Ádebıet • 20 Mamyr, 2020

Sýretkerdiń serti men derti

643 ret kórsetildi

1850 jyly 18 tamyzda Parıjde ataqty Onore de Balzak dúnıe saldy. Kúni keshe ǵana ár shyǵarmasynyń jaryq kórýin saǵyna kútip, taǵdyrly týyndylary eń jaqyn syrlasy, naǵyz dosyna aınalǵan oqyrmandar úshin qabyrǵaly qalamgerdiń qazasy orny tolmas aýyr qaıǵy boldy.

Kez kelgen iri sýretkerdiń dara qoltańbasy, ónerde ózge eshkimge uqsamaıtyn minezi bar degenimizben, shyǵarmalary shyn­dyqtyń sharaınasyndaı ǵana emes, ar-uıatyndaı da bolǵan tulǵamen qoshtasýdyń qanshalyqty qıyn ekenin tap sol kúni fransýzdardan artyq sezingen halyq joq shyǵar, sirá.

Qaraly habardy estı salysymen Balzakty aqtyq sapar­ǵa shyǵaryp salýǵa taıly-tuıa­ǵy qalmaı asyǵyp, oıdan-qyr­dan jınalǵan elde esep joq. Keýdeleri óksikke, jáýdiregen janarlary jasqa tolyp, júrek­teri qan jylaǵan jurttyń kózi tirisinde súıikti qalamgerine bir jaqsylyq jasaı almaǵan nem­quraılyqtaryna qapalanyp, eń quryǵanda onymen máńgilikke qoshtasarda arýaǵyna qurmet kórsetip qalǵysy kelgen perishte peıilin túsinýge bolatyn edi. Sulýlyq pen baqyt jaıly asyl armandardyń mekenine jetelep, boılaryna qulshynys bitirip, alǵa umtyldyrǵan jáne rýhtandyrǵan tom-tom kitaptary bólmeleriniń sórelerinde turǵan fransýzdar sol kúni myna dúnıedegi eń jaqyn adamynan aıyrylǵandaı aza tutyp, jazýshyny joqtady.

Dám-tuzy erte taýsylǵan Ono­re de Balzak bar-joǵy 51 jyl ómir súrdi. Áı, biraq qaryzdan kóz ashqyzbaı, alaıaqtardyń jemi qylǵan arsyz tirshilikti, kúnine on tórt, on bes saǵattan eńbektenýge muqtaj etip, mańdaıdyń teri shúmektep aqqan adal beınettiń balyn jegizýdiń ornyna, kermek dámin tatqyzyp, basyna baq qusyn qonǵyzbaǵan talaısyz taǵdyrdy ómir deýge bola ma, aıtyńdarshy?

Beınet pen joqshylyqtyń janyn qınaǵan qamytynan qutyla almaǵanyna qaramastan, Qudaı bergen azǵantaı ǵumyrynda artyna ólmeıtuǵyn sóz qaldyrǵan fransýz klassıgi ultynyń áde­bıetine kóp jańalyq ákeldi. Roman jazýdyń aıasyn keńeıtti, natýralıstik jáne realıstik pro­zanyń negizin salyp, romantızmnen maltyǵyp shyǵa almaı batpaqtaǵan ádebıetke sara joldy nusqap ketti.

Jeke adamdardyń minezderin ǵana emes, qoǵamnyń kartınasyn aınytpaı salǵan jazýshy qalamynyń qudireti týǵyzǵan, baqyt izdep adasyp, materıaldyq ıgilikterdiń, ońaı oljanyń, qur­met pen ataqtyń qyr sońynan qýǵan aıanyshty keıipkerlerdi qalaı umytasyń. Ýaqyt óte kele uly sýretker týyndylaryndaǵy obrazdar sóz óneriniń sımvoly­na aınalyp (mysaly, Grande – sarańdyqtyń, Gorıo – ákelik ma­habbattyń), álem ádebıetiniń galereıasyn baıytty.

Bárinen buryn Balzak som­daǵan 30 ben 40 jas aralyǵyndaǵy bir-birine uqsamaıtyn názik jan­dylardyń qaıtalanbas beı­neleri qandaı! Ár áıel – erekshe qu­bylys, teńizdeı tereń tyl­sym álem. О́mir shyn­dyǵyn as­qan sheberlikpen beınelep, qoǵam­nyń jalǵan bolmysyn aıaýsyz áshkereleýden qoryqpaǵan, aqı­­qattyń aldaspanyndaı jar­qyl­daǵan realıst aqynnyń áıel­der taǵdyryn sýretteýge kel­gende qat­qyl qalamynyń jumsaryp, jú­regindegi muzynyń erip sala beretininiń biz bilmeıtin qupııasy nede eken, á! Nege onyń týyndylarynda erkekterdiń kóbisi ońbaǵan, al áıelder... jo, joq, basyn kesip alsa da áıelderge degen mahabbaty sheksiz bolǵan Balzak olar jóninde jaman oı aıta almapty. 

Qudaıym-aý, Lore de Bernı, Sara Gıdobonı-Vıskontı, Zıýlma Karro, Evelıno Ganskaıalarǵa ólerdeı ǵashyq bolǵan syrshyl sýretkerdiń ondaı sózderdi aıtýy qalaısha múmkin bolmaq? Al biz bilmeıtin, jazýshynyń júregin ottaı jandyrǵan arýlar qansha? Baladaı ańǵal, sábıdeı sengish sýretkerdiń gúldeı názik sezimine shoq tastap, basyn shyrkóbelek aınaldyrǵan sulýlar-aı! Sulý­lar! Senderdiń arqalaryńda Balzaktyń qalamynan Morsof, gersogınıa de Lanje, mademýazel Týsh, Beatrıs sııaqty áıelder obra­zynyń galereıasy ónerge keldi. Bálkim sondyqtan ba eken, qalam­gerdiń qazasyna qabyrǵasy qaıy­syp, ony joqtap jylaǵandar, ásirese áıelderdiń arasynda kóp bolypty. Áıelderdiń! 

Ormandaı oqyrmandary, óne­rine súısingen halqy bol­ǵa­ny­na qaramastan, baıǵus Balzak ólerinde júregin soqadaı jyrt­qan jalǵyzdyq dertin emdeı almaı, taǵdyrymen torǵa túsken arystandaı arpalysty. Dám-tuzy taýsylaryn sezgende sónýge aınalǵan úmit shoǵyn úrlep: «Myna mol muramdy qaıta jazyp shyǵýǵa birneshe jyl ýaqyt ber­shi, Táńirim!» dep Jaratýshyǵa da jalbaryndy.

Uly adam ómirden ótkende jasalatyn qurmettiń bári kórsetilip Onore de Balzaktyń súıegi 1850 jyldyń 20 tamyzynda Per-Lashez zıratyna jerlendi. Uly jazýshymen qoshtasý rásimi kezinde sýretkerdiń máıiti salynǵan tabytty sol kezdegi Fransııanyń ataqty ádebıetshileri birinen keıin biri kezektesip kóterip, zı­ratqa qaraı bettedi. Marqum­nyń múrdesi jer qoınyna tapsy­ryl­ǵannan keıin aza tutqan ha­lyqtyń kókeıinde óksikteı tirelip, syrtqa shyǵa almaı turǵan azaly sózdi Vıktor Gıýgo aıtyp, júrekterdi jylatty.

«Myrzalar!» – dep bastady ol, keıin tarıhta qalatyn ataq­ty sózin. Jınalǵan jurtqa bir qarap, jas tunǵan janarlardan halyqtyń kimnen aıyrylyp qal­ǵandaryn endi túsingenderine kózi jetip, dirildegen daýysymen sózin sabaqtady. «Jańa ǵana jerlengen adam, búkil halyq bolyp sońǵy, azaly saparǵa shyǵaryp sal­ǵandardyń biri. Bizdiń ýaqy­tymyzda aldamshy ulylyq joq. Endigi kezde halyqtyń nazary patshalyq qurǵandarǵa emes, oı­shyldarǵa tigilip, aramyzdan sondaı oıshyldardyń biri ketkende onyń ólimi búkil eldi qaıǵyǵa batyrady. Búgingi kúni talantty adamnyń qazasyna qoǵamnyń kóptegen toptary, al kemeńgerdiń ólimine búkil ult qaıǵyrady. Bal­zaktyń esimi bizdiń dáýirimiz ózinen keıin qaldyratyn sáýleli kezeńniń altyn shýaǵy bolyp jarqyldaıdy. Balzak – ulylardyń eń alǵash­qysy, tańdaýlylardyń eń úz­digi». Qabir basynda sóılegen Gıý­­gonyń sózine tolqymaǵan jan qal­mady, móltildegen kózderge móldiregen jas keldi. Balzakty máńgilik mekenine attandyryp salýǵa kelgen qaraqurym halyq sýretkerdiń oqyǵan kezde birese qýantyp, birese muńaıtyp, endi bir­de aıaýshylyq sezimin oıatyp, ómirdi tereńirek túsinýge úı­ret­­ken tańǵajaıyp týyndylaryn eske túsirip jatty. Álem áde­bıe­tindegi barlyq formalar men stıl­der, birin-biri tolyqtyra tú­se­tin ádemi áýenderdeı úı­les­ken ol shyǵarmalardan al­ǵan áserińdi umytý múmkin be? Shy­ǵar­mashylyq qudireti Svetonıı, Bomarshelardan asyp túsetin, Rablemen terezesi teń talant fransýz topyraǵynda endi qaıta týar ma eken? О́mirdi qyraǵy ba­qy­laýdyń jáne qııaldaýdyń ná­tıjesinde dúnıege kelgen onyń kitaptarynda tirshiliktiń tereń syry barlyq qyrynan jar­qyraı ashyldy. Qylyshymen emes, qalamymen Parıjdi jaýlap alýǵa sert bergen Balzak ózi ómir súrgen qoǵamnyń dertimen kúresip, adamdyq qundylyqtardy umytqan pendelerdiń jaralanǵan janyn zerttep, júreginiń túbinde jasyrynǵan jumbaǵyna tereń boılap, aqyl-oıyna parasat sáýlesin túsirdi.

Beınetqor Balzaktyń ómiri qysqa bolǵanymen, artyna qal­­dyrǵan mol murasyndaǵy oı baılyǵy kim-kimdi de tań­ǵaldyrmaı qoımaıdy. Dál osyndaı kemeńgerdiń, oıshyldyń, sýretkerdiń, aqynnyń zamandasy bolyp, onyń kózin kórýdiń ózi Allanyń qarapaıym adamǵa syılaǵan zor baqyty emes pe. Qa­raly halyqtyń endigi jerde dát­ke qýat etetin jalǵyz juba­nyshy osy.

Vıktor Gıýgo durys aıtady. Naǵyz aqyndardyń ómiri olar ólgennen keıin bastalady. Sýret­ker ólimi ǵaıyptyqtyń emes, máńgiliktiń kórinisi. Aqyn basyna qoıylǵan qulpytastar jannyń máńgibaqılyǵyn dáleldeıdi. Balzak sııaqty ulylardyń basyna zııarat etýge kelgende ǵana sanaly tirshilik ıeleri qasiret shegý arqyly tazara túsetin qudaılyq taǵdyrdyń bar ekenin shyn sezedi. О́mirde dúnıeqońyzdyqqa salynyp eki aıaqty haıýanǵa aınalýdan ońaı, Alla adam etip ja­ratqan kezdegi tazalyǵyńdy saqtap qalýdan qıyn eshteńe joq ekenin qalamymen dáleldegen sýretker jalǵyz fransýzdardyń emes, adamzattyń ustazy.

Shyǵysqa saıahattap ketken Flober uly jazýshynyń qaıtys bolǵany týraly qaraly habardy shette júrip estidi. Balzakty óner­­degi ustazy sanaǵanymen, Flo­­ber uly qalamgerdiń jazý má­ne­rindegi avtordyń pozısııasyn bildiretin ǵıbraty men ún qatýy sııaqty stıldik erekshelikterin qabyldaı almaıtyn. Flober kemeldengen ónerde sýretker óziniń naǵyz sezimin bildirmeýi, avtordyń qaıda ekeni shyǵarmashylyqta tabıǵattaǵy Qudaıdaı kórinbeýi tıis dep esepteıtin.

Realıstik prozanyń qandaı bolýy kerek ekeni týraly kóz­qa­ras­tarynda aıtarlyqtaı aıyr­mashylyqtar bolǵanymen, Bal­zaktyń qazasyna Floberdiń qa­byr­­ǵasy qatty qaıysty. Uly sý­ret­ker­men birge ádebıettiń tutas bir dáýiriniń ótip bara jat­qanyn túsindi.

1848 jylǵy fransýz tóńke­risinen keıin halyqqa qoǵamnyń naǵyz bet-beınesin shynaıy sıpattaıtyn, romantıkalyq ıllıý­zııadan irgesi sógilgen kórkem prozanyń aýadaı qajet ekenin sezgen ol sol kúni Lýı Býıege hat jazdy. Aqyn dosyna jol­da­ǵan hatynda Balzaktyń óner tý­­raly kóptegen oıymen ke­lis­­pese de, onyń dosy bolýdy arman­daǵanyn tilge tıek etip, «Bizge endi basqa mýzyka kerek», degen sózdi kesip aıtty. Kelesi kú­ni kitapta avtordyń birde-bir sezi­mi men oıy qylań bermeıtin, ja­zý­shynyń emes, keıipkerdiń kózqarasy arqyly ómir shyndyǵy ashylatyn buryn-sońdy ádebıet tarıhynda bolmaǵan realıstik romandy týǵyzýǵa sert berip, «Bovarı hanymǵa» kiristi. Kórkem prozanyń jańa kezeńin belgilep bergen týyndyny jazýǵa tórt jyl ýaqyty ketti. Biraq ádebıettiń Bal­zak degen kúniniń batyp, Flo­ber degen tańynyń araılap atyp kele jatqanyn ol kezde eshkim bilgen joq.

  * * *

Kólemdi ekenine qaramastan álemdegi eń kóp oqylatyn roman­dardyń biri «Bovarı hanymnyń» alǵashqy betinde uly jazýshynyń advokat Marı-Antýan-Jıýl Se­narǵa arnap ystyq yqylasyn bil­dirgen mynadaı sózderi máńgi qonaqtap qalǵan:

«Parıj advokaty, Ulttyq keńes­tiń burynǵy prezıdenti men syrtqy ister mınıstri Marı-Antýan-Jıýl Senarǵa.

Qymbatty da ardaqty dosym!

Kitaptyń birinshi betine Sizdiń esimińizdi jazýǵa ruqsat etińiz, óıtkeni onyń jaryq kórgeni úshin men ózińizge qaryzdarmyn. Sizdiń shyǵarmany qorǵap sóılegen sózińiz meni tánti etti. Bul iltı­pat sheshendigińiz ben ádildik úshin basyńyzdy qurbandyqqa sha­lýǵa daıar erligińizge kórsetken qur­metimniń belgisi. Gıýstav Flober. Parıj, 12 sáýir 1857 jyl».

Árıne, shyǵarmanyń qyzy­ǵyna batyp, umytylmas áser al­ǵan búgingi kúnniń oqyrmany Marı-Antýan-Jıýl Senardyń kim ekenine asa mán bere qoımaıtyn da shyǵar. Sodan beri ótken tabany kúrekteı júz elý jyldan astam ýaqyt ishinde myna dúnıe-dáýrendi dúbirletip kimder kelip, kimder ketpedi deısiń. Qanshama tarıhı oqıǵalardyń alasapyran tasqyny jahandy jalynymen sharpyp, túlen túrtkendeı týlatyp, talaı-talaı marǵasqalardyń taǵdyryn jentektep ketti. 

Jumyr basty pende túgil, tu­tas ulttar jermen jeksen etilip joıyla jazdap, qaıran dúnıe qaıta ornyna kelmesteı bolyp kórinip, adamzattyń qaltyldaq qaıyq mingen qarııadaı qaltyrap kún keshkeni keshe ǵana emes pe edi osy? Soǵan qaramastan quıqa tamyrymyzdy shymyrlatyp, janymyzdy túrshiktirgen sol surapyl oqıǵalardyń sýreti sanamyzda kómeskilene bastasa da, fransýz klas­sıginiń qalamynan bir jarym ǵasyr buryn týǵan romany áli umytylmaı, shyndyǵy tap keshe ǵana aıtylǵan aqıqattaı álemdi tolǵandyryp kele jatýynyń sebebi nede?

Uly shyǵarmany týǵyzýshy talanttyń – Táńiri tektes quby­lys, al ónerdiń Máńgiliktiń habarshysy ekenine osydan keıin senbeı kórińiz. Áıtkenmen, áli kúnge deıin aqıqatty tolyq tanı almaı, qorqynysh pen úmittiń ekiudaı aralyǵynda ómir súrip júrgen biz osy ǵajaıyp shyǵarmany oqý baqyty peshenemizge buıyrǵany úshin Marı-Antýan-Jıýl Senarǵa qaryzdar ekenimizdi umytpaýǵa tıispiz. Eger ol bolmaǵanda taǵ­dyry qyl ústinde turǵan týyn­dynyń oqyrman qolyna tııýi neǵaı­byl bolyp, qalamgerdiń qatal jazalanýy da yqtımal-tuǵyn. Oıymyz jalpaq jurtqa túsinikti bolý úshin, sál sheginis jasap, shytyrman oqıǵaly áńgimemizdi basynan baıandap bereıik.

1852 jyly Shyǵysty aralaǵan saıahatynan kóńil kúıi kóterilip, shabyty tasyp oralǵan Flober táýekel etip, uzaq jyldan beri qazan-mıynda qorǵasyndaı qo­rytyp júrgen jańa dúnıesin jazý­ǵa belin bekem býyp, iske qyzý kirisip ketti. Oıynda pi­sip-jetilip, kókeıinde saırap tur­ǵandaı bolyp kóringenimen, ómir shyndyǵyn obektıvti etip sýretteýdi aldyna maqsat etip qoıǵan klassıkke estetıkasy kúrdeli, órnegi ózgeshe toqylǵan óner týyndysyn ómirge ákelý ońaı bolǵan joq. Romandy jazýǵa qulshyna kirisken ol tórt jyldan astam ýaqyt kúndiz kúlkisinen, túnde uıqysynan aıyrylyp, shyǵarmashylyq sheberhanasynan attap shyqpaı, aq ter, kók terge túsip tynym tappaı eńbek etti. Úmit perishtesi men kúdik saı­tany boıynda arpalysqan tórt jyl teńdesi joq týyndyny ómirge ákelýge umtylyp, oqyrmandy avtordyń oıyna rýhanı kiriptar bolýdan azat etýdi ańsaǵan   Flober shyǵar­mashylyǵynyń  eń jemisti kezeńi.

1856 jyldyń 31 mamyrynda tyń týyndysynyń sońǵy núk­tesin qoıyp, jany sál saıabyr tapqandaı bolǵan sýretker qalamynyń sııasy áli keppegen «Bovarı hanymnyń» qoljazbasyn «Revıý de Parıge» joldap, roman jýrnaldyń 1 qazan men 15 jeltoqsan aralyǵyndaǵy sandarynda jaryq kórdi. Qalamgerdiń jańa eńbegine «Nývvelıst de Rýan» basylymy da qyzyǵýshylyq tanytyp, alǵashqy bólimderin jarııalaýdy bastap jibergenimen, kenetten kilt toqtatýǵa májbúr boldy. Uzaq jyldar boıy júreginde sábıindeı mápelep, dúnıe jalǵannyń qyzyǵyn umytyp, ishkeni iriń, jegeni jelim bolyp, tún uıqysyn tórt bólip jazǵan týyndysy ha­lyq­tyń qoshemetin emes, qaıta kerisinshe narazylyǵyn týǵyzyp, olar shyǵarma avtory men ony jarııalaǵan jýrnaldyń jaýapqa tartylyp, sot aldynda jaýap berýin tabandy túrde talap etti. 

Zady talantty sýretkerdiń jaýapqa tartylyp, týyndysyn jarııalaýǵa tyıym salynýy HIH ǵasyrǵa deıin de tarıhta talaı oryn alǵan oqıǵa. Álem ádebıetiniń klassıkteri Danıel Defo nemese Lope de Vegalar qoǵamnyń ashý-yzasyn týǵyzǵan eńbekteri úshin túrmege qamaldy, Molerdiń pesalaryn teatr sahnalarynda qoıýǵa birneshe ret tyıym salyndy. Esimderi atalǵan ulylardy sergeldeńge salǵan jaǵdaıdyń Floberdiń basyna da týyp, taǵdyryn tálkek etpe­sine kim kepildik bere alady? Kim? Baspager Maksım Dıýkan da bir páleni ishi sezip, qoǵamdyq mo­raldy qorǵaýshylardyń syrt qalmaıtynyn jazýshyǵa esker­týdeıin-aq eskertti. Aýyzsha aıtyp qana qoımaı, «jaldamaly jeńil arbadaǵy kórinis (onda Emma bar jan-tánimen kóńildesine beriledi) ádeptiń sheńberine syımaıdy» dep, osyndaı sıýjetterdiń kesirinen istiń nasyrǵa shabýy múmkin ekenin túsindirip, dosyna hat ta jazdy.

Senzýra dástúri Fransııada burynnan bar úrdis edi. Kitap bıznesi qarqyn alǵannan beri resmı bılik tarapynan ony retke keltirý isine qatty kóńil bólindi. Qandaı da bir qalamgerdiń týyndysyn basyp shyǵarý úshin anaý-mynaý emes, koroldiń ruq­saty kerek-tuǵyn. Tipti, kitap shyqqan kúnniń ózinde eger de odan din ókilderi óreskel kemshilik tapsa, tarıh úshin 20 danasy ǵana koroldiń muraǵatynda qaldyrylyp, qalǵany túgel otqa tastalatyn.

Kitap paıda ákeletin bıznes­ke aınalǵannan keıin, jolyn tap­qan aılaker kásipkerler ty­ıym salynǵan ádebıetti (saıası, erotıkalyq nemese taǵy da basqa) kórshi elder – Anglııa, Gollandııa, Shveısarııada basyp shyǵaryp elge tasydy. Fransııa memleketi senzýrany aınalyp ótip jatqan bul jolǵa da tosqaýyl qoıǵanda, baspagerler ondaı eńbekterdi jasyryn shyǵarýdyń aıla-áreketine kóshti. Árıne, ol óz kezeginde qara tizimge engen ádebıetke degen oqyr­man suranysyn arttyryp jiber­geni aıtpasa da túsinikti. Qaıt­pek kerek?

Kitapty órteý saıasatynyń tyıym salynǵan ádebıettiń basy­lyp shyǵýyna tosqaýyl qoıa almaı, qaıta kerisinshe, dańqyn asyryp, ony oqýǵa qumartqan eldiń qyzyǵýshylyǵyn arttyra beretinine bıliktiń kózi endi ábden jetti. HIH ǵasyrda Fransııa memleketi kitaptarǵa qoldanylatyn eń qatal úkimdi, ıaǵnı olardy órteý jazasyn amalsyzdan alyp tastap, onyń ornyna eki ret tyıym salynǵan týyndylardyń taratylý múmkindigin shekteıtin zań qabyldady. Fransýz klas­sıgi dúnıege kelip, shyǵar­ma­shy­lyqtyń qyzyǵyna be­ril­gen 1819-1871 jyldary «qoǵam­dyq nemese dinı moralǵa, adam­ger­shilik qaǵıdattaryna zııanyn tıgi­zetin» ádebıet pen beınelerdi nası­hattaýǵa jáne taratýǵa ty­ıym salý isi jeke qujattarmen bekitildi.

Tyrnaq astynan kir izdeı­tinderdiń pıǵylyn jaqsy biletin Maksım Dıýkan beker alańdamapty. Romandy sońyna deıin basyp úlgermegen «Nývelıst de Rýan» jaýapkershiliktiń quryǵynan qutylyp ketti de, al ony tolyq jarııalap, oqyrman nazaryna usynǵan «Revıý de Parıdiń» basyna qaýiptiń qara bulty úıirildi. Lıberaldyq baǵytty ustanatyn «Revıý de Parıge» bıliktegi at­qa­minerler onsyz da qyryn qa­raıtyn. Istiń nasyrǵa shaýyp, bıliktiń emes, buqaranyń talabymen tym erkinsip ketken jýrnaldy japtyrý, olarǵa repressııa jasaý úshin tabyla ketken «keremet» syltaý boldy.

Fransýz jazýshysy Gıýstav Flober, shyǵarmany jarııalaǵan basylym men baspahananyń ústi­nen qozǵalǵan sot isi 1857 jyl­dyń 31 qańtarynda bastalyp, bir aıdan astam ýaqytqa sozyldy. Isti sotqa deıin qulaǵynan súırep jetkizgender romannyń adamgershilikten adalyǵyn,
ıdeal tutatyn birde-bir keıipker­diń joqtyǵyn, ondaǵy sıpattalatyn jalańash shyndyqtyń qoǵamdyq moralǵa zııanyn tıgi­zetinin sóz qylyp, avtordy aıyptady. Sot prosesin baqylaǵan sarapshylar onyń naǵyz sebebi týraly túrli jora­mal jasaıdy. Ataqty Andre Morýa memýarynda bul jó­ninde bylaı dep jazypty: «Shyn mánisinde úkimet jazýshyǵa qarsy is qozǵaı otyryp, jýrnaldy aýyzdyqtaǵysy kelgendikten, bul istiń ádebıden góri, saıası sıpaty basym boldy. Ádebıetshilerdiń bári Floberdiń jaǵynda bolyp, ony qorǵady. О́ıtkeni olar daý­ly istiń jalǵyz Floberge ǵana emes, jazýshylyqtyń taǵdyryna qa­tysy bar ekenin jaqsy bildi». Múmkin, sondyqtan ba eken, dú­nıeni dúrliktirgen is jazýshyny jaýapqa tartýdy kózdegen halyqtyń paıdasyna sheshilgen joq, sot shyǵarmany jazǵan av­tordy da, ony jarııalaǵan baspagerdi de aqtap aldy. Fransýz klassıginiń múddesin qorǵaǵan bilikti de bilimdi advokat Marı-Antýan-Jıýl Senar sýretkerge taǵylǵan aıyptaýlardyń negizsiz ekenin bultartpas derektermen sotta dáleldep shyqty. Eki aıdan keıin roman eki tom bolyp jaryq kórip, oqyrman qolyna tıdi.

«Qalaýyn tapsa qar janady», degendi dana halqymyz qyzyl sózge qyzyqqandyqtan ǵana aıtpaǵan-aý, shamasy. Búkil Fransııany shýlatqan oqıǵadan  keıin qatardaǵy jazýshynyń dańqy dúrkirep, eldiń  «Bovarı hanymdy» oqýǵa degen yntyzarlyǵy burynǵydan beter arta tústi. Romandy basyp shyǵaratyn júziktiń kózinen ótetin pysyq kásipker de aıaq astynan tabyla ketti. Mıshel Levı esimdi isker baspager kitapty bes jyl qatarynan basý quqyǵyn avtordan satyp alyp, jazýshymen kelisim-shartqa otyrdy. Aqshanyń ıisin alystan sezetin, túlki zamandy tazy bolyp shalýdyń amalyn biletin aılaker esebinen qatelesken joq. Romannyń alǵashqy tırajy qumǵa sińgen sýdaı kózdi ashyp-jumǵansha joq bolyp, baspa bir jyl ishinde birneshe ret kitaptyń qosymsha tırajyn shyǵaryp mol tabysqa keneldi de qaldy. Azaıýdyń ornyna, kerisinshe kitapqa degen suranystyń ulǵaıa túskeni sonshama, baspager 1862, 1866, 1868 jyldary «Bovarı hanymdy» qaıta-qaıta jaryqqa shyǵardy.

«Altyn kórse, perishte joldan taıady». Al, Mıshel Levı perishte emes, bas paıdasynan basqa eshteńeni oılamaıtyn, shyq bermes Shyǵaıbaıdyń tap ózi. Kitaptyń arqasynda  aqshanyń astyna kómilip qalǵanyna qaramastan shyǵarma avtoryna qaıyrshynyń qolyna ustatyn sadaqadaı bolmashy tıyn-teben ǵana berdi. Eldiń qulaǵyn shýlatqan oqıǵadan keıin de Floberdiń kózi tiri kezinde «Bovarı hanym» Fransııada úsh ret qaıta basyldy. Biraq, birneshe márte qaıta basylyp, qalyń oqyrmandardyń suranysyn molynan qanaǵattandyrǵanyna qaramastan, ádebıetshiler shyǵarmanyń shyn mánisindegi shedevr ekenin moıyndaǵysy kelmeı biraz bultaqtady.

1857 jylǵy 4 mamyrda  «Monıtor» gazetinde jaryq kórgen belgili fransýz synshysy Sh.O. Sent-Bevtiń maqalasynan keıin ǵana jylymyqtyń jeli esip, seń qozǵaldy. О́z maqalasynda ol romanǵa jaqsy baǵa berdi. Soǵan qaramastan, ashý-yzasy tarqamaı qoıyp, raıynan qaıtysy kelmegen halyq  sottaǵy aıtylǵan aıyptaýlardy totyqustaı qaıtalaýdan jalyqpady.

Báriniń de tóreshisi – uly mártebeli ýaqyt. Jyldar ótken saıyn  synaýshylardan góri, romannyń ereksheligine nazar aýdaryp jazýshyny qoldaýshylardyń qatary qalyńdaı tústi. Bárinen buryn Floberge shyǵarmanyń tereńdigin jaqsy túsinip, óz oıyn bildirgen Sharl Bodlerdiń maqalasy qatty unady. Taǵy birneshe jyldan keıin ataqty Emıl Zolıa «Gıýstav Floberdiń «Bovarı hanymynyń» dúnıege kelýimen ádebıettiń jańa dáýiri bastaldy» dep romannyń óz zamanynyń eń kemel týyndysy ekenin moıyndap, aıdaı álemge jar saldy.

                                                      ***                                                

Kitaptyń da adam ómirine uqsaıtyn óz taǵdyry bar. Baspahanadan ısi burqyrap shyǵa salysymen bir kitaptar jóninde lezde jaqsy pikir qalyptasady. Jurt  jyly qabyldap, ádebıetshiler zerttep, synshylar qııýyn kelistirip aıaǵyn jerge tıgizbeı kókke kóterip, aýzynyń sýy quryp maqtap, tamsanyp, ár sóziniń maǵynasyn taldap maqalalar jazǵan ondaı týyndylardyń taǵdyry keıde adam ómirindeı ǵana qysqa bolady.

Joly aýyr bolǵan keıbir kitaptardyń taǵdyry qalypqa sımaı, sheńberden shyqqysy kelip azap shekken aqyndardyń  aıanyshty  ǵumyryn eske túsiredi. Dúnıege kele salysymen qoǵamnyń ashý-yzasyn týǵyzǵan  ondaı kitaptardy oqýǵa qatań tıym salynady, keıde tipti, otqa jaǵylady. Ondaǵan jyldar ótkennen keıin ǵana onda aıtylǵan kórkemdik shyndyqtyń ómiri eskirmeıtini moıyndalyp, baǵy ashylǵan kitaptardyń ekinshi – máńgilik ǵumyry bastalady. Floberdiń «Bovarı hanym» romany - máńgilik ǵumyry jalǵasyp kele jatqan sondaı sırek kitaptardyń soıynan.

Kúıeýiniń kózine shóp salǵan áıelder jóninde Floberge deıin de júzdegen kórkem shyǵarmalar jazyldy. Oı súzgisinen ótkizip, aqyl tarazysyna salsańyz fransýz klassıgi óz romanynda qoǵamnyń namysyna qamshydaı tıetindeı  pálendeı eshteńe aıta qoımaǵan syńaıly. Bar-joǵy mahabbatqa turaqsyz bıkeshtiń ólimmen aıaqtalatyn aıanyshty taǵdyryn sýretkerlik sheberlikpen baıandap berdi. Onda turǵan ne bar? Tyrnaq astynan kir izdeseńiz ataqty Merıme, Balzak, Stendal, Zolıalardan odan júz ese soraqy, «qoǵamdyq moralǵa qaýip tóndiretin» týyndylardy qınalmaı tabasyz. «Aty shyqpasa jer órteýge» daıyn shýyldyqtardyń tıisetin  tanymal tulǵa tappaǵandaı, kórkem prozadaǵy tuńǵysh qadamy óte sátsiz bolǵan Floberdiń jaǵasyna  jarmasyp, isti sotqa jetkizýin qarasaıshy.

Daý órtteı órshigenge deıin «Bovarı hanymnyń» avtoryn eshkim tanymaıtyn,  sottan keıin, ony Rýan men Parıj túgil, búkil Fransııada bilmeıtin pende qalmady. Jurttyń bári kitapty satyp alyp oqyp, fransýz qoǵamyn sumyraı etip kórsetken sýretkerdi atarǵa oq taba almaı qınalyp, zyǵyrdany qaınady.

Ákem-aý, kórkem shyǵarma degenimiz bar-joǵy qalamger qııalynyń jemisi ǵana emes pe? О́nerde avtordyń dúnıege ákelgen týyndysy arqyly aıtqysy kelgen óz shyndyǵy bolady. Eger ony qabyldaı almasańyz kitapty oqymaı-aq qoıyńyz. Sony isteý de qıyn ba, táıiri?

«Ittiń qoryǵan jerge ósh keletinin»  qarasaıshy. Oqyrman áli jyǵa tanı qoımaǵan jazýshy kitabyna degen tap osyndaı qomaǵaı suranys Fransııa tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan jaǵdaı. Romantızm mektebiniń ókili, aqyn, jazýshy, jýrnalıst, ári synshy Teofıl Goteniń aıtýynsha, Flober jańa týyndysy arqyly ózderiniń shyn mánisinde kim ekenin múlde bilmeıtin, zııalylyqtyń maskasyn kıgen aqsúıekterdiń zymııan bolmysyn  aıaýsyz áshkereledi.

Romanǵa taǵylǵan aıyptaýlardyń alynyp tastalǵanyna qaramastan, oǵan  shúıligýshilerdiń qatary azaıýdyń ornyna, qaıta jyl ótken saıyn jańbyrdan keıingi sańyraýqulaqtaı kóbeıe tústi. 1888 jyly «Qyraǵylardyń ulttyq qaýymdastyǵy» oqyrmandy azǵyndyqqa úndeıtin týyndyny jaqtaýshylardy jazǵyryp, joǵary bılikten senzýralyq zańnamany qataıtýdy surady. Floberdiń romanyn jaryqqa shyǵarǵan aǵylshyn baspagerine aıyppul salynyp, densaýlyǵyna qaramastan tórt aıǵa túrmege qamaldy. 1893 jyly Amerıka qaýymdastyǵy tuńǵysh ret dúnıejúzindegi kitaphanalar men onyń bólimshelerine arnalǵan bes myń ataýdan turatyn kitaptardyń anyqtamasyn jasap, ol, tizimge uly jazýshynyń birde-bir dúnıesin engizbeı tastady. Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin aıtsaq, fransýz klassıginiń álemge tanylýyna taýdaı tosqaýyldar qoıylyp, «Bovarı hanymdy» eldiń qolyna tıgizbeý úshin astyrtyn áreketterdiń bári iske qosyldy.

Qoǵamnyń narazylyǵyna, bıliktiń synyna  qaramastan aty-shýly romandy oqýǵa degen eldiń yntyzarlyǵy artyp, suranys kóbeıe tústi. Shyǵarmany jamandaǵan, odan qandaı da bir min tapqan saıyn ony oqýǵa qyzyqqan halyq qara ormandaı kóbeıe berdi. Floberdiń jańa shyǵarmasy Reseı zııalylarynyń da nazarynan tys qalǵan joq. 1857 jyly «Sovremennık» jýrnaly «Shetel jańalyqtary» bóliminde osy romannyń fransýz basylymdarynda shyǵyp jatqany týraly súıinshi jańalyqty jarııalady. «Rýsskıı vestnık» te shyǵarmanyń oqıǵasyn mazmundap berip, fransýz qoǵamyndaǵy izgiliktiń kúıregenin ashyna jazdy. Al, «Otechestvennye zapıskı» basylymynda tuńǵysh ret «Bovarı hanymǵa» arnalǵan materıal shyqty. Biraq, shetel ádebıetine sholý jasaǵan K.Shtahel romandy synap, Floberdiń dılletant ekenin dáleldep, kitapqa degen oqyrman suranysynyń kóbeıe berýiniń sebebin «Bovarı hanymǵa» baılanysty bolǵan sot prosesimen baılanystyrdy. Alaıda,  eki jyldan keıin jýrnal raıynan qaıtyp romandy joǵary baǵalady. «Bul rasynda da tańǵajaıyp roman; Rableden basqa fransýz jazýshylarynyń birde-bireýi Flober sııaqty bizge tap osyndaı kemeldengen týyndyny usyna alǵan emes... Fransýz synshylary men fransýz qoǵamy bul týyndyǵa laıyqty baǵasyn bere almaı otyr», - dep jazyldy onda jaryq kórgen maqalada.

«Vestnık Evropy» basylymy da romandy maqtap,  orystyń klassık jazýshysy I.S.Týrgenevtiń «Bovarı hanym» jańa fransýz ádebıetiniń eń ozyq týyndysy» degen sózderin mysalǵa keltirdi. 1858 jyly uly sýretkerdiń týyndysy orys tiline tárjimalandy. 1881 jyly jańa aýdarmasy jasalyp, jeke kitap bolyp shyǵyp, oqyrmanǵa jol tartty. 

Mine, sodan beri attaı bir ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. Jazýshynyń júıkesin juqartyp romandy jer-jebirine jetip dattaǵan danyshpandardyń da, qoǵamdyq moralǵa zııan tıip ketpeýdin qamyn oılap alańdap, kitapty shyǵarýǵa kedergi keltirgen sheneýnikterdiń de, túrli qaýymdastyqtar men qoǵamdastyqtardyń da tarıhta izi qalǵan joq. Adamzattyń ortaq qazynasyna aınalǵan «Bovarı hanym» bolsa álemniń barlyq tilderine aýdarylyp, dúnıejúziniń bedeldi baspalary jyl saıyn romandy kitap qylyp shyǵaryp, áli kúnge deıin ol bizben birge ómir súrip keledi. Shyǵarmanyń jelisi boıynsha sahnalanǵan dramalyq qoıylymdar qanshama.

 Bir aıta keterligi kózi tirisinde óz romanynyń sahnalanýyna Flober úzildi-kesildi qarsylyq tanytty. Ataqty jazýshy, ári akter Anre Monege de kórkemdik tabıǵatyna nuqsan keltiresiń dep, shyǵarmasyn sahnalaýǵa ruqsat etpeı qoıdy. Fransýzdardyń ǵana emes, kórkem prozadaǵy álem ádebıetiniń jańa kezeńin bastap bergen uly jazýshy dúnıe salǵannan keıin ǵana 1906 jyly «Bovarı hanym» sahnalanǵanymen, kórermen kóńilin qanaǵattandyrmady. 1936 jyly Parıjdegi Monparnas teatrynda spektakldiń jańa qoıylymy ótti. Sońǵy on jyl ishinde ǵana shyǵarmanyń jelisi  boıynsha birneshe kórkem fılm túsirildi.                                         

                                                          ***

 Ádilin aıtsaq, «Bovarı hanym» esińdi alyp, eliktirip áketetin tańǵajaıyp oqıǵadan da, qyzyǵýshylyǵyńdy týǵyzatyn keremet sıýjetten de ada týyndy. Sózimizdiń shyndyǵyna eldiń kózin jetkizý úshin kólemi kere qarys romannyń mazmunyn qysqasha tápsirlep bergendi jón sanadyq.

Romandaǵy negizgi  oqıǵanyń órbýi fermer Rýonyń aıaǵyn syndyryp alyp, úıine kelgen jas dáriger Sharl Bovarıdiń onyń qyzy Emmamen tanysatyn sátinen bastalady. Sháshi de, kúlimdegen kózi de kómirdeı qap-qara, qyzyl shyraıly sylqym bıkeshti unatpaý múmkin emes edi. Fermerdiń  jaraqaty aýyr bolmasa da súıkimdi qyzyn bir kórý úshin dáriger syltaý taýyp oǵan qaıta-qaıta kelýin toqtatpaıdy. Kúıeýiniń bóten bireýdi unatyp qalǵanyn sezgen áıeli qyzǵanyshtan jarylyp kete jazdaıdy.

Kenetten áıeli qaıtys bolyp Sharl súıgenine qosyldy. Enesi jańa túsken kelinin salqyn qabyldap, jaqtyrmady. Emma úı sharýasyna pysyq eken. Al, baqyt qusyn qolyna qonǵyzǵan dárigerdiń qýanyshyn sózben aıtyp berýge til qudireti jetpeıdi.  

Áıtkenmen, Emmanyń kóńil-kúıi qobaljýly. Úılengen kezde durys tańdaý jasaǵanyna senimdi bolǵan sulýdyń kóńiline kúmán tyǵylyp, shyqpaı qoıǵanyn qarasaıshy. Sıqyrly áýendeı sezimińdi baýrap alatyn romandardy ynty-shyntysymen berilip oqıtyn bıkesh ońasha qalǵanda júregin eljiretken shyǵarmalardaǵy sýretteletin sándi saraılardyń birinde turyp, aqylyna kórki saı azamatpen ómirde qol ustasyp júrýdi qııaldaıtyn, názik júregin jandyryp jiberetin sulý da, kúshti sezimderdiń tasqynyn ańsaıtyn. О́mir shyndyǵy qııalyn nurlandyrǵan  álemnen múlde ózgeshe bolyp shyqqany qandaı ókinishti.

Árıne, Qudaı qosqan qosaǵy óte meıirimdi, aqkóńil, eńbekqor jan. Biraq boıynda qaısarlyq túgil, naǵyz erkekke tán kesek minezdiń juǵyny da qalmaǵan. О́z oıy joq, sózi sylbyr, ynjyq, eshteńeni uqpaıtyn, esh nárseni qalamaıtyn, mansapqa da, baılyqqa da umtylmaıtyn qońyrtóbel tirligine dán rıza kóptiń biri.

Munar muńnan aryla almaı júrgen kóńilsiz kúnderiniń birinde Emmanyń ómirinde erekshe oqıǵa boldy. Jubaıy dáýleti tasyǵan  markızdi emdep, ol Bovarılerdi saltanatty saraıynda ótetin balǵa qonaqqa shaqyrdy.

Sol kúni at shaptyrymdaı ásem zaldardy aýzynyń sýy quryp tamashalap, ataqty qonaqtarmen tanysyp, kózdiń jaýyn alǵan san-alýan gúlderdiń hosh ıisinen sanasy tumandanǵan ádemi kelinshektiń kóńil-kúıi tátti sezimniń qushaǵynda balqydy. Umytylmas áser syılaǵan keshte ol Parıjge ketip bara jatqan vıkontpen vals bıledi.

Janyn jadyratqan jaqsy keshten keıin ol taǵy da bir osyndaı shaqyrýdyń bolýyn sarǵaıa kútkenimen, úkilegen úmiti aqtalmady, ómir qalypty arnasyna túsip, baıaǵy eski baǵytymen zymyrap aǵa berdi. 

Súreńsiz tirshilikten jalyǵyp, jany jabyrqaǵan ol  kenetten syrqattanyp, júreginiń soǵýy jıilep, tunshyǵyp, qurǵaq jótel mazalap, boıynda enjarlyq paıda boldy. Sary ýaıymǵa salynǵan jubaıy bul jaqtyń aýa raıy áıeliniń densaýlyǵyna jaqpaǵanyna kózi jetip,  basqa bir eldimekenge kóshýdiń qamyn qarastyrýǵa kirisip ketti. Jer aıaǵy keńip, kóktem shyǵa salysymen Sharl aıaǵy aýyr áıelin alyp Rýan mańyndaǵy Ionvıl qalashyǵyna qonys aýdardy.

Jas jubaılar qonys tepken jańa meken burynǵydan da beter súreńsiz óńir bolyp shyqty. Ortalyq alańǵa belgili bir ýaqytta únemi jupyny páýeske toqtaıtyn. Qala turǵyndary bir mezgilde tosap qaınatyp, keler jyldyń qamyna kirisip ketetin. Shaǵyn qaladaǵy oqıǵalardyń bárin jurt lezde bilip qoıyp, ósekteı jóneletin.

Amal neshik, bir kúnde bóten qoǵamnyń jańa múshesine aınalyp shyǵa kelgen Bovarıler otbasynyń aralasatyn kisileri túrinen ózimshildiktiń belgisi baıqalyp turatyn dárihanashy Ome myrza, mata satýshy Lere myrza, din qyzmetshisi sııaqty birneshe adam ǵana boldy. Tek, notarıýstyń kómekshisi aqquba júzdi jıyrma jastaǵy sypaıy jigit Leon Dıýpıýı ǵana ózgelerge uqsamaıtyn. Ol kitap oqyǵandy jaqsy kóretin, sýret salatyn, pıanıonda da oınaıtyn. Alǵash kórgen sátten-aq jas jigitti  Emma unatyp qaldy. Jalǵyzdyq pen zerigýden azap shekken ekeýi bir-birine muńyn shaǵyp, maýqyn basyp, kóńilsizdiktiń tumanyn sál seıiltken tárizdi.  

Emma ul súıgisi keldi, biraq, qyz tapty. Atyn Berta qoıyp, kútýshi áıeldiń qolyna berdi. Kóńilsiz tirshilik jalǵasyp jatty. Ákesi kúıeý balasy men qyzyna jyl saıyn kóktemde bir kúrketaýyq jiberip turdy. Keıde olardyń shańyraǵyna ysyrapshyl kelinin jaqtyrmaıtyn enesi de bas suǵyp qalatyn. Leonmen syrlasý ǵana jas kelinshektiń janyn jadyratatyn jalǵyz jubanyshy boldy.

Boıynda kúsh-qýaty tasyǵan seri jigit te Emmaǵa ǵashyq edi, basy bos emes áıelge ishindegi lapyldaǵan ottaı sezimin bildire almaı qatty qınaldy.  Leonnyń  kózine myna sulý sonaý bir alystaǵy,  qansha sozsań da qolyń jetpeıtin qııaldyń bıik aspanyndaǵy armandaı bolyp elestedi. Biraq ol ońasha qalǵanda jas kelinshektiń de ózi týraly jıi oılap, armannyń aq teńizine shomylyp júrgenin qaıdan bilsin. 

Leon oqýyn jalǵastyrý úshin Parıjge ketip qaldy. Ol qalaǵa attana   salysymen Emmanyń jany jabyrqap, taǵy da kúızeliske ushyrady. Bola almaı qalǵan baqyty týraly jelimshe jabysqan oılar ony kemirip, janyn jegideı jep jatty. Kóńilin kóterý úshin Lereniń dúkeninen jańa zattar satyp aldy.

Lere óte pysyq, zymııan saýdager bolatyn.  Sulý bıkeshtiń qymbat zattarǵa  jany qumar ekenin jaqsy biletin ol únemi oǵan neshe túrli buıymdardy usynyp, jas kelinshekti qaryzǵa belshesinen batyrdy. Áıeliniń moınynda bereshegi bar ekenin otaǵasy bilmeıtin.

Sharldyń úıine bir kúni qyzmetshisin qaratý úshin pomeshık Rodolf Býlanshe bas suqty. Bir kórgennen-aq ol Emmany unatyp qaldy. Uıalshaq Leondaı emes, otyz úsh jastaǵy boıdaq Rodolf ózine senimdi, názik jandylardyń júregine jol tabýdyń tásilin jaqsy biletin - tájirıbeli erkek.

Rodolf jalǵyzdyqtan jany jabyrqaǵan qııalı áıeldiń basyn tez aınaldyryp aldy, aqyr sońynda Emma kúıeýiniń kózine shóp salyp, bireýdiń  kóńildesine aınaldy. Boıynda qumarlyq sezimi tutanyp, ǵashyqtyq jylanyna arbalǵan áıel úshin qupııa kezdesýler ómiriniń jalǵyz maǵynasy boldy. Qııal patshalyǵyndaǵy naǵyz batyrlarǵa tán kesek minezderdiń bárin de ol kóńildesiniń boıynan tapqandaı qýanyp, arman saǵymnyń ishinde boranda qalǵan kúshikteı adasty. Rodolftan ózin máńgilik súıip ótetini, kerek bolsa janyn qurbandyqqa shalýǵa  daıar ekenin  aıtyp sert berýin talap etti. Kóńil-kúıi romantıkalyq sezimderdiń tuńǵıyǵynda tunshyqqan jan aqyl-esin joǵaltyp, kúıeýine bildirmeı Lereden qymbat zattardy qaryzǵa alyp Rodolfqa baǵaly syılyqtar jasady.   

Naǵyz mahabbatty ańsap jany alasurǵan áıel boıyndaǵy qumarlyq jalyny órshigen saıyn Rodolftyń sezimi kerisinshe sýı berdi. Betiniń qyzyly bar urǵashy kórse ózin ustaı almaı qalatyn ol aramdyǵy joq ańqaý, aýzyn ashsa júregi kórinetin aqkóńil Emmany shynymen de unatatyn. Biraq jeke basynyń tynyshtyǵy men abyroı-bedelin bárinen joǵary baǵalaıtyn. Al, kúıeýi bar qatynmen  baılanys mansapqumar erkektiń bedeline nuqsan keltirýi ábden yqtımal. Onyń ústine Emma da sońǵy kezderi múlde saqtyqty umytyp, Rodolftyń qaıta-qaıta eskertý jasaýyna týra keldi. Tipti, sabaq bolsyn dep, qatarynan úsh ret ýaǵdalasqan jerdegi kezdesýge kelmeı qoıdy. Sodan keıin Emma namystanyp, kónbis kúıeýin nege súımeıtinin oılanyp, ony jaqsy kórýge tyrysqanymen esh nátıje shyǵara almady. Al, dárihanashynyń kesirinen bolǵan bir oqıǵadan keıin óz kúıeýin ıttiń etinen jek kórip ketti.

Dárihanashy Ome myrza Ionvıldegi progresti jaqtaýshylardyń biri bolyp sanalatyn. Únemi ǵylymdaǵy jańalyqtardy baqylap, «Rýon shamshyraǵy» gazetine maqalalar da jazatyn. Ne túlen túrtkeni belgisiz, bir kúni aıaqqa jasalatyn jańa ota týraly oqyp, ony Ionvılde iske asyrýǵa bolatyny  týraly oı Omeniń basyna kirip alyp, shyqpaı qoıdy. Kúni-túni maza bermegen jelimshe jabysqan oıyn ol Sharl men Emmaǵa aıtyp, olardy azǵyryp, bir kúnde baıyp ketýge bolatynyna sendirip, aqyry ekeýin de kóndirdi. Otandyq ǵylymdaǵy buryn-sońdy bolmaǵan jańa otany ózine jasatýǵa, tabany qısyq bolyp týǵan at kútýshisi kelisim berdi.

Otany jasap bolǵannan keıin qalaı baıyp ketetinderin oılaǵan erli-zaıyptynyń qýanyshtan júrekteri jaryla jazdady. Kesh batqanda tósekte jatyp syrlasyp, san-alýan josparlar qurdy.

Bes kúnnen keıin at kútýshiniń jany qysylyp qınalyp, aıaǵy irińdeı bastady. Jan tapsyrýǵa sál qalǵan baıǵusty qutqarý úshin amalsyzdan jergilikti jerdegi belgili dárigerdi shaqyrýǵa týra kelip, ol osy otany jasaǵandardyń bárin qarǵap-silep, aýrýdyń aıaǵyn tizesine deıin kesip tastady.

Sharl ne isterin bilmeı toryǵyp, Emma uıattan jerge kirip kete jazdady. Shybyn jany shyrqyraǵan at kútýshiniń quıqa tamyryńdy shymyrlatatyn jan túrshiktiretin zarly aıqaıyn qala halqynyń bári estidi. Kúıeýiniń qolynan túk kelmeıtin músápir ekenine Emmanyń endi ábden kózi jetti. Sol kúni keshke ol taǵy da Rodolfpen kezdesip, ekeýiniń bir-birine degen yntyzarlyǵy qaıta oıanyp, burynǵy ashý-yzalary aıqasqan qushaqtarynyń ystyǵynda kóktemgi qardaı erip ketti.

Endi ol kúıeýin tastap, ashynasynyń eteginen ustap bul jaqtan birjola ketýdi armandap, súıiktisiniń aıaǵyna jyǵylyp, jalynyp-jalbarynyp ony qashýǵa kóndirgendeı boldy. Ekeýi qalaı qashatyndaryn oılastaryp jospar qurdy. Emma tiri janǵa bildirmeı saýdager Leredan shekpen, chemodan men jolda kerek bolatyn usaq-túıekterge tapsyrys berdi. Alaıda, kenetten Rodolf oıynan aınyp qalyp, Emmamen qarym-qatynasyn birjola úzýge bel býyp, kóńildesine bir tilim qoshtasý hatyn jazyp, tez arada tabanyn jaltyratty.

Emma taǵy da syrqattanyp qaldy. Kúıeýi qyryq úsh kún boıy mıynyń qabynýy bastalǵan áıeliniń qasynan ketpedi. Kóktemge taman ǵana Emmanyń beti beri qarap, densaýlyǵy túzele bastady.

Endi ol myna dúnıedeginiń bárine de nemquraıly qaraıtyn boldy. Qaıyrymdylyqpen aınalysyp, Qudaıǵa qulshylyq etýge nıettendi. Dál osy kezde Rýanǵa ataqty tenor gastrolmen kelip jatqan-tuǵyn. Dárihanashynyń keńesine qulaq asqan Sharl kóńilin sergitý úshin jubaıyn teatrǵa apardy.

Valter Skottyń «Lamemýr qalyńdyǵy» romanynyń jelisi boıynsha jazylǵan  Donısettıdiń «Lıýchııa de Lamemýr» operasyn uıyp tyńdaǵan Emma jalǵan dúnıeniń bárin umytyp ketti. Eń sońynda qaıtys bolatyn Lıýchııanyń jan kúızelisinen ol óz basyndaǵy tarqamaı qoıǵan qaıǵy-qasirettiń bultyn  kórgendeı áser aldy. Úzilis kezinde Emma kútpegen jerden Rýanda tájirıbe jınap jatqan Leonmen kezdesip qaldy.

Ýaqyt qandaı zymyran! Ekeýiniń bir-birin kórmegenine úsh jyl zaýlap óte shyǵypty. Úsh jylda Emma qatty  ózgergen, biraq, Leon da burynǵydaı uıalshaq jigit emes. Kezinde unatqan áıeldiń júregine qalaı shoq salýdyń amalyn izdegen ol Lagardıdi tyńdaý úshin Bovarı hanymnyń taǵy da bir kúnge Rýanda qala turýyn ótine suraıdy. Áıeliniń densaýlyǵyn oılaǵan Sharl onyń bul usynysyn qyzý qoldap, Ionvılge jalǵyz attandy.

Amal neshik, Emma taǵy da bireýdiń kóńildesi bolyp, taǵy da kúıeýin aldap, aqshany sýsha shashty. Beısenbi saıyn mýzykadan sabaq alamyn degen syltaýmen Rýanǵa ketip, Leonmen qonaqúıde kezdesip turdy. Aılaker Lere osy kezde Emmadan qaryzyn qaıtarýyn tabandy túrde talap ete bastamaǵanda  ekeýiniń arasyndaǵy mahabbat dramasynyń áli qansha jylǵa sozylaryn bir Qudaı biledi.

Qol qoıylǵan vekselder boıynsha qomaqty somma jınalyp qalypty. Is nasyrǵa shapsa Bovarıler otbasyna búkil dúnıe-múlikterinen aıyrylý qaýpi tónip tur.

Sýǵa ketken tal qarmaıdy. Ne isterin bilmeı alańdap basy ábden qatqan áıel Leonnan kómek surady. Qorqaq Leon járdemdespek túgil ony aldap, qashyp ketti. Notarıýstan da, ınspektordan da qaıyr bolmady. 

Mine osy kezde onyń esine Rodolf tústi. Aptyǵy basylǵan burynǵy kóńildesiniń qaıtyp oralǵanyn ol biletin. Degenmen, ony kórgende qatty qýanǵandaı syńaı tanytqan Rodolf, qandaı maqsatpen Emmanyń ózin izdep kelgenin estigende kúrt ózgerip «Mende ondaı aqsha joq» dep súıiktisiniń betin birden qaıtaryp tastady.

Rodolftyń shirigen baı ekenin jaqsy biletin Emma jyndanyp kete jazdady. Úmitiniń bári tasqa soǵylyp, byt-shyty shyǵyp qırady. Ári qaraı ómir súrýde esh maǵyna qalmady. Ádemi ómirdi ańsaǵan ony endigi qalǵan ǵumyrynda jek kóretin kúıeýimen birge árkimniń esigine telmirip, myna jalǵannan qaıyrshy bolyp ótý baqytsyzdyǵy kútip tur. 

Dúnıeden ábden túńilgen Emma úıine ázer jetip ý saqtalǵan qańyltyr qalbyrdy taýyp alyp, un sııaqty untaqtan asap-asap aldy. Ý ishken áıel birden emes, birneshe kúnnen keıin, qatty qınalyp dúnıe saldy. 

Áıeliniń qazasy jany jibekteı názik Sharldi qatty kúızeltip jiberdi. Al, Rodolf pen Leonnyń áıeline jazǵan hattaryn taýyp alý oǵan bárinen de aýyr tıip, júregin jazylmastaı etip jaralaǵan soqqy boldy. Saqal-murty ósip ketip, ústi-basy kir-kir bolyp kóshe kezgen ol óksip-óksip jylaýdan kóz ashpady. Kúnderdiń bir kúninde ol da aýladaǵy sákilerdiń birinde Emmanyń bir ýys sháshin qolyna qysqan kúıinde jan tapsyrdy.

Kishkentaı Berta áýeli ájesiniń, ol qaıtys bolǵannan keıin apasynyń qolynda tárbıelendi. Emmanyń ákesi de ómirden ótti. Kók tıyn aqshasyz qalǵan Berta toqyma fabrıkasyna jumysqa turdy. Leon óte sátti úılendi. Lere jańa dúken ashty. Dárihanashy armanyna jetip, Qurmetti legıonnyń ordenimen marapattaldy.  

                                          ***        

Qosh. Sonymen, shyǵarmany taldaý barysynda kerek bolatyn mańyzdy detaldardy umytyp ketpeý úshin «Bovarı hanymdy» osymen úshinshi márte bas almaı oqyp shyqtyq. Tuńǵysh ret kólemi tórt júz betten asyp ketetin nán kitaptaǵy baıandalatyn oqıǵalarmen mektep qabyrǵasynda tanystym. Stýdent kezimde «Shetel ádebıeti» páninen emtıhan tapsyrýǵa daıyndalǵanymda oǵan taǵy da kóz qyrymdy salýyma týra keldi. Endi mine Gıýstav Floberdiń shyǵarmashylyǵy jóninde úlken eńbek jazýǵa nıettenip, romanda baıandalatyn ár epızodty qadalyp zerttep, músindegen ár keıipkeriniń júris-turysyn, minez-qulqyn, sóıleý mánerin oısha saralap, syrtqy fabýlasyna, kompozısııalyq qurylymyna, stıline shuqshıyp,  sıtýasııa jasaý sheberligi men narratologııalyq (áńgimeleý) tásilin zerdelep, polıfonııalyǵyna (kóp daýystylyq) basa nazar aýdaryp, oqıǵalary oıymda kóbeıtý kestesindeı jattalyp qalǵan týyndymen tereńirek tanysyp jatqan jaǵdaıym bar.

Realıstik prozany damytýǵa umtylǵan órkenıetti elderdiń bárinde de «Bovarı hanym» jan-jaqty talqylanyp, júzdegen kitaptar men myńdaǵan maqalalar jaryq kórgenimen, ókinishke qaraı, bizdiń ulttyq ádebıetimizde osy romannyń ereksheligin egjeı-tegjeıli taldaǵan eńbekter áli kúnge deıin jazylǵan joq. Kózge kórinip turǵan osy olqylyqtyń ornyn toltyrý maqsatynda, mıllıondaǵan oqyrmandardyń júregine jol tapqan týyndynyń jumbaǵyn izdep, ony maıyn tamyzyp talqylaǵan álem ádebıetiniń múıizi qaraǵaıdaı danyshpandary  Emıl Zolıa, Alber Tıbode, Andre Morýa, Somerset Moem, Dmıtrıı Merejkovskıı, Vladımır Nabokovtardan bastap, jiligin shaǵyp taldaǵan T.V.Grýdkına, O.Eremenko, Z.Zenkın, A.Ivashenko, O.Polovınkına, A.Pýzıkov, B.Reızov, M.Teplınskıı, taǵy da basqa  ǵulamalardyń eńbekterin de nazardan tys qaldyrmaı sholyp shyqtyq. Shamamyz jetkenshe, qolymyzdan kelgenshe endi biz de sol jumbaqty tabýǵa áreket etip kórmekshimiz.

Jaryq kórgenine júz elý jyldan assa da áli kúnge deıin dúnıejúziniń bedeldi baspalarynyń osy kitapty qaıta-qaıta shyǵaryp, ony jurttyń qumartyp oqı berýleriniń qupııasy nede? Shynaıylyǵy men shynshyldyǵynda ǵana desek qatty qatelesemiz. Júz jerden Flober áýlıe bolsa da fransýz ádebıetiniń altyn ǵasyryn jasaǵan Vıktor Gıýgo, Prosper Merıme, Aleksandr Dıýma, Fransýa-Rene de Shatabrıon, Alfons de Lamartın, Jerar de Nerval, Sharl Node, Alfred de Mıýsse, Teofıl Gote, Alfred de Vını, aǵaıyndy Gonkýrlardyń prozasynda ondaı qasıetter joq dep aıtýǵa aýzymyz barmaıdy. Al, sońyna atan túıege artatyn júk bolarlyq  ádebı mura qaldyrǵan Stendal, Balzak pen Mopassandardyń tom-tom kitaptaryn qaıda qoıamyz, sonda? Ertegideı ádemi  ómirdi ańsaǵan ushqalaq qatynnyń ony  ólip-óship súıgen kúıeýine opasyzdyq jasap, tirnektep tapqan tıyn-tebenin kóńildesterine shashyp, aqyr sońynda barlyq názik úmiti shirigen jipteı úzilip, ózine qol salyp ólýi de jurt sonshama elirip, bas almaı oqıtyndaı, qyzyq oqıǵa bolǵany ma?

«О́zine de sol kerek. Saýap!», dep kóńili kónshigendeı masattanar edi, qoǵamdyq moralǵa zııan tıip ketýden qaýiptenetin  HIH ǵasyrdaǵy Fransııanyń aqsúıektik ortasynda tárbıelengen  «mádenıetti» oqyrmany ondaıda. Sosyn kitaptan alǵan ýytty áserinen uzaq ýaqyt aryla almaı oı teńizine batyp, kúndelikti tirshilikte istep júrgen «tátti» qylmystary esine túsip, Emmany qý nápsisiniń jemi qylǵan sumyraı keıipkerlerdiń is-áreketinen óziniń esh oılanbastan jasap júrgen zymııan tirligin  aınadaı kórgendeı qýystanyp, kóńili nildeı buzylyp, yzadan jarylardaı bulqan-talqan ashýlanar edi.

«Eldiń kóńiline qaramaı, keıipkeriniń jan syryn túk qaldyrmaı aqtaryp, ózinshe, zalym qoǵamnyń tamyryn tereńge jibergen  búkil qylmysyn qoparyp, jalańashtap tastaǵandaı bolǵan, mynaý Flober degen qaıdan shyqqan danyshpan ózi? Eshkimdi aıamapty. Erkegin de, urǵashysyn da masqaralap, tipti, búkil qoǵamdy shytyr jegen sıyrdaı qylypty. Bul ne sumdyq? Ne degen betimen ketken bassyzdyq?

Aqsúıekter - alaıaq, zııalylar – zymııan, asqar taýdaı ákelerimiz baqýatty erkek kórse jalǵyz qyzyn sonyń eteginen ustata salýǵa asyqqan - toǵysharlar, al, abzal analarymyz bolsa balasynyń baqytyn oılaǵannan góri, baılyqqa qunyqqan - dúnıeqońyzdar. О́zge túgil, ózi sııaqty jazýshylardy da ońdyrmapty. Eger de Flober tom-tom romandardy balalatyp, qara ormandaı oqyrmandarynyń sezimin baýraǵan tanymal talant bolsa – áńgime basqa. Álde, qalamy sırek jorǵalaıtynyna qaramastan, áli kúnge deıin bir jaqsy dúnıe týǵyza almaǵan aqymaq atyn shyǵarǵysy kelip, urynarǵa qara tappaı júr me?

«Bovarı hanymdy» oqysań quddy Emmanyń ólimine romantıkalyq romandardy ermek qylyp, sanasynda munarlanǵan saǵym armany men naǵyz ómirdiń ara-jigin ajyrata almaı qalǵan qııalı qatynnyń ózi emes, bizdiń bárimiz kináli sııaqtymyz. Bárimiz. Shynymen de myna elde aqylyna sáýle qonǵan adam qalmaǵany ma? Jo, jo, joq. Múmkin emes. Senbeımin ondaı sandyryqqa.

Qaıdan shyqqany belgisiz myna bir joly bolmaǵan jazýshy óshin qoǵamnan alǵysy kelip, birdeńeni shatyp-butyp jurtqa  jala jaýyp otyr. Jala! Meniń ulym – altyn, qyzym – perishte. Ákem men sheshemdeı asyl jandardy jer sharyn júz aınalyp shyqsańyz da tappaısyz. Kórshilerim - ıbaly kisiler.  Dostarym sońǵy bir úzim nanyn bólisip jeýge daıar - jomart jandar».

Fransýz qoǵamyndaǵy qamysqa tıgen órtteı qaýlaǵan narazylyqtyń sebebin túsinýge bolatyn edi. О́ıtkeni, Floberge deıin ashy shyndyqty dál  osylaı shymbaıǵa batyryp aıtqan sýretker bolǵan emes. Al, ar-uıattan bezgen qoǵamnyń naǵyz bet-beınesin aınytpaı sýrettep, asqan sheberlikpen baıandap bergen shyǵarmany qabyldaý romantızm rýhynda tárbıelengen jurtqa aýyr soqqy bolyp tıdi. Sol zamandaǵy romantıkter mahabatty asqaqtatyp, kókke kóterip aspandatyp jiberse, Flober ony jerge túsirdi. Jerdegi tirshiliktiń tom-tomdap toqtaýsyz shyǵyp jatqan romandarda sıpattalatyn ómirdegiden áldeqaıda kúrdeli jáne qıyn ekenin kórsetip, shyndyqtan qashpaýǵa shaqyryp, oıatý úshin, qalǵyp ketken qoǵamnyń uıatyna  qamshy júgirtkendeı boldy. 

Hákim Abaıdyń otyz altynshy qara sózinde «shyn uıattyń adamdy kirerge jer taba almaı, kisi betine qaraı almaıtyndaı etip jiberetini» aıtylady. «Uıat degen – adamnyń óz boıyndaǵy adamshylyǵy, ıttigińdi ishińnen óz moınyńa salyp, sógis qylǵan qysymnyń aty» deıdi uly aqyn. Alaıda, óz ıttigin ishteı moıyndaý kim-kimge bolsa da ońaı emes.  Endeshe pende balasynyń shyn uıatyna qamshydaı osyp túsetin ashy ýáj aıtylǵanda, aldymen onyń qasyna eń jaqyn serigi ashý-yzanyń bárinen buryn dalaqtap jetip keletini zańdylyq bolsa kerek. Biraq ashý-yza  tarqaǵannan keıin, bylyqqa batqan qoǵamnan da uıaty oıanǵan jandar tabylyp, shyǵarmadaǵy shyndyqty moıyndaýshylardyń qatary kóbeıe tústi. Mine, osylaısha sóz ónerindegi romantızm dáýiri aıaqtalyp, Flober oqyrmandarǵa ómirdi tym asqaqtatyp ásireleýden ada qatal realızmniń esigin aıqara ashty.  Qansha qımasa da aqıqattyń aýylynan alystap bara jatqan ertegi  kóńil-kúımen qoshtasýǵa týra keldi. Floberdiń kelýimen «ómirdiń qatigez shyndyǵy úshin ónerge jol ashylyp» (Andre Morýa)  ádebıettiń jastyq shaǵy aıaqtalyp, eseıý kezeńi bastaldy.

«Bovarı hanymǵa» deıin avtorlyq baıandaýǵa aıryqsha mán berilse, endi proza ondaı óktemdikten birjola adalandy. Endigi ýaqytta shyǵarmadaǵy jazýshy pozısııasy álsirep, keıipkerdiń pozısııasy alǵa shyqty. Avtordyń shyǵarmaǵa óz oıyn tyqpalaý quqyǵy shektelip, polıfonııa (kóp daýystylyq) kúsheıdi. О́mirge óner týyndysyn ákelgen sýretkerdiń emes, keıipkerdiń kózimen qaraý basymdyq aldy.

О́ner tek eldiń qulaǵyn eleń etkizetin aıryqsha oqıǵalar men erekshe sıtýasııalarǵa ǵana basa nazar aýdarmaı, qarapaıym ómirdegi momaqan tirshilikten de búkil adamzatty tolǵandyratyn tragedııanyń kórinisin taba bilýi tıis. Sebebi, «qoǵam tek óńsheń shider úzgen júırikter men aýzymen qus tistegen suńǵylalardan túzilmeıdi». Endeshe osy kezge deıin qalyptasqan jáne ústemdik etip kele jatqan ónerge degen dástúrli kózqarasty túbirimen ózgertý qajet. Sýretker óz talantynyń qudiretine oqýshysyn tabyndyryp, estetıkalyq lázzat aldyryp qana qoımaı, ony ar azabyn keshkendeı hálge túsire bilgeni lázim. Prozalyq shyǵarmanyń mátindik bitimin quraıtyn avtorlyq baıandaý, sýretteý, ishki monolog, polıfonııa t.s.s. elementterdiń ara-jigi aıqyn saralanbaı baıandaýshy men keıipker sıntezdelip, bir tulǵaǵa  aınalyp ketýi qajet. (Keıin orystyń uly sýretkeri Chehov óziniń barlyq shyǵarmalaryn birjola osy tásilmen jazýǵa kóshti. HH ǵasyrda aǵylshyn jazýshysy Rıchard Oldıngton «Qaharmannyń qazasy» romanynda,  beısanaly túrde bolsa da ulttyq prozamyzda Beıimbet Maılın «Kúlpásh» áńgimesinde Floberdiń ónerge ákelgen jańalyǵyn qaıta jańǵyrtty).

О́mirdi barynsha obektıvti etip sýretteýge umtylǵan Floberdiń natýralıstik  mektepke arqa súıegeni jasyryn emes. Degenmen, dostyq qarym-qatynasta bolǵanyna qaramastan Emıl Zolıanyń natýralıstik mektebin asa moıyndamaıtyn ol óz keıipkeriniń kóńil-kúıin, is-áreketin, minez-qulqyn  zamandastarynan áldeqaıda shynaıy etip jetkizýge umtyldy. Shyǵarmanyń kýlmınasııasynda ý iship óletin Emmanyń dúnıe salar aldyndaǵy azapty arpalysyn jazýshy qandaı medısınalyq dáldikpen, kásibı dárigerdiń kózimen kórgen oqıǵasyndaı etip qalaı egjeı-tegjeıli sıpattap bergen deseńizshi. Fransýz klassıgine deıin  tal boıynda bir mini joq,  kúsh-qýaty taý sýyndaı tasyǵan ádemi áıeldiń ajalyn tap osylaı sýretteı alǵan qalamgerdi siz aıtpasańyz, men bilmeımin. 

Flober ónerde ǵylymı tásilge súıenýdi jaqtap, qııal men joramalǵa qarsy shyqty. Kez-kelgen detaldyń óz ornynda turyp, matematıkalyq dáldikpen berilýin qalady. Kezekti dúnıesin jazýǵa otyrar aldynda kúni-túni jumys istep, ózin qyzyqtyrǵan derekterdi yqtııatty zerttep, kóz maıyn taýysyp júzdegen tomdardy sholyp shyǵýdan erinbedi. Mysaly, Emmanyń ajal aldyndaǵy jan arpalysy sýretteletin oqıǵadan biz uly qalamgerdiń   adamnyń ýlanyp ólýine baılanysty medısınalyq eńbekterden jan-jaqty habardar bolǵanyn anyq kóremiz. 

Naǵyz sýretker úshin usaq-túıek dúnıeniń atymen bolmaýy kerek ekenine kámil sengen ol buryn-sońdy eshkim jazbaǵan,  kemeline kelip, sharshysyna tolǵan týyndyny ómirge ákelýdi ańsady. Qııalyndaǵy armanyna qol jetkizý úshin shyǵarmashylyq sheberhanasynda aq ter, kók terge túsip,  beınettiń ashy terine malshynǵan Mıkelandjelodaı qınalyp, keıde úsh kún qatarynan tapjylmaı otyryp jazǵany jarty betten aspady. Qaǵaz betine túsirgenin  myń márte óńdep, júz ret kóshirip kúni-túni mátindi óńdeýmen arpalysqan jazýshy jany bir mezetke tynyshtyq tappady.

Jaryq dúnıege «ińgálap» kelgen sábıge ananyń súti qalaı kerek bolsa, ómirdiń esigin endi ashqan realıstik ónerge de jańa estetıkalyq kózqarastyń aýadaı qajet ekenin ol qatty sezdi. Sondyqtan da ózine deıingi realıst jazýshylardyń týyndylarynda bolǵan avtordyń taqyrypqa qatysty kózqarasyn bildiretin portettik minezdeme, ásireleý sııaqty tásilderinen  bas tartty. Fransýz prozasyna buryn-sońdy bolmaǵan kórkemdik jańalyqtar ákeldi. Realıstik sıpattaýdyń tap osyndaı tásilin jazýshydan jańa dáýirdiń suranysy talap etti. О́nerdegi sıpattalatyn orta sol baıaǵy býrjýazııalyq qoǵam bolyp qalǵanymen, ony sýretteýdiń basqa ádisteri dúnıege keldi. 

Zulymdyq pen izgiliktiń kúresi, ádilettilik izdep qylyshtasqan jekpe-jekter beınelenetin Shekspırdiń dramalary, Balzaktyń «Adamdyq komedııasyndaǵy» qorqynyshty keıipkerleri úreıińdi ushyratyn  romandary, Stendal, Merıme, Gete men Dıkkenstiń bıik armandarǵa jetelep, júrek  qylyn shertip, sezimińdi shabaqtaıtyn romantıkalyq týyndalary ádebıettegi Flober alyp kelgen jańa baǵytqa  jolyn berdi.

Oı eńbegi týyndysynyń tap osyndaı kemeldiktiń zańǵar shyńyna kóterilgeni tań qaldyrmaı qoımaıdy. Qalaı tańdanbaısyz? Oqıǵasy qarapaıym romandaǵy sıýjetter óte jaqsy oılastyrylǵan, avtor sýrettep otyrǵan ortany búge-shigesine deıin zerttegen, bir aýyz artyq sózi joq ketpekteı romandaǵy  bir detaldy ornynan qozǵaı almaısyń.  Synshylar shyǵarmanyń stılinen ıneniń jasýyndaı min taba almaı qınalǵan mundaı oqıǵa Fransııa ádebıetiniń tarıhynda buryn-sońdy bolǵan emes.

Áıtkenmen, «Bovarı hanymdy» ómirdiń aına-qatesiz kóshirmesi retinde qabyldaý – ónerdiń jumbaǵyn túsinbeýge ákelip soqtyrar edi. Vladımır Nabokov durys aıtady. «Romandaǵy sýretteletin qoǵamdyq ortany da, Emmany da jazýshy oıdan shyǵarǵan». О́mirdegi sáıkestikterdiń bári – kezdoısoqtyq.  Sondyqtan da shyǵarmadan qoǵamda bolǵan qandaı da  bir oqıǵany, al, keıipkerlerden sol zamanda ómir súrgen adamdardyń túpbeınesin izdeýdiń beretin nátıjesi shamaly.

Muny aıtyp otyrǵan sebebimiz, «Bovarı hanym» jaryq kórgen kezde osyndaı saýal týyp, keıbir synshylar áli kúnge deıin soǵan erekshe nazar aýdaryp, oqyrmannyń basyp qatyryp júr. Ol jóninde kóptegen eńbekter  men maqalalar jazylyp, túrli-túrli boljamdar men joramaldar jasaldy. Fransýz jýrnalısi, «Revue Nationale» jýrnalynyń redaktory, 1849-1851 jyldary Flobermen birge Shyǵysqa saıahattap  qaıtqan dosy Maksım Dıýkan  «Estelikter» kitabynda  romannyń sıýjetin fransýz klassıgine óziniń aıtyp bergenin tilge tıek etedi. Sol kezde shyqqan taǵy bir joramalǵa júginsek, bul týyndyda músinshiniń áıeli, Prade hanymnyń taǵdyry kórinis tapqan.  Floberdiń romandaǵy keıipkerlerdiń qandaı da bir naqty túpbeıneleriniń joq ekenin, shyǵarmasynan ómirbaıandyq qaınarlardy izdeýge bolmaıtynyn talaı márte eskertkeni málim. «Kitaptaǵy keıipkerlerdiń bári de tolyǵymen oıdan shyǵarylǵan, al, Ionvıl-l' Abbeı  degen jer ómirde joq. «Bovarı hanymda» aıtylǵandardyń bári de ómirde múlde bolmaǵan. Ondaǵy oqıǵalardyń bári oıdan shyǵaryldy. Men onda ózimniń sezimimdi de, ómirimdi de beınelegen joqpyn», deıdi jazýshy bir sózinde.

Degenmen, romannyń ádebıettegi alatyn orny men shyǵa salysymen oqyrmandardyń ystyq iltıfatyna bólengen dańqyn shyǵarmanyń stılimen nemese odan áldekimderdiń túpbeınesin izdegen jurttyń qyzyǵýshyǵymen ǵana baılanystyrýǵa bolmaıdy.

Fransýzdardyń ádebıet synshysy  Alber Tıbode uly jazýshy týraly monografııasynda Servantestiń «Don Kıhoty» men Floberdiń «Bovarı hanym» shyǵarmalarynyń birden dańqynyń aspandap ketýiniń basqa sebepteri bar ekenine egjeı-tegjeıli taldaý jasaıdy. Tıbodeniń aıtýynsha, álem ádebıetiniń jaýharyna aınalǵan eki uly týyndy da antıromandyq romandar. Eger de Servantestiń «Don Kıhoty» sol kezdegi jańbyrdan keıingi sańyraýqulaqtaı qaptap ketken rysarlyq romandarǵa qarsy jazylǵan shyǵarma bolsa, Floberdiń «Bovarı hanymy» mahabatty asqaqtatyp jyrlaǵan - romantızmge kúırete soqqy bergen týyndy.

Eki shyǵarmada da adamnyń máńgi ózgermeıtin tabıǵatynyń arhetıpi bar, kótergen problematıkasy da bir-birine qatty uqsaıdy. «Don Kıhotta» da, «Bovarı hanymda» da kitapta jazylǵan ıdealdar men naǵyz ómirdiń arasynda jer men kókteı aıyrmashylyq bar ekeni sýretteledi. Rysarlyq romandardy oqyp alyp jábirlengender men japa shekkenderdi qorǵaǵysy kelip batyrlyq izdegen  Don-Kıhot ta, romantıkalyq shyǵarmalarmen sanasy ýlanyp, shyn mahabatty ańsaǵan Emma Bovarı da - óz ıdealynyń tutqyny.                                         

                                                   ***

«Bovarı hanymnyń»  ádebıet tarıhyndaǵy alatyn ornyna  baǵa berý úshin, ónerdegi realıstik baǵyttyń qalaı ózgerip, jańa arnaǵa qalaı túse  bastaǵanyna qysqasha sholý jasaı ketkenniń artyǵy bola qoımas. 

HIH ǵasyr Fransııanyń mádenı tynys-tirshiliginiń sorpasy qaınap, ıntellektýaldyq potensıalynyń  kemerinen asyp, san-alýan  baǵyttardyń dúnıege kelip, ónerdegi qoltańbalary bir-birine uqsamaıtyn kesek talanttardy ústi-ústine týǵyzyp jatqan altyn dáýiri boldy. Sol jyldary rýhanı ómirdiń barlyq salasynda ǵylymı tásilge súıenýge degen qyzyǵýshylyq artyp, ol úlken izdenis ústinde jańa estetıkany tolǵatyp jatqan ádebıetke áserin tıgizbeı qalǵan joq.

Shyǵarmashylyq izdenisin jurt durys qabyldaı almaı, qoǵamdyq kózqarastyń  tópelegen synynyń astynda qalǵan «Tereza Raken» romanyna jazǵan alǵysózinde Emıl Zolıa bylaı degen bolatyn: «Men bul shyǵarmaǵa otyratyn kezimde aldyma birinshi kezekte ǵylymı maqsat qoıdym. Eki keıipkerdi somdaý arqyly men belgili bir problemany kórsetý nemese sheshýmen emes,  minezderi múlde uqsamaıtyn eki túrli adamnyń bir-birine degen qushtarlyǵyn tanýǵa tyrystym... Hırýrgter máıitti qalaı zerttese, men de tap solaı eki tiri tándi zerttedim».

Zolıanyń tilimen tápsirlesek,  «ataqty Balzak ta aqyndyq qııaldan góri ǵylymı baqylaýǵa súıengendi jón kórgen».  Biraq ol ózin qoǵam tarıhyn jazýshy sýretkermin dep eseptedi.  «Adamdyq  komedııaǵa» jazǵan alǵysózinde ǵulama ǵalymdar Jorj Leopold Kıýve, Joffýa Sent-Iler Eten, Jorj-Lýı Leklerk de Bıýffonnyń eńbekterine silteme jasaýy, Balzaktyń qoǵamdy organızm retinde zerttep, áreket etý zańdylyǵyn túsinýge tyrysqanyn ańǵartady. Aǵaıyndy Gonkýrlar, odan keıin Emıl Zolıa da barlyq psıhıkalyq áreketterdiń qaınarlaryn adam fızıologııasynan izdedi. Basqasha sózben  aıtqanda, adamnyń qandaı jaǵdaıda ómir súrýi onyń taǵdyryna áserin tıgizbeı qoımaıdy.

Zolıanyń týyndylary arqyly kórinis tapqan ádebıettegi natýralızmde adam tabıǵatqa oralyp, onyń organıkalyq bóligi retinde qabyldanady. Natýralızm termınin Zolıanyń ózi usynyp, jańa estetıkasynyń mán-maǵynasyn «О́ner týyndysy degenimiz sýretkerdiń arqasynda úzip alynǵan tabıǵattyń bir kishkentaı bóligi» dep tujyrymdady. 

Natýralızmde orta degen túsiniktiń maǵynasy túbegeıli ózgeredi. Natýralısterdiń týyndylarynda áleýmettik ortanyń tynys-tirshiligi bıologııalyq ortanyń kindigine myqtap baılanǵan. Ol tárbıe, qoǵamdyq sharttylyq, qarjylyq ahýal arqyly keıipkerleriniń minez-qulqyna ǵana áser etip qoımaı, olardyń fızıologııalyq erekshelikterin de qalyptastyrady. Mysaly, Emıl Zolıanyń «Naýryz» romanynda beınelenetin ortanyń shyǵarmadaǵy keıipkerlerdiń syrtqy keskin-kelbetine de áser etkenin aıqyn kóremiz.  Shahtadaǵy aýyr eńbek adamdardyń jigerin janshyp qana qoımaı, olardy ábden júdetip, boılaryn tapal etip tastaǵan.

Natýralıstik orta túsinigin qısyndaǵan fransýz synshysy Ippolıt Ten edi. Pozıtıvızmniń negizin qalaǵan  fılosof Ogıýst Konttyń ilimin jalǵastyrǵan Ten «pozıtıvti», ıaǵnı, shúbásiz anyqtalǵan derekterdiń aqıqatyna senip, olar adam ómiriniń barlyq qyryn túsinýge múmkindik beredi dep topshylady. Tenniń ýájine sensek:  «Adam boıyndaǵy kembaǵaldyq pen adamgershilik te hımııalyq prosessterdiń ónimderi sanalatyn mystyń kúkirt qyshqylyndaı  - áleýmettik prosessterdiń ónimi». «Aǵylshyn ádebıetiniń tarıhy» kitabynda ol adam ómirin aıqyndaıtyn úsh sheshýshi faktordyń bar ekenin aıryqsha atap ótti, olar - násil, orta jáne kezeń.

Natýralızm sánge aınalyp, romantızm dáýiri asqaqtap, realızm óz múmkindigin áli tolyq ashyp úlgermegen óliara mezgilde shyǵarmashylyǵy kemeldenip, aqyl-oıy tolysqan  Gıýstav Flober ádebıettegi osy úsh baǵyttyń artyqshylyǵyn da, kemshiligin de kóre bildi.

Fransýz klassıgi ǵylymnan bas tartpaıdy, qaıta kerisinshe ondaǵy  kóptegen tásilderdiń ónerge de kelýi kerek ekenin quptaıdy. Áıtkenmen, pozıtıvıster sııaqty ǵylymnyń qoǵam ómirindegi alatyn ornyn tym asyryp jiberip, ony din men áleýmettik senimderdiń negizi retinde qarastyrýǵa bolmaıdy. Natýralısterden kóp nárseni úırengenimen uly jazýshy realızm dástúrine adal bolyp qaldy. Degenmen, ónerdegi realıstik baǵyt ta qalyptasý  kezeńinen ótip, kemeldenýi kerek. Bir ornynda turyp qalmaı qarǵa qadymdap bolsa da alǵa jyljýy tıis.

Qoǵamnyń nazary kúnnen-kúnge Emıl Zolıanyń eksperımentshilik romandaryna qaraı qatty aýyp bara jatty. Jurttyń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzǵanyna qaramastan, ondaı týyndylardyń ǵumyry uzaq bolatynyna Flober senbedi. Árıne, Zolıanyń basyna ondaı ıdeıanyń fransýz fızıology Klod Bernardyń  «Eksperımentshilik medısınany zertteýge kirispe» eńbegin oqyp shyqqannan keıin kelgeni aıdan-anyq. Biraq, baqylaǵan derekterdi qaz-qalpynda qaǵazǵa túsirip, jazýshynyń qııalyna sańylaý qaldyrmaý qanshalyqty durys? Adamnyń rýhyn ǵylymı turǵydan taný ádebıettiń isi emes sııaqty edi ǵoı. Ataǵy jer jaryp turǵan Zolıanyń «eksperımentshilik roman abstraktyly adamdy zertteýdi qoıyp, fızıko-hımııalyq zańdardyń áreketine baǵynatyn tabıǵat jaratqan naǵyz adamdy zertteýmen aınalysady» degen boljamyna jol bolsyn. Jumyr basty pendeni tabıǵattyń bir bólshegi retinde kórsetýge umtylǵan natýralısterdiń adam fızıologııasyna ǵana basa nazar aýdarýy sóz óneriniń muratyn durys túsinbeý emes pe? О́ner – ómirdiń kóshirmesi emes qoı.

Floberdiń estetıkalyq konsepsııasynda óner - adam rýhynyń eń bıik kórinisi. О́mirdiń kóshirmesin shımaılap berý kez-kelgen jazýshynyń qolynan keledi. Al, naǵyz ónerdi boıynda erekshe talanty men qabileti bar tulǵalar ǵana týǵyzady.

О́ner – órkenıettiń rýhanı tiregi, sondyqtan ony týǵyzýshy sýretkerdiń boıynda kóripkeldik, tipti, kerek deseńiz, áýlıelik qasıet bolýy tıis. Naǵyz sýretker áleýmettik sharttylyqtyń arıfmetıkasymen emes, adam taǵdyryn zertteýmen aınalysady.

Flober shyǵarmashylyq kemeldikke qol jetkizgen jyldary fransýz sýretkerleri Stendal da, Jorj Sand ta romantık jazýshylar bolatyn.   Uly Balzaktyń týyndylarynda da romantızmniń belgileri qylań berip qalyp jatatyn. Ádiline júginsek, romantızm aqıqatty aıtqysy kelgen sýretkerdiń adymyn ashtyrmaıtyn tusaý boldy, óıtkeni, romantıkter naǵyz ómirdiń shyndyǵynan qashyp, qııal áleminde ómir súrdi.

Talantynyń áli moıyndalmaǵanyna qaramastan Flober óz shyǵarmasynyń jalǵyz fransýzdardyń ǵana emes, jalpy álem ádebıetiniń tarıhynda alatyn ornynyń qandaı bolatynyn jaqsy túsindi. Sondyqtan da óz dáýiriniń janyn tereń uqqan Balzaktyń shyǵarmashylyǵyn joǵary baǵalasa da, ol qaıtys bolǵan kezde, qaraly habarǵa qaıǵyrǵan eldiń kóńiline qaramaı «Bizge endi basqa mýzyka kerek» degen  pikirdi batyl aıtty.

Oqyrmannyń keleshekte óz sýretkerinen múlde basqa ustanymdy, shyǵarmasynan jańa estetıkalyq kózqarasty talap etetinin sezip, osyndaı sózderdi aıtýǵa barǵan jazýshy jaǵdaıynyń neshik bolǵanyn kózge elestetý qıyn. Ol zaman túgili, talanty moıyndalǵan tulǵa jóninde ondaı oı aıtý qazir de asa qaýipti. Qoǵamda ornyǵyp qalǵan tanymǵa qarsy shyǵýdyń sýretkerge abyroı ápergen kezin kórdińiz be? Adamzat balasynyń zor qurmetine bólengen  Tolstoı ózi jóndi bilmeıtin Bethoven men Vagnerdiń tańǵajaıyp mýzykalyq murasyn synap, ónerdegi básekelesi Shekspırge tıisip elge kúlki bola jazdaǵanyn esińizge túsirip kórińiz.

Endeshe oqyrmanǵa talantyn áli moıyndata almaı júrgen talapkerdiń búkil Eýropa shyǵarmalaryn súısinip oqyǵan Balzak dúnıe salǵanda osylaı danyshpansýy  asylyq emes pe? Barlyq qazaq ulylyǵyn shúbásiz moıyndaǵan Áýezov ómirden ótip jatqanda bir jas jigit tap osyndaı oı aıtqan bolsa, siz ondaı aýyr sózdiń salmaǵyn kótere alar ma edińiz? Degenmen, ashy aqıqat aıtylyp, alpysynshy jylǵy jylymyqtan keıin ádebıetke at izin salǵan  Maǵaýın men Kekilbaevtar bastaǵan talantty urpaq qoǵamnyń qoıasyn qoparǵan «Bovarı hanym» sııaqty shekten tys kórkemdeý men ásireleýden ada týyndyny ómirge ákelgende, prozamyzdyń tabysy búgingi jetken bıiginen de joǵary bolar ma edi, kim bilsin? 

Bizdiń  oıymyzdy durys túsinýińizdi suraımyz, qymbatty oqýshym. Eshkim de Áýezov, Núrpeıisov, Ahtanov, Kekilbaev, Maǵaýın, Jumadilov taǵy da basqa kóptegen talantty sýretkerlerimizdiń shyǵarmashylyǵyna shúbá keltirip jatqan joq. Fransýzdardyń Gıýgosy, Balzagi, Merımesi, Dıýmasy sııaqty olar da bizdiń ulttyq ádebıetimizdiń qazyǵyn qadaǵan - iri sýretkerlerimiz. Deı tursaq ta klassıkterdiń qoly tıip ketken dúnıelerdiń bárin altyn kórý ónerdi órge bastyra qoıar ma eken? 

Nege biz únemi aǵa býynnyń jetistikterin asyryp, kemshilikterin jasyrýǵa qumbylmyz? Mereıtoılarynda jer-kókke sıǵyzbaı dáriptep, olardyń qalamynan týǵan shyn asyl shyǵarmalarymen qatar, ortaqoldan tómen týyndylaryn da asyra maqtap ónerge qııanat jasap, urpaqty adastyrǵandy qashan qoıamyz? Shekten tys maqtanshaqtyqtyń syrqatyna  shaldyqqan  ádebıetimiz ózin-ózi qyzyqtaýdan arylyp, ataqty qalamgerlerine de syn kózben qaraı alatyn dárejege qashan jetedi, órkenıetti elderden úlgi alyp ónerdiń uly murattaryna qashan qolyn sozady? Aıtyńyzshy, qashan?

Sońǵy otyz jyl ishinde maqtana-maqtana ósip aspandap ketken keýdemizden kisi shoshıdy. Biraq, sol ósip ketken keýdemizge laıyq ádebıetimiz bar ma? Qazir syılyq alǵannan góri, ony almaǵan aqyn-jazýshyny kúndiz qolyńa sham alyp izdeseń de tappaısyń. Al, ony kezdeısoqta almaı  qalǵan shetinen «klassık» jastardyń, búgingi tańdaǵy túk qadiri qalmaǵan syılyq máselesin kóterip, janushyryp aıqaılaǵan daýystaryn estigende dúnıeden bezip kete jazdaısyń. Dańǵoıqumarlyqtan irgesin aýlaq salǵan, maqtanǵa, syılyq pen ataqqa qumar emes, Gıýstav Floberdeı ónerdegi óz jolyn ombylap salýǵa shyn nıetimen, taza peıilmen  kirisetin talantty da, adal urpaq endi ádebıetke qashan keler eken? Qashan?

Zamannyń erkine ketken keńshiligin paıdalanyp, qazaq aqyn-jazýshylarynyń bári shetinen asyra dáriptelip jatqan «ádemi» ýaqytta, anaý-mynaý emes, dúnıejúziniń uly sýretkerleri talantyna tabynǵan Dostoevskııdiń de shańyn qaǵyp alyp, tas-talqanyn shyǵarǵan Nabokovy bar orys ádebıetiniń synnan qoryqpaıtyn baqytyna qalaı qyzyǵa qaramaısyń? Al, sodan keıin álemdi aıtpaq  túgil, qazaq oqyrmandaryn da tánti ete almaǵan haltýralardyń pálenbaı eldiń tiline  aýdarylǵanyna balasha qýanyp, eshkim tanymaıtyn sheteldik aqyn men jazýshynyń pikirine ólerdeı zárý bolǵan búgingi ulttyq ádebıetimizdiń beısharalyǵyna qalaı jerge kire jazdap uıalmaısyń? 

О́kinishke qaraı, bizdiń qalamgerlerimiz Abaı negizin salyp ketken realıstik ádebıetti aýyz toltyryp maqtanarlyqtaı bıikke kótere alǵan joq. Muhtar Áýezovtyń «Qarash-Qarash» oqıǵasy, «Qorǵansyzdyń kúni», «Oqyǵan azamat», Beıimbet Maılınniń «Kúlpásh», «Aıt kúnderi» shyǵarmalary arqyly shyndyqtyń kórinisi ushqyndaǵan realıstik proza óz deńgeıinde damymady. Namysyńyz ustap, aıtyp otyrǵan sózimizdi ótirik deseńiz, Erıh Marııa Remarktyń «Batys maıdanynda ózgeris joq», Mıhaıl Býlgakovtyń «Ittiń júregi» nemese Varlam Shalamovtyń «Kolyma áńgimeleri» sııaqty ımperııanyń qylyshynan qoryqpaı shyndyqty qoǵamnyń kózine kórsetip aıtqan shyǵarmalarymyz qaıda bizdiń? Qaıda? Árıne, shyndyqty astarlap, tuspaldap aıtatyn óner týyndylary qandaı qoǵamnan bolsa da  tabylady. Biraq, aqıqatty aldaspandaı jarqyldatyp jetkizgen, jaryq kórmek túgil, atylyp ketýi múmkin ekenin bile tura  nar-táýekelge baryp, sondaı týyndyny ústeline bolsa da jazyp ketken sýretkerdi siz maǵan kórsete alasyz ba? «Ádebıet – ulttyń jany» (J.Aımaýytov) ekeni ras bolsa,sol  shyndyqty aıta almaǵan halyqtyń jany qalaı uly bolady?

Tarıhı derekterge júginsek, HH ǵasyrda qazaqtan artyq azap shekken halyqtyń bolmaǵanyna kózińiz anyq jete túsedi. Biz ult retinde joıylyp ketýge sál qalǵan elmiz. О́tken júzjyldyqtyń qapyryq ymyrtynda el qamyn oılaǵan oqymysty azamattarymyzdyń bári shetinen atylyp, aman qalǵandary ıtjekenge aıdaldy. Mıllıondaǵan adamdar ashtyqtan qyryldy.  Dinimizden bezip, tilimizdi joǵaltyp ala jazdadyq. Eline, jerine jany ashymaıtyn máńgúrt urpaq aramshópteı qaýlap ósip shyǵyp, bılik basyna keldi. Sonyń zardabynan rýhy janyshtalǵan qazaq assımılııasııaǵa ushyrap, halyqty qan jylatqan orystyń otarlaý saıasaty áli kúnge deıin óktemdigin júrgizip keledi. Jer-Anamyz ıadrolyq synaqtan kóz asha almaı, múgedek bolyp týǵan balalardyń sanynda esep joq. Biraq, osy shyndyqtardyń bári ádebıetimizde óz deńgeıinde kórinis tapty ma? 

Artyq ketken bolsam, aǵa býynnan keshirim suraımyn. Múmkin, totalıtarlyq qoǵamda ómir súrip, ár qadamy ańdýly bolǵanyna qaramastan ádebıetimizdiń altyn ǵasyryn jasaǵan, bizdiń Balzak pen Tolstoılarymyz ispetti qadamgerlerimizge keshirimmen qaraǵanymyz da durys shyǵar. Alaıda, sol uly sýretkerlerimizdiń táýelsizdiktiń tańy atyp, senzýradan birjola qutylyp, erkindikke qol jetkizgen ýaqytta qoǵamnyń dertin qoparyp zerttep, halyqtyń zar-muńyn kórkem shyǵarmalaryna arqaý etýdiń ornyna, óz rýynan shyqqan batyrlar men bıler týraly adam senbeıtin romandardy mysyqsha balalatyp, shyndyqtan at-tonyn ala qashqan áreketterin qalaı túsinemiz? Nege bizdiń ádebıetimiz órkenıetti elderden úlgi alyp, alǵa umtylýdyń ornyna, sonaý Servantes dáýirindegi rysarlyq romandardy jazýǵa qumartyp, keri ketip barady? Nege?

Keshegi kúnniń kórinisin de qııalmen somdaǵan durys shyǵar, biraq, dál búgin ultymyzǵa kóz aldymyzda bolyp jatqan áleýmettik ádiletsizdikterdiń tereńine úńilgen realıstik proza aýadaı kerek bolyp turǵan joq pa. Aýadaı! Jazǵyrsańyz taǵy da ózińiz bilińiz, biraq qazir qoǵamdy baıaǵyda ómir súrip, súıegi kúlge aınalǵan handar men bılerden góri, osydan bir jyl buryn ǵana bes birdeı perishtesi órtenip ketken ananyń aıanyshty taǵdyry qatty tolǵandyrady. (Sol ananyń taǵdyryn zerttegen sýretker qaıda?)  «Shyńǵyshan» qazaq nemese mońǵol ma?» degen saýaldan góri, keshegi Qordaıdaǵy adam óltirýge deıin barǵan jastardyń taǵdyry jurtty kóbirek alańdatady. Bálkim sovet zamanynda qalyptasqan, ónerdegi romantıkalyq sentımentalızmniń balalyq aýrýynan áli tolyq aryla almaǵan klassıkterimizge de, táýelsizdik jyldarynda kelip, ónerdiń uly muratyn durys túsinbeı, ony maqtansúıgishtikpen, ataqqumarlyqpen shatastyryp, ózderin qyzyqtap ketken meniń zamandastaryma da  «Bizge endi basqa mýzyka kerek» dep aıtatyn ýaqyt kelgen shyǵar. Osyndaı batyrlyqqa barýdan seskenbeıtin, dańǵoıqumarlyqqa emes, sóz óneriniń shyn dertine shaldyqqan  altyn urpaq ónerge tezirek kelse eken. Tezirek!

 

Amangeldi Keńshilikuly,

synshy

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • Búgin, 12:15

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:00

Uqsas jańalyqtar