Suhbat • 29 Mamyr, 2019

Elordada etnofestıval ótedi

758 ret kórsetildi

Jýyqta Nur-Sultan qalasy ákimdigi men Ulttyq sport qaýymdastyǵy birlesip elordada «Nur-Sultan Ethno Fest» atty etnofestıval merekesin ótkizbekshi. Etnosport jáne ulttyq salt-dástúrdi ulyqtaý maqsatynda uıymdastyrylyp otyrǵan shara týraly keńirek bilý úshin Ulttyq sport qaýymdastyǵynyń atqarýshy dırektory Rahat Jaqsybaımen suhbattasqan edik.

– Rahat myrza, «Nur-Sultan Ethno Fest» merekesi qaıda ótedi jáne kórer­men nazaryna qandaı shara usy­nyl­maq?

– «Nur-Sultan Ethno Fest» etnofes­tıvali elordadaǵy «Han Shatyr» kesheni mańynda aldaǵy 31 mamyr men 2 maý­sym aralyǵynda ótedi. Tuńǵysh ret uıymdastyrylyp otyrǵan bul sharany elordalyqtar men qala qonaqtary tamashalaı alady. Al kórermen nazaryna usynylatyn qyzyqtarǵa toqtalsaq, balalarǵa arnalǵan etnoattraksıonda ulttyq oıyn túrleri ótkizilip, qatysý­shylarǵa syılyq úlestiriledi. Ekin­shi­den, festıval aıasynda jamby atýdan álem chempıonaty jáne dástúrli sadaq atýdan respýblıkalyq týrnır ótpekshi. Budan bólek etnofestıval kórermenderi aýdaryspaq, sadaq atý, arqan tartý, serke kóterý, naıza laqtyrý, asyq atý sııaqty kóptegen ulttyq oıyndar jarysynda baq synap, syılyq alatyn múmkindik qarastyrylǵan. Onyń syrtynda ata-analar balalarymen birge qýyrshaq teatrynyń qoıylymdaryn tamashalap, atpen serýendep, bala kúres, aýdaryspaq, asyq atý, láńgi tebý, qappen sekirý sekildi jarystarǵa qatysa alady.

Arnaıy jasaqtalǵan etno­qalashyqta ulttyq qolóner buıym­da­ryn saýdalaıtyn oryndar, ulttyq oıyndardan saıys ótetin sporttyq alańdar jáne ulttyq jıhazdarmen jabdyqtalǵan kıiz úıler ornalasady.

– Jamby atýdan ótetin álem chempıo­­naty týraly keńirek aıtyp ótseńiz.

– Osyǵan deıin elorda tórinde jamby atýdan «Altyn jebe» básekesi ótkizilgen edi. Oǵan Vengrııa, Ońtústik Koreıa, Fınlıandııa, Malaızııa, Túrkııa, Mońǵolııa, Reseı, Rýmynııa, Polsha, t.b. elder­diń mergenderi qatysqan bolatyn. «Altyn jebe» týrnıriniń bas júldesin Mıhaı Kozmeı esimdi rýmynııalyq sur­mer­gen eki jyl qatarynan utqany belgili.

Bul retki mergender saıysynda Oń­tús­tik Afrıka, Ońtústik Koreıa, Reseı, Rýmynııa, Túrkııa, Ven­­grııa jáne t.b. mem­­leketterdiń mer­­gen­de­ri baq sy­naıdy. Ja­rys­qa qa­tysýshy árbir elden eki sport­shydan, uıym­­­­­­das­­tyrýshy retinde biz­diń el bes mer­genin qosa­dy. Chem­pıo­nat «Azııa stıli», «Tú­rik stıli» jáne «Qazaq stıli» ere­jeleri boıynsha ótkiziledi.

– Siz atalǵan etnofestıval ult­tyq salt-dástúrimizdi ulyqtaýǵa ar­nal­­­­ǵan dedińiz, osy jaıly tarqatyp aı­typ berseńiz?

– Etno­festıvaldyń ózegi – ulttyq salt-dástúrdi ulyqtaý desek jańyl­maı­myz. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, arqan tartý, asyq atý, serke kóterý, qappen sekirý sııaqty oıyndardyń syrtynda, atpen jáne jerde turyp naıza laqtyrý saıysynyń eki túri, qamshymen terini qaq bólý sııaqty qamshygerlik óner, ulttyq sadaq atýdan mergendik básekesi, aýdaryspaq pen teńge ilýdiń kópshilikke yńǵaıly jasandy atpen oryndalatyn túri bar.

Ár oıynnyń basy-qasynda tájirıbeli tóreshiler bolady. Eń qyzyǵy, keıbir umytylǵan ulttyq dástúrler osy mereke kezinde jańǵyrtylmaq. Mysaly, qamshygerlik óner, tezge salý, qolqa salý, tyǵyryqqa tireý, arqan órý, qamshy órý, t.b. dúnıeler jurtshylyq nazaryna usynylyp, olardyń shyǵý tarıhy men mán-maǵynalary jaıly etnograf ǵalymdar halyqqa túsindiredi.


Áńgimelesken Beken QAIRATULY,

«Egemen Qazaqstan»


Sońǵy jańalyqtar

Jyl sózi

Álem • Búgin, 20:36

Energetıka – ekonomıka draıveri

Ekonomıka • Búgin, 20:31

Quldyramaıtyn qundylyq

Tanym • Búgin, 20:20

Birjaqty baılam hám batyl baǵdar

Pikir • Búgin, 20:08

Birde-bir shaǵym eskerýsiz qalmaıdy

Qazaqstan • Búgin, 19:55

Býrkına-Faso astanasynda oq atyldy

Álem • Búgin, 19:17

Almatynyń ońtústiginde jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 17:38

Almatyda qurylys krany qulady

Oqıǵa • Búgin, 14:21

Aýǵanstanda jarylys boldy

Álem • Búgin, 12:21

Álemdegi eń úlken muzdyq erip ketti

Ekologııa • Búgin, 11:05

Uqsas jańalyqtar