıta jańǵyrtyp otyr. Baletmeısterdiń aıtýynsha, onyń «Bolero» hıkaıasy áıel zatynyń minsiz sulýlyǵy men sezimtaldyǵyn jyrlaıdy. «Men «Bolero» baletin qoıýǵa usynys alǵan kezde bir mezette ári jigerlengen, ári tolqyǵan kúı keshtim. О́ıtkeni álemdik horoegrafııada bul balet birneshe ret sahnalanǵan bolatyn. «Bolero» baletiniń paıda bolýyna yqpal etken Ida Rýbınshteınniń tanymal kartınasy osy tusta maǵan jiger berip, sezimtal, emosıonaldy-qanyq balet qoıýdy qaladym. Sheksiz qııal bizdi mahabbat, qyzǵanysh pen qushtarlyq álemine jeteleıdi». 

Rıkardo Amaranteniń qoıylymy – bul essiz qushtarlyq pen bıdiń yrǵaqtylyǵy. Klassıka men modern sahnada bolyp jatqan barlyq qımyldan kórinis tabady – bıshilerdiń oryn aýystyrýy, jaryqtyń kórermen kóńil-kúıin ózgertýi, al ekpindi, yrǵaqty mýzyka tolqyn-tolqyn áserdi odan beter kúsheıte túsedi. 

«Bah shyǵarmashylyǵyn taný», «Bolero» qoıylymdary, sóz joq, trýppamyzdyń kásibı turǵyda ósýine áser etedi, sebebi bul qoıylymdar bizdiń balet ártisterimizdiń talanty men kásibı múmkindikterin eskere otyryp, arnaıy  qoıylǵan. Erekshe aıtqym keletini, biz klassıkadan bas tartpaımyz, áýelgi spektaklderdiń barlyǵy repertýarymyzda qalady» - dedi aýqymdy balet qoıylymdaryna baılanysty ótken baspasóz máslıhatynda G.Tútkibaeva.

Barlyq úsh balettiń de qoıýshy-dırıjeri – Erbolat Ahmedııarov. «Premeralyq baletterdiń úsheýi de – túrli dáýirlerdiń mýzykasy. G. Tútkibaevamen burynnan beri birge jumys istep kelemiz jáne birqatar spektaklderdi birlese qoıdyq. Bir-birimizdi jaqsy túsinemiz, seriktester retinde qalyptasyp kettik desem de bolady, áldebir tandem paıda boldy. Al Devıd pen Rıkardomen til tabysý óte ońaı boldy. Olardyń bizdiń trýppamen bar ynta-jigerin salyp, jeńil ári qyzý jumys istegenine rıza boldym. Orkestrdiń jumysy týraly pikirin olar týyndyny oryndaǵanǵa deıin nemese keıin aıtatyn. Eshqashan bizdiń oıynymyzdy bólgen emes, bul komandamyzǵa degen qurmetti bildiredi. Sol úshin olarǵa alǵysym sheksiz» - deıdi óz kezeginde Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń dırıjeri E.Ahmedııarov.

 «Myń ret estigenshe, bir ret kórgen durys» dep, teatr ákimshiligi men jańa premeralardyń avtorlary Almaty qalasynyń turǵyndary men qonaqtaryn 3 sáýirde ótetin qoıylymdardy tamashalaýǵa shaqyrdy.


ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar