Rýhanııat • 04 Maýsym, 2020

Eldik tańba – el muraty

154 ret kórsetildi

Qanshama urpaq ańsap, armandap, zaryǵyp jetken táýelsizdikke qol jet­kiz­ge­nimizge de úsh on jyldyqtyń júzi bolyp qaldy. Bodandyqtyń qamyty al­qymnan alyp, tynysty talaı tarylt­ty. Qasiret tańbasyn da kıgizbeı qoı­mady. Biraq qaısar qazaqty nıeti qaraýlar joıa da, joǵalta da almady. «Elim-aılap!» júrip qazaq eldigine jetti. Burynǵy babalar bórili baıraq, aq tý ustasa, búgingi jurtymyz úsh birdeı eldik belgisin ornyqtyryp otyr.

Sýretti salǵan Aıdarbek ǴAZIZULY, «EQ»

Iá, memlekettik rámizder, onyń azat elde qabyldanýy – qubylys. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev 1992 jyly 4 maýsymda memlekettik Týymyz ben El­tańbamyzdyń jáne Ánuranymyzdyń mý­zykalyq redaksııasy týraly tarıhı zańdarǵa qol qoıdy. 6 maýsym kúni «Sharyqta, sharla, kókte, kók Baıraǵym» (Ǵ.Qaıyrbekov), dep aspanmen astasqan Kók Tý kókke kóterilip, sharasy keń shańyraq qanatty tulpar qanatymen kómkerilgen Eltańba tuǵyrǵa qondy. Alty aı ótken soń, ıaǵnı 1992 jylǵy 11 jeltoqsanda rýhymyzdy asqaqtatyp memlekettik Ánuranymyzdyń mátini bekitildi. Sodan beri de 28 jyl óte shyǵypty.

Halyqtyń qoldaýymen bekitilgen rámiz­de­rimiz Ata Zańnyń 34-babynda: «Árkim Res­pýblıkanyń Memlekettik rámizderin qur­metteýge mindetti» dep tııanaqtaldy. Ult rámizderi oı-sanamyzdy serpiltip ǵana qoı­maı, parasat-paıymymyzdy bekitip, selkeýi bar senimdi birjolata ornyqtyrdy. Sol qundylyqqa qaı kezde de qulyqsyzdyq tanytpaı, adal «qul» bola bilý ultym degen oıly janǵa syn. Qymbatyńa bas ııý de óskendiktiń belgisi.

«Arǵy atam – er túrik, Biz – qazaq elimiz!» – dep jyr jampozy Maǵjan Jumabaev aıtqandaı, sol memlekettik rámizderimiz qazir Qazaq elin alty qurlyqqa tanytyp, abyroıy­myzdy asyryp, bedelimizdi bıiktetip tur. Tórtkúl dúnıede dúıim jurt jınalsa, álem nazaryn aýdarǵan dúbirli jarys ótse Kók Týymyz jelbirep, Ánuranymyz shyrqalady. Mundaı sátke kýá bolǵan tusta, qansha jerden tońmoıyn bolsań da tolqymaı turýyń múmkin emes. El azamatymyn dep eńseńdi tik ustaısyń. Rýhyń kóteriledi. Tóńiregińe men de barmyn deısiń. Osyndaıda Konfýsııdiń: «Álemdi nyshandar men rámizder bıleıdi», degen sózi eriksiz oıǵa oralatyny bar.

Eldiktiń basty belgileriniń kóshbasy sanalatyn rámizderimizdi tanyp bilý isi búginde bekemdelip keledi. Jyl saıyn 4 maýsym – Memlekettik rámizder kúni retinde atalyp, bul qapysyz jalpyhalyqtyq iske aınaldy. Osy halyqtyq istiń ornyǵýyna ózindik úlesin qosyp, alǵash ret rámizdi taný ilimin tuńǵysh bastaǵan azamat, ol – qarymdy qalamger, qoǵam qaıratkeri Erbol Shaımerdenuly edi. Tuńǵysh memlekettik rámizimizdi qabyldaý komıssııasynyń hatshysy qyzmetin atqara júrip, tarıhı sheshimdi jurtqa jetkizýde onyń atqarǵan jumysy erekshe boldy. Bastaý basynan bastap atqarylǵan jumysty saralaı jazyp otyrdy.

Osy arada onyń ózim ǵana demeıtin kisiligi men kishiligin eske túsire ketelik. Rá­miz­­derimiz qabyldanǵan soń, halqym degen qaısar qazaq Seıdahmet Berdiqulov seriktes inisi ári shákirti Erbolǵa: «endi osyny tarıhı-tanymdyk turǵyda halyqqa jetkizý seniń enshińde», degen tilegin múltiksiz oryndap, qyrýar jumystarynyń arasynda jankeshtilikpen jazǵan alǵashqy eńbegin, «Qazaq eliniń rámizderi» (1993) degen tý tústes kitabyn shyǵaryp bergenin baqıǵa attanǵansha aıtyp júrdi. Ol kezde ult isine umtylys bólek edi ǵoı. Jınaq keıin kórkem ǵylymı paıymdarmen tolyqtyrylyp, túrli sýretter qosylyp, eldik ańsarǵa uıytyp, urpaqty otanshyldyqqa baýlyp, ortaq múddege jumyldyryp áldeneshe ret jaryq kórdi. Álemniń alty tiline aýdarylyp, memleketimizdiń rámizderimen birge, arǵy tarıhymyzdan da habardar etkenin eske sala ketelik. Qazir bul eńbek eltaný álippesine aınaldy desek artyq aıtqandyq emes.

Osy arada myna bir usynysymyzdy bil­dire ketsek deımiz. О́tken jyly Erbol Shaımerdenulynyń kindik qany tam­ǵan jer, alyptar mekeni, Qyzyljar jurt­shy­lyǵy «Tuńǵysh rámiz tanýshy Erbol Shaı­merdenuly» degen taqyrypta úlken jıyn ótkizdi. Bul alqaly jıynda mektep oqýshysynan bastap, barlyq jurtshylyq memlekettik rámizderimiz týraly oı bólisip, qun­dylyǵymyzdyń qunyn arttyrý úshin osyndaı ıgilikti is-sharany respýblıkalyq deń­geıde ótkizse degen usynystaryn bil­dir­gen edi. Shynynda, Rámizder kúnine oraı, atalǵan taqyrypta respýblıkalyq konkýrs uıymdastyryp, jurtymyz birge jumylsa eldik belgimizdiń mártebesi bıiktep, keıingi tolqyn tereń tanyp bilýge jol ashylar edi. Eldik tańbanyń el muraty ekenin ntúsinip túısiner edi.

 

Sońǵy jańalyqtar

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Uqsas jańalyqtar