Tarıh • 07 Tamyz, 2019

Abylaı hannyń hattary

1302 ret kórsetildi

Birneshe aıdyń aldynda elordadaǵy Qazaqstan Qarýly kúshteri Áskerı-tarıhı mýzeıiniń kóshpeli kórme uıymdastyrylatyn tómengi ekspozısııa zalynda, qazaq tarıhyna qatysty Omby muraǵatynan jetkizilgen, HVIII ǵasyrǵa tán qujat-hattardy kórip kózaıym bolǵan edik. Osyndaǵy qundy jádigerler qatarynan qazaq hany Abylaıdyń ár jyldary Qytaı eliniń ımperatory Sııanlýnǵa jazǵan hat-habarlary oryn alypty.

Kórme tórindegi 7 hattyń 5-ýi oırat-mońǵol tilinde jáne tod (tóte) jazýymen jazylypty. Osyndaǵy tod jazýynyń tarıhyna toqtalsaq, muny 1648 jyly oırat-mońǵol oqymystysy Zaıa Bandı degen adam jasapty. Bul kisi irgeli ulystyń Solqanatyn (Jońǵar) quraıtyn mońǵoltekti taıpalardyń tildik ıntonasııasyna beıimdep, Shyńǵys qaǵannan beri paıdalanyp kele jatqan uıǵyr-mońǵol jazýyn reformalaý arqyly tod jazýyn oılap tapqan eken.

Bul jazýdyń basty ereksheligi – tıbet, sanskrıt, manjý tilderindegi árip­ter­diń dybystalý úndestigin tolyq saq­­­­taı alady. Sol sebepti HVIII-HIH ǵa­syr­­­­larda bul jazý qytaı-mońǵol-qazaq qaty­­­nasynyń hat almasý quraly bol­ǵan syńaıly. Bul jazýdy qazirgi Qalma­qııa Res­pýblıkasy 1924 jylǵa deıin ke­rek­tense, Shyńjań ólkesindegi mońǵo­ltek­ti halyqtar kúni búginge deıin qoldanýda.

Al qazaq hany Abylaı ne sebepten ordanyń dıplomatııalyq hat-habaryn oırat-mońǵol tilinde tod jazýymen júr­gizdi. Oǵan tarıhshylar jaýap bere jatar.

Qazaq ordasy qytaı jáne oıratpen qa­tynas qaǵazdaryn tod jazýymen júr­gizgeni jaıly qazaq ǵalymy Shoqan Ýálı­hanovtyń jazbalarynda aıtylady. Ǵalym óziniń bir eńbeginde: «Malaısary ba­tyrǵa jońǵar qontaıshysy Qaldan Seren «tarhan» ataǵyn bergeni jaıly qujat qalmaq tilinde tod jazýymen jazylǵan eken. Ony batyrdyń urpaq­tarynan alyp, týysym Abylaı Ǵab­bas­uly­na oqyttym» deıdi. Osyǵan qara­ǵan­­da, qazaqtyń orda mansaptylary tod jazýyn tolyq meńgergen syńaıly.

Tómende jarııalanyp otyrǵan eki hattyń mátinine keler bolsaq, bul qujattar ilgeride reseılik manjý-qytaı­tanýshylar (N.S.Iаhontova, T.A. Pan) tarapynan zerttelipti. Dese de, biz kórmedegi tupnusqa mátindi Beıjińdegi Qytaı Halyq Ýnıversıtetiniń magıstri, oırattanýshy L.Enhsarýyl (Enhsarýýl) jáne Mońǵolııa Ǵylym akademııasynyń Tarıh jáne arheologııa ınstıtýty­nyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri, oırat tiliniń maman S.Amarbaıyrlarǵa jiberip, olardyń oqyǵan nusqasy­men joǵarydaǵy reseılik ǵalymdar­dyń aýdarmasyn salystyra otyryp, mátindi qazaqshaladyq. Ańǵarǵanymyz reseılikterdiń aýdarmasynda qazaq hanyn tym qorash hám jalynyshty etip kórsetýge tyrysqany baıqalady.

 

Birinshi hat

Bul qujat týraly anyqtamalyqta: «Manj-qytaı patshasy Sıanlýnǵa 1757 jyly jazǵan Abylaıdyń haty» delinipti.

Hattyń kóne oıratsha, qazirgi mońǵolsha jáne «Epıstolıarnoe nasledıe kazahskoı pravıasheı elıty 1675-1821 gg» atty eki tomdyqta jarııalanǵan oryssha nusqasyn salystyra otyryp, bizdiń túıgenimiz mynaý:

1-hat

«Ulyq mártebeli patshanyń quzyryna úshbý hat joldaımyn. Meniń babam Eshım (Esim) han, Iаngır (Jáńgir) hannan beri sizdiń jarlyǵyńyz bizge jetpegen edi. Endi biz sizdiń jarlyǵyńyzdy esitip, ony qabyl alýǵa bek shattandyq. Men, Abýlaı (Abylaı) óz uldarymmen hám qaraýymdaǵy buqaramen sizge bodan boldyq. Sizdiń tarapyńyzdan bolatyn árbir ulyq iltıfatyńyzdy qabyl kóremiz. Jeti bas (adam), elshi on birmiz.

[Qustumsyq qos mórdiń ishindegi jazý]: «Qazaq hany Abylaıdyń móri», «Abylaı­d­yń kishi inisi Ábilfeıizdiń móri».

 

Ekinshi hat

Bul qujattyń muraǵattyq anyq­tamalyǵynda: «Qazaq hany Abylaı manjý-qytaılyq Sın ımperııasynyń patshasy Sıanlýnǵa Tarbaǵataı gýbernatory arqyly oırat tilinde 1774 jyly jiberilgen haty» delinipti.

5-hat

Bul qujattyń qazaqsha aýdarmasy joǵarydaǵy tásil boıynsha jasaldy. Mundaǵy mátinde: «Táńiriniń jaryl­qaýy­men zaman bı­leý­shisi jo­ǵarǵy mártebeli Boǵda ıeme baıandaımyn. Kókeıimdegi oıym bul. Bizdiń qazaqtar aýyzsha aqyldasady, jazbasha baıandaıdy. Olar (basqa) adamdarǵa uqsaǵanymen taǵy qulandar sııaqty ózgeshe jurt. Iemniń jarylqaýymen ja­ıylymdy boldyq. Mal basymyz ósti. Jasaǵannyń jarylqaýymen ıeligimniń shyǵys shekarasy Chorgoǵa (Shorǵa) deıin, ońtústiktigi Sharabelge (Sarybel) jetti. Ortasy Lebsı (Lepsi) oıpatyn meken etýdemin. Bulda táńirdiń bergen syıy. Men túpki maqsatym men búgingi jaǵdaıdy paıym­daı kele bodan boldym. Bul urpaq bolashaǵy úshin jasalǵan is. Meniń bolashaq izbasarlarym saqtaý úshin qyzyl mórli bıleýshi tańbasyn berýińizdi ótinem» dep jazylypty.

Joǵarydaǵy hatta aıtylǵan keıbir jer ataýlaryna toqtalsaq:

  1. Shorǵa (Chorga) – Shyǵys Qazaq­stan oblysy, Tarbaǵataı aýdany Qabanbaı aýyl­dyq okrýgine qarasty shaǵyn eldi­meken. Qazaq batyrlary 1750 jyly Tar­ba­ǵa­taı óńirin oırattardan azat etý úshin ta­rı­hy­myzda «80 kún Shorǵa soǵysy» dep atalatyn sheshýshi maıdan osy jerde ótken.
  2. Sarybel (Sharabel) – qazirgi Almaty qalasynan soltústik-shyǵystaǵy Sarytaýqum shólinen Qapshaǵaıǵa deıin sozylyp jatqan keń ólke.
  3. Lepsi (Lebsı) – Jetisýdyń shyǵys bóliginde aǵyp jatqan ózen. Jońǵar Alataýynan bastaý alyp, ońtústikte Balqash kóline quıady. Almaty oblysynyń Alakól jáne Sarqand aýdany jerinen aǵyp ótedi.
Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar