Qoǵam • 16 Shilde, 2019

Seıit Jaqypov: Qazaqtyń jany qara dombyrada

509 ret kórsetildi

Kúndelikti maqala jazý qamymen kompıýter ekranynyń ishine enip keterdeı bolyp otyrǵan bizdiń nazarymyzdy kabınetke jarqyn amandasa kirgen jasy shamamen alpysty alqalap qalǵan azamattyń jaǵymdy qońyr úni ózine eriksiz aýdarǵan. Iyǵyna ilgen dombyrasy jáne bar. Soǵan qarap ónerdiń mańaıynda júrgen adam ekenin birden ańǵarǵandaısyń.

Osylaı dep oı qorytyp úl­ger­genimizshe bolǵan joq, aǵa da kóp kúttirmedi, birden aq­tary­la jóneldi. Alǵash kórip tur­­saq ta, burynnan tanys adam­darsha áńgimesin bastap ket­­ken beıta­nys qonaqtyń sóz sap­­­tasy ká­nigi qala qazaǵynyń kún­­de­lik­ti til qoldanysyna múl­­dem uqsamaıdy. Aýzynan túı­dek-túıdek bolyp marjan­daı tógil­­gen ár tirkesinen qaı­ma­ǵy bu­zylmaǵan tap-taza qazaq­­­tyń qunarly da baı tili er­neýi­­­nen asyp quıylyp jatyr. Aǵany toqtatpaı, sóılete ber­giń keledi.

– О́zbekstanda Syrdarııa men Ámýdarııanyń ortasyn ala jaı­laǵan Táýelibaı degen tabı­ǵaty da, halqynyń bolmysy da erek­she ólke bar. Erekshe deı­ti­nim, jeriniń bir jaǵy taý bolsa, kelesi bóligi qyrat, Qyzyl­qum bolyp keledi. Mine, sol jer­diń Tamdy degen eldi me­kenin­de týyp-óstim. Aty-jónim – Seıit Qu­lym­betuly Jaqypov. Jyr­shylyq pen termeshilikti serik etip kele jatqanyma 40 jylǵa jýyqtady, – dep áńgimesiniń álqıssasyn ózin tanystyrýdan bastaǵan meıman sózin ári qaraı jalǵady:

– Tamdyny ózderińiz de jaq­sy bilesizder. О́tken ǵasyr­dyń orta sheninde qazaqtyń bir­týar uly, kompozıtor Shámshi Qal­daıaqov osy Táýelibaı jerine kelip tebirenip, áıgili «Tamdy arýy» ánin shyǵarǵan. Sol sekil­di Alashtyń aımańdaı ba­tyr perzenti Baýyrjan Mo­mysh­uly da 1976 jyly Tam­dy topyraǵyna tabanyn tıgi­zip turyp: «Men ózim kórgen qaı­maǵy buzylmaǵan taı tuıa­ǵyn­daı ǵana naǵyz qazaq bar. Ol da bolsa Tamdyda eken»,  dep qatty áserlenip qaıtqan. As­qar Toqpanov, Asqar Toqma­ǵam­betov, Qadyr Myrza-Álilerdiń de shyǵarmashylyq shabytyna shyraq bolǵan tamasha meken ǵoı bul Tamdy! Osyndaı ádet-ǵuryp, salt-sana, bastysy qazaq­tyń qaımaǵy buzylmaǵan qa­ly­byn áli kúnge deıin uıytyp saqtap kele jatqan ólkeniń bir perzentimiz. Sol úshin de Allaǵa myń da bir táýbe deımin, – dedi meımanymyz zor maqtanyshpen marqaıa til qatyp.

Iá, jastaıynan jyrshy-jyraýlardyń jyr-termelerin qulaǵyna quıyp ósken Seıit Qulymbetulynyń úni men kesek turpaty ǵana emes, bar bolmysy qazaqy keńdik pen márt minezge tu­nyp tur. Bir qursaqtan tara­ǵan on jeti aǵaıynnyń ishinde jalǵyz bir ózine óner qonyp, «bıs­smıllá» dep qolyna qa­sıetti dombyrany ustapty. Keń daladan shabyt alyp er jet­ken jyrshynyń ustazy da sol – alyp dala, jýsannyń ıisi, taý men qumnyń minezi eken.

