Qoǵam • 01 Shilde, 2019

Alakól tarıhyndaǵy alǵashqy mýzeı

375 ret kórsetildi

Aıdyny shalqar, sýy shıpaly Alakóldiń Shyǵys Qazaqstanǵa tıesili ja­ǵalaýy jyldan-jylǵa abattanyp, ajarlanyp keledi. 2014 jylǵa deıin bul jaǵalaýda qarabaıyr demalatyn jurt búginde zamanaýı demalys oryndarynda tynyǵyp, sońǵy úlgidegi servıs túrlerin tutynady.

Sýy mıneraldy qospalarǵa baı jaǵalaýdaǵy demalys qalashyǵy ınfraqurylymmen qamtylǵan, joldary túgeldeı asfalttalǵan, ortalyǵy ar­batqa aınalǵan, ár jerde at­qaqtaǵan sýburqaqtar baldyr­ǵandardyń ajyramas ermegindeı. Serýendep kelýshiler úshin búkil qajettilik qarastyrylǵan. Sodan da bolar Alakóldiń Shyǵysyna kelýshilerdiń legi sońǵy jyldary údeı túsip, 2018 jylǵy maýsymda demalýshylar sany jarty mıllıonnan asypty. «Oblysqa ákim bolyp kelgen sátten Alakóldi abattandyrýǵa aıryqsha kóńil bólgen Danıal Ahmetovtiń uıǵa­rymymen bıyl da osy óńirdiń ımıdjine úles qosatyn taǵy bir erekshe qadam jasaldy. Ol qadam – týrısterge rýhanı keńistik usyný, alys-ja­qyn­nan kelgen qonaqtardy elimizdiń tarıhı jáne mádenı erekshelikterimen tanystyrý. Sol arqyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynda kózdelgen týǵan jer qasıetine boılaý, tarıhı sanany qalyptastyrý, patrıottyq sezimdi arttyrý syndy basymdyqtardy júzege asyrý. Osyndaı keleli oılardy júzege asyrýdyń birden-bir joly – mýzeı eken. Sol mýzeı búginde el ıgiligine qyzmet kórsetip tur. Aımaq basshysy taıaýda jańa mýzeıde bolyp, mýzeıdiń kelýshilerge sapaly qyzmet kórsetýine sáttilik tiledi», deıdi Semeıdiń tarıhı-ólketaný mýzeıiniń dırektory Qaırat Sabyrbaev.

Iá, bul qandaı mýzeı? Tara­typ aıtaıyq. Alakól alqymynda ornalasqan ejelgi eldi meken – Jarbulaq aýyly. Úrjar aýdanyna qarasty bul meken qazirgi tańda Qabanbaı aýyly dep atalady. Oblys basshysynyń pármenimen byltyr osy aýylda úlken eki qabatty Mádenıet úıi boı kóterdi. Atalǵan ǵımarat­tyń úlken bir aýmaǵy mýzeıge arnalǵan. Tarıhı-ólketaný baǵytyndaǵy jańa mýzeı oblys­tyq mádenıet, muraǵattar jáne qujattama basqarmasynyń kú­shimen jabdyqtalyp, paı­dalanýǵa berilip otyr. Semeı qalasyndaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıine qarasty bul mádenı shańyraq Alakól tarıhyndaǵy alǵashqy mýzeı.

Jańa mýzeıdiń ózine tán erekshelikteri bar. Bir ǵana «Shi­liktiniń Altyn adamy» men «Úr­jar hanshaıymy» ispet­ti erek­she eksponattyń ózi kórer­mendi kóne zamandarǵa jetelep, tarıhymyzdyń san alýan qatparynan syr shertedi. О́l­kemizdiń jaýhar jádigerleri men qazaq etnografııasynyń san alýan kórinisi, kóne zaman ǵajaıyptary bári de osynda toǵysqan. Munda kelgen adam halqymyzdyń baıyrǵysy men bú­gingisin salystyra otyryp, ta­nym kókjıegin keńeıte tú­sýge ja­rarlyq derektermen qaýy­shady.

«Jańa mýzeı jobasynyń maqsaty – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý», «Týǵan jer» baǵdarlamalarynyń aıasynda elimizdiń kıeli jer­lerin, mádenı murasyn, qazaq mentalıtetiniń ulttyq qyrlaryn zertteý, tilin, mýzykasyn, má­de­nıetin, ádebıetin saqtaý baǵy­tyndaǵy bastamalardy jetildire túsý. Halqymyzdyń baǵa jetpes rýhanı murasyn qoǵam ortasynda nasıhattaýdyń keregesin keńeıte otyryp jurt sanasyna sińirý. Sol arqyly óskeleń urpaqtyń el-jerge degen súıispenshiligin, ata-baba murasyna degen maqtanyshyn, jaýapkershiligin, Otanyn qor­ǵaýǵa, onyń órkendeýine, rýhanı baılyqqa degen qushtarlyǵyn qalyptastyrý. Túptep kelgende, el táýelsizdiginiń mazmuny men mańyzyn tarıhı mysaldarmen asha otyryp, tarıhı sananyń ornyǵýyna yqpal etý. Ejelgi dáýirden egemendi shaqqa deıingi zamannyń qaısysyn alsaq ta, qazaq dalasy órkenıet kóshiniń bastaýy men izgilik kóshiniń qostaýynda bolǵandyǵy taıǵa tańba basqandaı anyq. Uly dala keńistiginde maqtan tutarlyq tarıhı jetistikterimiz jeterlik. Sonyń bir shoǵyry osy mýzeıde. Al maqtana bilý úshin rýhanı qazynamyzdyń qadirine boılaýymyz kerek. Jer túbindegi Jarbulaqta jańa mýzeı ashýdyń maqsaty da – sol», deıdi Qaırat Sabyrbaev.

Bizdiń dáýirimizge deıin III-IV ǵasyrlarda ǵumyr keshken qo­ǵamnyń patshaıymy men hanshaıymy tórinde turǵan Qabanbaı aýylyndaǵy jańa mýzeı quramynda jeti zal bar. Áýelgi zal «Úrjar hanshaımy» dep atalsa, kelesi eki zal «Arheologııa» jáne «Shyǵys Qazaqstannyń kıeli jerleri» dep atalady. Bular ǵımarattyń birinshi qabatynda ornalassa, ekinshi qabatynda «Táýelsizdik», «Etnografııa», «Kóshpendiler mádenıeti» men «Palentologııa jáne tabıǵat» zaldary bar. Ár zal belgilengen taqyryptar mazmunyna qaraı jádigerlermen jabdyqtalyp, ózindik órnek tapqan. Tıisinshe tehnıkalyq quraldar da qarastyrylyp, sensorly kıosk, QR-kod sekildi vırtýaldy kórinister de engizilgen.

Qoryta aıtqanda, jumysyn endi bastaǵan jańa mýzeı adamzat tarıhynyń damý kezeńderi: tas, qola, temir jáne orta ǵasyr dáýirlerinen bastap búgingi derbes qoǵamǵa deıingi aralyqty qamtýǵa baǵyttalǵan. Sonymen birge sonaý shalǵaı eldi mekende, ásirese biri saıahattap, biri saırandap keletin qaýymǵa bul mýzeı «Oınaı da bilgen halyqqa, oılaı da bilgen laıyq!» degen nasıhatty usynýdy kózdeıdi.

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Úrjar aýdany

Sońǵy jańalyqtar

QHL: «Barys» «Vıtıazge» jol berdi

Hokkeı • Búgin, 19:35

«Egemenge» jazylyńyz – syılyq utyp alyńyz!

Egemen Qazaqstan • Búgin, 19:08

Kýrchatovta AES salynýy múmkin

Qazaqstan • Búgin, 18:02

Qyrǵyzstanda tynyshtyq kúni ornady

Álem • Búgin, 12:30

Koronavırýstyń jańa shtammyna ataý berildi

Koronavırýs • Búgin, 11:37

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:35

Pavlodar oblylysy «qyzyl» aımaqtan shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:16

905 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:08

Uqsas jańalyqtar