– О́ner maǵan sheshem jaq­tan darydy ǵoı dep oılaımyn. Naǵashy atam men ájem de, anam da ándi tamasha aıtýshy edi. Mý­zy­kalyq aspaptarda, ásirese dom­by­rada jaqsy oınaıtyn. Odan bólek, bala kúnimnen aýyl­daǵy kóneniń kózin kórgen jyr­shy-jyraýlardyń án-jyryn tyńdap, qulaǵyma quıyp óstim. Tipti ákem men anamnyń óner qon­syn dep yrymdap, týǵan kezim­de Shymkentke arnaıy ákel­ip, Kókbaı jyraýǵa aýzyma túkirt­keni bar. Sondyqtan óner­de aldyn kórip, tálim alǵan tike­leı ustazym bolmaǵanymen, ózim­di sol Kópbaı Omarov aqyn­­nyń shákirti sanaımyn. Jal­py, men qarasha tirshilik kesh­ken qarapaıym otbasynda tárbıe­len­dim. Ákem de, anam da shopan boldy. Sheshem 17 qursaq kótergen kisi. Búginde sonyń 8-i qaldy. Sol aǵaıyndarymnyń ishinde ónerge jaqyny da, bas­qalarǵa uqsamaıtyn qııalılaýy men boldym. Án men jyrǵa degen erekshe qyzyǵýshylyǵym mektep jasymnan baıqala bastady. Dombyra men gıtara as­pap­taryna qatty ańsarym aý­dy. Shamamen 6-7 synypta oqı­tyn kezim bolsa kerek, ata-anama qolǵabys etip, qoı baǵý­ǵa óriske shyǵatynmyn. Son­da otar-otar qoıdy ıirip qoıyp, qo­lyma dombyramdy alyp keń dalada aıqaılap án salatyn­myn, qulash-qulash das­tan­dar­dy jattaıtynmyn. Ter­me men jyrdy da naqyshyna kel­ti­­rip jyrlaýdy sol shetsiz-sheks­iz ıen daladan úırendim. Táýeli­baıdyń qyzyl qumy men qyrat dalasy janyma shabyt quıyp, ǵumyrlyq ustazym bol­dy desem tıtteı de jalǵan aıtqan­dy­ǵym emes. Odan keıin árıne biz­diń elde nebir dúldúl jyrshylar ótken ǵoı. Sol dana qa­rııa­lardyń esti sózi men óreli ónerin qulaǵyma quıyp, ult­tyq án-jyrlarymyzdyń ýyzy­na qanyp erjettim. Balqy Ba­zar, О́tep jyraýlardyń, Tur­ma­­ǵam­­­bet, Qutbaı men Nartaı aqyn­­dardyń óneri men úshin ǵu­myr­­lyq taǵylym boldy, – dep áńgi­mesin ári qaraı jalǵady jyrshy.

Osylaı dep balalyq shaǵy men jas kúninen syr tarqatqan óner ıesi alystan atajurtyna ózimen birge kóterip kelgen qara dom­byrasyn qolyna alyp, jyr men termeniń tıegin aǵyt­ty. Bizge tamdylyq jyrshy Qa­ıyp­nazar Shotbasovtyń «Tam­dy-tarıh» tolǵaýyn jyrlap berdi. Kómeıge qonaqtaǵan kúm­bir ún birden jan dúnıeńe qu­ıy­lyp, kóńil qatparlaryn qoz­ǵap, ǵalamat bir sezimge bó­leıdi. Jyrshy únimen birge biz otyr­ǵan bólmege qaımaǵy bu­zyl­ma­ǵan qazaqtyń kóne saryny qaıta oralǵandaı qatty tol­qydyq. Oıly sóz ben taǵylym­dy maqam birden ózine baýrap ala jóneldi.

– Dombyra úninde qazaqtyń jany, jalpy ulttyq sarynymyz saırap jatyr ǵoı. Jyr­dyń qýaty óte kúshti. Qapa bolǵan janyńdy jubatyp, shattanǵan kó­ńi­lińe qýanysh ústeıdi. Endi birde syrlasyńa aınalsa, tip­ti keıde bar qaıǵyńdy umyt­ty­ryp jiberetin de qudiretke ıe. Sondyqtan da shyǵar, ata­jurtymdy saǵynyp, týǵan to­py­raǵymdy ańsaǵan kezde osylaı qolyma dombyramdy alyp, qazaqtyń áıgili «Joıamergen», «Quralaı sulý» syndy dastandaryn ońashada otyryp tógip-tógip alamyn. О́ıtkeni qazir zaman basqa. Mundaı uzaq jyrlardy sińirýge búgingi tyń­­dar­mannyń tózimi jete ber­meıdi. Ǵalamtor júıesi de kóp­shi­lik arasyna dendep enip ketip, ásirese jastarymyz qazir dom­by­rany kóp tyńdamaıdy. Ter­me­lerimiz de estradaǵa ótip ketti. Son­dyqtan kópshilikke arnap tek úzindiler oryndaımyn. Onyń ústine, negizgi qyzmetim óner emes, óndiris salasynda bol­ǵan soń, aýyr jumys kúni­nen keıin túnuzaq terme aıtyp, jyr tolǵaýǵa kúshim de jetpeı qalady. Kóp aıtylmaǵan soń, saǵattap jyrlaıtyn das­tan­dar­dyń kópshiligin umytyp qal­ǵanym jáne bar. Árıne arasyn­da halyqtyń suraýy boıynsha jıyn-toılarda jyrlap turamyn ǵoı. Biraq burynǵydaı jıi emes, – dep jyrshy kúrsine alysqa kóz tikti.

Iá, «Altyn qylysh qyn tú­binde jatpaıdy» deıdi qazaq. Kó­ńil shyn qulasa, ómir boıy qu­rylys salasynda qyzmet etip júrip te boıdaǵy ónerge, qa­sıet­ti dombyraǵa degen adaldyq pen mahabbatty dál osylaı saq­tap qalýǵa bolady eken. Arnaıy kásibı bilim alyp, konservatorııany taýyspasa da, Seıit Qulymbetulynyń kókiregine uıa­laǵan án men jyrǵa degen shek­siz súıispenshilik óner degen kásipten buryn, eń áýeli jú­rek­tiń isi ekendigin aıqyn sezin­dir­gendeı. Áńgimemizdiń sońynda jyrshy aǵamyz kóńil túkpirindegi arman-tilegin de jetkizdi.

– Mine, atajurtqa tabanymyz tıip, jańa astanamyzdyń qarasań kóz toıar ásem kelbetine kýá bolyp, marqaıyp otyrǵan jaıymyz bar. Kókirekti keremet bir maqtanysh sezimi kerneıdi eken mundaıda. Qapelimde ony sózben aıtyp jetkize almas­pyn. Biraq osyndaı bereke men bir­likti uıystyryp otyr­ǵan el bas­shy­laryna, jal­py aǵaıyn­dary­ma degen alǵysym sheksiz. Alla osy yntymaǵymyzdan aıyr­­masyn. Balalarymyz bir­neshe jyl buryn elge qonys aýdar­ǵan. Qyzym Qostanaı jaq­ta tur­mysta bolsa, ulym Qara­ǵan­dy qalasynda joǵary oqý or­nynda oqıdy. Arǵy jaqta qalǵan jubaıym ekeýmiz ǵana. «Bala qaıda bolsa – ata-ana sonda» deıdi ǵoı qazaq. Sáti túsip jatsa, bizdiń de otbasymyzben birge Otanǵa oralyp, qajyr-qaı­ratymyzdyń jetkeninshe elge adal qyzmet etý armanymyz bar. Eń bastysy, osy myzǵymas ty­­nysh­tyǵymyz uzaǵynan sú­ıin­­dirip, halqymyzǵa Alla nyǵ­­metti tirlik keshýdi buıyrt­syn. Sonda óner de, án men jyrymyz da qanatyn keńge jaıyp, máńgi jasaı bermek!



Sońǵy jańalyqtar

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar